pühapäev, 7. november 2010

Astral külas

Sõitsime reedel Keilasse Janari vennale külla ja kuna me juba sealkandis olime, siis oli võimalus ka Astrat külastada ja tema arabsikuid imelteda.
Laupäeval enne lõunat sättisime ennast minekule, Astra telefonis seletas, kuidas sõita, leidsime kohe esimese katsega õige maja üles!:)
Oeh, need araablased! Nad on vaatamata porile, tekkidele ja karvasusele nii ilusad, nii armsad. Tulid kohe ligi, ninad olid nii pehmed. Poja ei kartnud neid üldse, lasi neil nina vastu nägu panna ja tahtis hobustele musi teha!:D Astra lubas poja Jassi selga panna, ta nägu läks nii nalja täis, aga kümne sekundi pärast tahtis ikkagi juba "opaa":D
Rääkisime araablastest, eelarvamustest nende suhtes, Jassi lapsest Jamilast ja paljust muust, mis hobustega seotud. Ma oleksingi nende juurde õue jäänud, aga külm hakkas, toas jõime tassi kohvi ja sõime kommi ning rääkisime veel juttu.
Janar ei olnud varem oma silmaga araablasi näinud, tema jaoks on nad siiani olnud pildil "elavad" ära mukitud ja lakutud, tagurpidi ninadega kiitsakad hobused, aga usun, et ta mulje muutus!:)
Nad olid nii sõbralikud, rahulikud, uudishimulikud. Üha enam veendun ma, et araablane on ainuke hobune, keda tulevikus tahan. Eelarvamused ja "müüdid" nende "soojast peast" ja hullusest on valed ja räägitud inimeste poolt, kes tegelikult araablaseid ja nende loomust ei tunne!
Oeh, ma olen vaimustuses, veel rohkem, kui enne, kui see võimalik on!:D