pühapäev, 28. september 2008

Toilas ja korra Essus 27. september 2008




Eile käisime Toilas Mairitil külas, susserdasime niisama tallis, Mairit tegi Bailey'sele kordet, mina pildistasin:D Kalessiga pidime ka sõitma minema, aga sel korral jäi kahjuks ära, sest Aadi tuli kalessihobuseid ümber rautama ja ülejäänuid värkima...eks teisel korral siis:P
Tore oli!:)
Kui tagasi sõitsime, siis käisime otse ka minu hobuse juurest korra läbi, kell oli küll juba õhtus, aga nad olid siiski väljas, bokse tehti puhtaks alles...:P
Õnneks olid nad kopli eesotsas...
Sel korral sain kohe Hanksile täitsa ligi, teda patsutada jne...poiska lakk ja saba on takjamered...paar takjat eemaldasin lakast ja üritasin ka sabast, aga ta arvas, et ma rohkem segan teda ja kõndis lihtsalt nina maas minema, ma ei huvita üldse teda enam:D Enne tuli ikka koplis vastu jne...kutt on väga iseteadlikuks muutunud...:P
Hanks on paks ja läheb juba karvaseks ja on takjaid täis...jubeeee:D Kahju oli ära tulla, aga külm oli.

neljapäev, 25. september 2008

Ooteaeg... 26. september 2008

Nüüd on siis asjalood sellised, et ootan Hanksi kolimispäeva.
Nimelt peab poiska teatud põhjustel kolima teise kohta...viin ta siis oma sõbranna juurde, kus ta saab veel lihtsalt hobuseelu nautida ja seltsilistega karjamaal olla.
Ta hakkab elama minust umbes 45 minutilise autosõidu kaugusel, aga mul pole millegi üle nuriseda, teine võimalus oleks olnud hobune Võrumaale viia:D
Kindlasti tahavad paljud nüüd teada, mis need teatud põhjused on, aga need jätan siiski enda teada;)
Kahju on praegusest tallist lahkuda...isegi nii kahju, et teeks ei tea, mida et ei peaks sealt hobust ära viima, aga kahjuks praegu teisiti ei saa, kunagi ehk saan selle boksikoha tagasi, vähemalt lootus on lollide lohutus!:P
Muretsen natuke nüüd sellepärast, kuidas reis läheb...on ta ju ainult ühe korra elus treileriga sõitnud ja siis oli ka teine hobune kõrval...aga loodame siiski parimat, paari nädala jooksul peaks hobune juba uues kohas pesitsema.
Varsti siis Horse Show'le, kolme päeva pilet juba täitsa olemas ja ootan juba järgmist nädalavahetust, töölt lausa vabad päevad küsitud selleks puhuks:D

kolmapäev, 17. september 2008

Mudaralli 17. september 2008




Kui Janar koju tuli, küsis ta mult täiesti ootamatult, kas ma hobuse juures tahan käia...mis te arvate, mis ma vastasin?:D Kukkusin kohe porgandeid pesema ja minekut ootama:P
Talli juures võtsin porksid ja fotoka mugana ja jalutasime kopli poole, juba ette aimates, et nad taga servas on, kuhu me ei pääse...nii ka oli!
Sahistasin porgandikotiga ja hüüdsin Hanksi, mitte midagi, ühel hetkel hakkas ta galopis meie poole tulema, aga jäi siiski kaheldes seisma ja nii me meelitasime teda oma 15 minutit, et ta meile ligi tuleks, sest mitte kuidagi ei saa sealt vahepealt kuiva jalaga läbi...
Ühel hetkel ta siis tuli, ise poole põlveni mudas jäi meie juures seisma, jestas, milline ta oli:D...lakk ja tukk takjaid täis, mudane ja üldse selline metsiku väljanägemisega...nii äge!:)
Andsin talle peost porgandit, ma ei tee seda ju kunagi...aga täna ma tegin erandi:P
Huvitav oli see, et teised hobused ei tulnud siiski meile ligi ja vahtisid eemalt...Hanks oli maias, ja ilus ja nunnu ja karvaseks hakkab ta minema:D Paitasin teda...hea oli.
Viimased porksid sisse söödetud hobusele ja tühjad pihud ka ette näidatud, et enam tõesti ei ole, tee, mis tahad, hakkasime just otsa ringi pöörama, et tagasi tulla, kui Hanks kõigest ÜHE sammu tegi ja mudaaugust plärtsatas välja palju-palju mudaseid pritsmeid Janari riietele, no ütleme, et suht pealaest jalatallani:D
Ta oli vihane, aga rahunes õnneks ruttu, lubasin riided kohe koju jõudes pessu panna, mida ma ka tegin:P
Kusjuures ma seisin seal täpselt kõrval ja ma ei saanud mitte üht piiska ka endale:P:D

teisipäev, 9. september 2008

Hanksiga on kõik hästi!:) 8. september 2008

............................................Pisike pätt:P...........................

Sain Gerdalt kolm pilti pisikesest Hanksist! Suured tänud!:)
Käisin eile korra tallis.
Viisin üüriraha ära, rääkisin talliomanikuga natuke juttu (palusin tal ka Hanksi kabjad üle vaadata ja värkida) ning käisin koplis sooviga oma hobust näppida ja nunnutada, aga võta näpust, tema oli kopli taga otsas, kuhu pääseb vaid veekindlate jalanõudega, mida mul ei olnud:P Imetlesin teda siis eemalt, aina ilusamaks läheb see nooruk, ka talliomanik ütles, et täitsa kobedaks läinud teine:D
Hiljuti juhtus ühes väikeses tallis väga kurb õnnetus noore märaga, mis pani mind mõtlema sellele, kui suur risk on omada hobust just vastutuse mõttes, et temaga võib tegelikult iga kell midagi juhtuda ja täiesti ootamatult, küsimata aega, kohta, raha ja ARSTIDE olemasolu!
Hobune on suurepärane loom, seda teavad need, kes nende imepäraste loomadega kokku puutuvad. Kalli looma kaotus on sama, kui kaotada keegi oma lähisugulastest, tunnen sügavalt selle ilusa noore mära omanikule kaasa, Eestis on see loomade arstiabi ikka veel selline, millele ei saa kahjuks loota!:(
Ei ole just usklik inimene, aga palun tõesti Jumalat, et minu hobusega kunagi midagi sellist ei juhtuks, seda pole keegi ära teeninud!:(