Uskumatu! 27.-28. november 2008

Käisime Toilas!
See käik oli minu jaoks siiani kõige kurvem ja muserdavam...
Läksime neljapäeva õhtul, ehk siis 27ndal, jõudsime peale kaheksat natuke, hobused olid sees ja söönud/joonud, käisin tallis, tegin poisile pai, kukkus käest nänni norima (OI-OI-OI!), mida ta teha ei tohiks! Mul ei olnud midagi kaasas ja ei olnud plaanis ka näpu vahelt anda, väga loll komme...
Aga ta oli nii armas ja karvane ja pealetükkiv nagu alati...kallistasin teda kõvasti ja läksime tuppa, lootes, et järgmisel päeval saan temaga kauem koos olla...
Toas selgus, et peame hakkama üheksa paiku hommikul juba Rakvere poole tagasi sõitma, sest pererahval oli vaja meiega linna saada ja seal esindusest auto võtta ja siis Tallinnasse edasi põrutada...
Nii palju siis lootusest, et saab hobusega tegeleda...
Istusime umbes üheteistkümneni üleval, rääkisime juttu ja leppisime kokku, et hommikul äratab Mairit mind ka üles, et koos hobuseid söötma minna...
Öösel ärkasin paar korda üles, kuigi saan seal väga hästi magada alati...aga ootasin hommikut!
Kell 8:00 helises telefon, Mairit:"Noh, lähme talli!"
Olin nagu keravälk voodist püsti, kui alla jõudsin, oli Mairit juba talli läinud...
Läksin ka ja nägin siis, et poisi boks oli väga must juba...mõtlesin, kuidas selle puhtaks saab, ei tohi ise väga rabeleda...Janari kihutasin talli boksi puhastama ja puhtaks see sai...olin rahul!:)
Olin nii kaua boksis, kui sain...patsutasin Hanksi, puhastasin teda natuke...oi, kui must ta oli ja ta lakk/tukk on niiiii pikaks kasvanud, armas sasku, selline metsik näeb välja:D
Oli aeg lahkuda...ma ei suutnud..puhkesin nutma...ütlesin Janarile:"Jälle pean ma ta siia jätma!" Tema muidugi vastu, et tal on siin ju kõik olemas ja tal on hea...MA TEAN SEDA...aga see ei lohutanud mind sel hetkel mitte üks raas...nutsin kaua, üritades rahuneda...Hanks jäi minust boksi oma heina nosima...
Toas mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin...miks küll...miks on alati nii, et pikka aega ei saa üldse tulla ja kui see lõpuks suure õnne juures korda läheb, siis puruneb see õnn siiski...tuhandeks-MILJONIKS killuks...
Olin terve see päev enda mõtetes ja vaimselt rusutud...paljud ei saa minust aru, ei mõista...aga kindlasti on ka neid, kes teavad, mida ma tunnen ja miks...
Ootan kevadet...ma ei suuda oodata enam...

Ikka loodan... 20. november 2008

On 20. november ja nagu näete, ei ole ma ikka Toilasse saanud ja sellise ilma jätkudes ei saagi veel tükk aega, sest autol ei ole talvekumme ja esisillas ka mingi selline jama, millega ei riski pikka maad ette võtta, eriti veel üksi, Janar on ju päeval tööl, kui mul vaba juhtub olema.
Eile, kolmapäeval, tahtsin väga minna, oli sula ja suur tee puhas, aga enda autoga üksi ikka ei tahtnud minna ja isa autot ei andnud (närvi ajas ja isegi nutma!)...
Mairitiga olen rääkinud, Hanksil pidi hästi minema!:)
Mairit ütles, et poiss ei ole ka enam ülbust üles näidanud...ja kaera andmisel pidi olema tal juba paar nädalat pissimise rituaal...et kui kaera andmine on, siis poiss pissib ja ringutab ja siis läheb maia näoga kaera juurde!:D
Küüslauk oli tal otsa saanud ja õli ka otsakorral, et ehk siis õli viin talle, kui saan...küüslaugu kuuri teen mõne aja pärast jälle.
Loen ikka iga päev teiste blogisid ja tahaksin ka ise väga uudistest kirjutada, aga mida pole seda pole...mitte kuidagi ei saa lihtsalt sõrmenipsuga ennast hobuse juurde võluda...kui see vaid nii lihtne oleks!
Õues muudkui sajab ja sajab...soe oli hommikul, kui tööle tulin ja kohe mitte ei ole tahtmist siin 12 h olla, et siis õhtupimeduses jälle koju minna, seda valget lund ja selle pehmust näen ainult aknast...tahaks hoopis hobuseid pildistada, vahvad pildid tuleks!:)
Järgmine lootus Toilasse saada on pühapäeval, aga see sõltub ka suuresti ilmast ja ka Janarist...oeh, raske see eluke, aga eks ma üritan ikka pea püsti hoida ja mõelda, et ega Hanksil millestki puudu ei ole, ega tema mind ei igatse, mina olen see lollike, kes tahaks talle patsu-patsu teha ja teda lihtsalt lumel kappamas vaadata...
Muide, eile panin toas tuju tõstmiseks küünlad põlema ja viirukit põletasin kaa...JÕULUTUNNE tuli:D Janar naeris mu üle natuke...aga ega siin ei ole naerda midagi...vb jõulude ajal ei olegi lund, tuleb see tunne ära tunda!:D
Mõnus oli!:)
Seniks päikest kõigile talve algusesse ja loodan ikka varsti minu ja Hanksi kohtumisest ka kirjutada, pöidlad pihku!:)

Tahan Toilasse! 13. november 2008

Juba pool novembrit on läbi ja ma ei ole saanud Toilas käia, loodan seda läbipäevil teha, ehk laupäeval? Loota ju võib...
Kui vaatan fotoalbumis pilte või loen teiste blogisid, siis olen kadedusest roheline, kui tihti ja palju saavad teised hobustega tegeleda ja nendega koos aega veeta, olen selles suhtes ikka väga õnnetu, aga pean üle elama...
Kuivatan Hanksile juba saia- ja leivaviilakaid, porgandikotid ostan ka kindlasti kaasa, kui lähen...
TAHAN TOILASSE!

Ei saa aru... 4. november 2008

Tellisin teki juba ikka päris ammu (nädal aega tagasi?) ja siiani ei ole arvet saanud ja mitte mingit teadet selle kohta, kas mulle telliti tekk ära või ei...
Jutt siis meietall.ee-st, seal nimelt paljud asjad ettetellimisega ja sellega läheb aega, aga mulle arve võiks ikka saata või vähemalt märkugi anda, kas mu tellimus on läbi läinud..
Kuidas on teie kogemused meietall.ee-ga, kui kiiresti on teile vastatud ja kui kiiresti olete arve/kauba saanud?
Täna hommikul kirjutasin uuesti neile, aga siiani ei ole samuti vastust saanud...ok, olen vaid ühe päeva oodanud, aga loodan tõesti, et homseks saab juba midagi teada, muidu muutub asi küll imelikuks...:S

Siis veel väike lugemispala, keda huvitab ja kes viitsib lugeda, Kati Murutari artikkel minu sugulaste hobumaailmast!
Head lugemist!:)

http://horsemarket.ee/index/index.php?page=articles&aID=905&lang=est