neljapäev, 11. detsember 2014

Väike vahekokkuvõte.

Lasen endiselt samas tempos, et kõik vanast kohast vabad päevad veedan tallis. Vanas kohas on viimane tööpäev 17. detsember, peale seda EHK läheb kergemaks.
Bokside tegemisega tõesti harjub ära. Kui boksid on igapäevaselt korralikult tehtud ja allapanu pole sees liiga palju, on seda hea teha ja läheb üsna kiirelt. Terve tallitäie bokse teeb kahekesi ära umbes kella 12-ks, üksi umbes kella 14-ks. Lihased ei ole valusad, selg ei valuta. Mis mul peale paari päeva tallis olekut haiget teevad, on hoopis sõrmed :D Eriti kõige väiksem sõrm.
Mõlemas suures koplis on nüüd võrud rullidega. Enam ei saa nad heina endale alla talluda :)
Pühapäeval kolib üks hobune meilt ära Pallasesse, nii et vabu kohti on jääb pühapäevase seisuga kolm.
Eile käis meil sepp ja tuleb homme ka. Paar talli hobust, kellel üldse polnud raudu, said esijalgade talverautuse krihvidega. Eile sai kokku tehtud 5 hobust, sepp tuleb täna uuesti, sest kõiki ei jõudnud teha. Luuna on ka täna järjekorras, saab kõik 4 jalga raudu, lumekummid ja krihvid alla.
Nüüd peame jääma lund ootama. Hetkel on raske leida kohta, kus sõita saaks. Üle tee on meil selline rohune maalapp, aga seal saab sõita vaid päevasel ajal, kui veel valge. Plats on hetkel päris jääs ja see, et seal valgustus on, ei ole suureks abiks, sest sõita ikka ei saa.
Luunaga olen nüüd kahel korral ratsutanud, ühe korra sõitsingi üle tee. Tegime traavi ja volte ja kaheksaid. Oli üsna elastne ja mõnus, pikalt ei teinud.
Teine kord tegime trenni platsil, kui see veel jääs ei olnud. Siis oli suht mudane. Luuna astus mulle sadulavöö pingutamise ajal vasaku jala suurele varbale nii, et ma arvasin küll, et kas tuleb küüs maha või läks luu, sest valu oli meeletu ja andis tunda poole ööni. Üllataval kombel ei läinud varvas isegi siniseks ja nüüdseks on juba enam-vähem taastunud, veidi annab tunda jalanõu sees või kui otseselt ise katsun.
Ühesõnaga too õhtu platsil olles tegime samuti volte, peatusi jms. Galoppi tegema ei hakanud. Luuna oli küllaltki mõnus, vaatamata sellele, et mu varvas nii kohutavalt valutas, et sõitmisele oli raske keskenduda.
Luuna hommikuti tallis olles köhib. Vähe on saanud trennitada ja see mõjub kohe ta emfüseemile. Kui regulaarselt trennis käib, siis põhimõtteliselt ei köhigi. Eks hein on ka tolmune muidugi.
Mõtlengi, et peaks talle mingi sööda ostma, mis hingamisteedele hästi mõjuks.
Plaanis on kõigist tallis elavatest hobustest teha pilte ja Lepa talli FB lehte täiendada. Ei tea, millal selleni jõuan :)

teisipäev, 2. detsember 2014

Natuke Lepa tallist.

No tegelikult olen praegu Aqvas tööl, on varajane hommikutund ja rahvast liigub vähe, seega mõtlesin, et kirjutan veidi Lepa tallist ja sealsest eluolust. Täna on mul kümnes järjestikune päev tööl olla, magada sain täna öösel vaid paar tundi sõna otseses mõttes (õhtul oli mul ilmselt üleväsimuse tõttu võimatu uinuda, kuigi hirmus väsimus ja uni oli) ja kui mul lõpuks tukk peale tuli, siis hakkas tütar nutma ja pidin ta enda juurde võtma. Lõpuks jäin magama umbes kell 2 öösel ja äratus oli 4:30. Silmad on paistes ja megauni on! :P
See selleks, see karm aeg tuleb kuidagi üle elada.
Lepa tall on üks kena ja hubane 20ne boksiga tall Lääne-Virumaal, kus kunagi peatusin enda rendihobuse Happy-ga. Hetkel ongi tallis 20 hobust, neist 9 on erahobused ja 2 pisikesed ponid. Maneeži meil pole, aga on valgustusega plats, mis praegu on küllaltki heas olukorras ja täitsa annab sõita. Paljudel hobustel on vaid valed "rehvid" all. Sepp tuleb selle kuu keskpaigas.
Enne olid hobused paljudes erinevates koplites mõnekaupa. Nüüd on nii, et kunagine sugutäkk (nüüd küll ruun) on täitsa eraldi, siis ühe omaniku kaks täisverelist on kahekesi ja kuna tall on kaheosaline (nimetame neid vanaks ja uueks talliks), siis vana talli hobused on ühes koplis ja uue talli hobused teises.
Harjumine võtab nüüd aega, aga tasapisi lepivad nad juba uue olukorraga. Eriti veel, et nüüd sai koplitesse (mõlemasse kaks) heinarullid ette viidud ja neil tegevust terve päeva.
Talli enda hobused lähevad hommikul esimese asjana nüüd õue ja saavad seal siis pea heinarullis toituda:D Erahobused saavad tallis sees oma hommikuse heina ja seejärel lisasöödad ja lähevad õue umbes tunni pärast, et seal edasi süüa.
Šetlandid elavadki õues, kus neil on varjualune saepuru ja põhu allapanuga ja väike jalutusaed seal juures, kus saavad vabalt sisse-välja liikuda. Nendega on see jama, et neil ei ole seal jootmissüsteemi ja esimese asjana hommikul ja viimase asjana õhtul tuleb neile juua pakkuda. Päeva jooksul ka mitmeid kordi. Samas see ei võta palju aega, lihtsalt peab seda meeles pidama pidevalt.
Kõige suurem töö ongi bokside tegemine, sest neid on palju. Kahekesi polegi väga hullu, aga kindlasti hakkab ette tulema päevi, kus seda üksi tuleb teha.
Meil on juba erinevaid viperusi ette tulnud, aga oleme kuidagi hakkama saanud ja see talv tuleb üle elada. Hetkel ongi kõige raskem aeg, sest ise ka alles kohaneme ja talvel ongi kõik asjad keerulisemad.
Tallis toimuvad ka grupitreeningud, aga kuna hetkel on selleks vähe hobuseid, siis korraga saab trennis käia kuni 3 inimest. Praegu mina pole trenne andnud, seda on teinud K.
Fogel ja Luuna on laupäevast saati ka Lepas. Luuna on kiirem kohaneja ja on rahulik muti olnud, Fogel veits stressab ja alguses ei tahtnud eriti süüa, aga nüüd on juba ka sööma hakanud ja rahunenud. Kari neid omaks pole veel võtnud.
Luunale tegin kordet üleeile. Eile oli plaanis sõita, aga nii vastikult tuuline ilm oli, ei ei suutnud mõeldagi hobuse selga mineku peale! :P
Ootan väga kevadet juba! :)