esmaspäev, 26. oktoober 2009

Anu on tore:)

Käisin Pallases laupäeval (24ndal), Hanksi suulisi (leidsin) otsimas ja ratsutamas üle pika aja. Ja-jaa, ma tean, ma pidin ju suure suuga ratsutamas hakkama käima, aga ei ole kohe jõudnud. Sinna päris hea maa minna (miskine 35 km) ja vaja on kedagi, kes last vaataks:P Janar siis aitas mind sel korral jälle:)
Anu läheb varsti Pallasest ära kuskile teraapiahobuseks, aga nii kaua saan temaga veel sõita.
Vahetasin riided ning läksin teda karjamaalt püüdma...justnimelt püüdma, sest ta on paganama kaval hobuseloom:P Janika andis mulle saiakoorikuid kaasa.
Varbad said juba hobuste poole minnes märjaks:P, nad olid suht kaugel...sinna jõudes tuli Lonny kohe saia nuruma, tegin näo, et ei tulnudki muu eesmärgiga, kui saia jagama:D, Anu hoidis siiski eemale, teised hakkasid ka huvi tundma natuke. Läksin siis Anule ligemale, kükitasin maha...andsin saia....ta eemalt-eemalt mokkadega võttis, tahtsin päitsetest haarata ja ta jõudis ilusti oma nina ära tõmmata ja minema panna...uus katse...sama meetod, alguses tegelesin Lonnyga, andsin talle saia (mis hakkas otsa saama juba:D) ja siis lähenesin kükakil Anule...andsin saia ta nina ulatusse ja ootasin, et ta oleks mulle võimalikult ligidal ja siuhti, haarasin ta päitsetest...oi, ta oli pettunud...ta jäi taaskord apluse ohvriks:D
Panin siis hobuse valmis ja suundusin maneeži, väljas nii ligane ja märg igal pool. Tundsin ennast sel korral hobuse seljas juba kodusemalt, see on lihtsalt nii hea tunne...
Natuke sammu ette ja alustasime traaviga. Noh...suht tuim loom on ta juhtimise koha pealt, aga üritasin oma rida ajada ja ei last ennast sellest häirida, et ta õlg sees jooksis kohati, vana sonsu, mis ma ikka nõuan:D Üritasin ka mingeid volditaolisi asju teha ja ei sõitnud kogu aeg suurt ringi...tegin diagonaale ja üritasin otsesõitmist (üritasin just seetõttu, et ega välja väga ei tulnud:D) Vahepeal siis sammusime niisama, lõpus tegin galoppi ka mõlemat pidi paar ringi, tuli palju paremini välja, kui eelmisel korral, kuigi nurkades kippus jälle õlaga sisse vajuma.
Ma olin rahul...nii enda, kui hobusega, mõlemad ju pühapäevasõitjad:D
Jalutasin natuke, kokku oli trenn vb 45 minutit koos jalutamisega, aga eile ja täna hargivahe nats valus:D
Ja hobuse seljas oli kuradima hea, see tunne, see kontakt loomaga, millegi saavutamine...see viib kõik muremõtted peast ja nii kerge on olla...ei oska kirjeldadagi hästi...aga hakkan maitset uuesti suhu saama ja isu aina kasvab!:P
Mulle pakuti ühte hobust sõitmiseks (teda on vaja lihtsalt mõni kord nädalas liigutamas käia), aga sellest räägin siis, kui asjaks läheb:D

teisipäev, 20. oktoober 2009

Hänksul läheb hästi:)

Hanks on tasapisi oma uues elukohas kohanenud, tal on sõber Erikson, kellega saab väga hästi läbi, mis siis, et too täkk on:P Ma usun, et sellest täkupunnist on talle hea seltsi- ja mängukaaslane:)
Hanks ei ole veel oma uue ratsutajaga ratsa sõitnud Säreveres (viimaste andmete kohaselt:D), aga tal on uus sadul, mis läheb küll sellel kuul Saksamaale toppimisele ja kontrolli.
Tegu siis Kiefferi sadulaga, mis on talle ilusti passitud ja see sobib talle:) Passija ütles, et Hanksile raske sadulat saada, mis sobiks nii hobusele, kui ratsanikule ideaalselt, sest hobune on lühikese seljaga ja pikemat sadulat, kui see, ei saakski talle passida...
Hanksi vaatas üle Ulvi Martin, ütles et Hanksi nõgusselgsus on tema eripära, mida arvatavasti väga ei paranda. Et need kõhulihaste harjutused teevad ainult head ja et temaga võib kõike mõõdukalt teha, üle ei tohi pingutada:P
Ka oli ta midagi öeld hobuse sõrgatsite kohta, et oleks hea, kui Hanks saaks rauad alla. Vb tal sellepärast ongi kõõlusetuped üleval?! Sepa tulekut siis ootame nüüd...
Varsti külastab talli ka Tiit Siiboja, siis pidi ka tema Hanksile silma peale viskama ja oma arvamust avaldama tema selja kohta, eks näis...
Hanks sai ussirohu, kui Säreverre kolis ja uued suulised ja fliispinded, mis on muidugi "ülioluline":D Suulised siis Anna soovitusel kolmeosalised oliivid, Hanks suust väga tundlik ja kipub ratsme taha minema aegajalt... Sellega ei taha ma öelda, et kolmeosaliste oliividega seda ei juhtu, vaid et oliivid on head pehmed suulised lihtsalt, ratsme taha minek/mitteminek sõltub ikka ratsanikust ka:)
Mis ma siis veel oskan rääkida...igatsen hobuseid ja ratsutamist endiselt...Hanksi igatsen ka väga, aga olen õnnelik, et ei pidanud teda müüma, sest mina tean, mida see hobune vajab ja tean, et praegu olen talle nii hea omanik, kui minu võimuses hetkel on! Loodan, et ta ei ole väga õnnetu järjekordse kolimise tõttu ja et uue rentnikuga hakkab kõik ilusti sujuma ja nad omavahel klapivad!:)

esmaspäev, 12. oktoober 2009

Säreverre kolimine

Pildi autor on Grete, Eriksoni omanik:)
Minu sünnipäeval, 11. oktoobril, kolis Hanks Säreverre.
Kuna tahtsin enne kolimist poisi puhtaks teha ja laka ära lõigata, läksime nats enne Marilini jõudmist Polli. Anna oli mulle hästi hea koogi teinud (pärast kodus sõime ja kiitsime!:).
Arveldasime veel Regnega ära, mis vaja oli ja tõime siis Annaga Hanksi talli. Ta pikutas karjamaal nina maas ja ei olnud just vaimustuses talli tulekust, aga kuidagi sain ta sealt ikka jalule ja talli:P
Oi miskene takjapundar tal peas oli ja kui mudane elukas mulle vastu vahtis...aga sealt alt tuli lõpuks välja täitsa kena hobune:D Võttis aega, mis ta võttis...ja laka tegin talle lühikese ja sportliku, tukka ja saba lühendasin ka...
Vahepeal olid Marilin ja ta ema kohale jõudnud, tegime lepingud ära, laadisime asjad peale, söötsin lapse ära ja hakkasime hobust laadima...
Hanks ei tahtnud treikusse minna, kuigi ma tean, et ta ei karda seda...tuli juba nii palju, et pea oli sees ja siis tõmbas ennast jälle tagasi, tegime kordedest koridori, see teda ei aidanud, kordedega peale tõmbama ma teda ei tahtnud hakata...tahtsin, et ta ise ikkagi peale läheks...
Kaeraämber ei aidanud, ka käest nänni andmine mitte, pigem võimendas see hobuse närvi minekut, sest sai nö kiitust närveerimise eest (Anna tähelepanek oli see, aga tean seda ju isegi...)...aga just sel hetkel, kui jõudsin mainida, et viimati tegi ta samuti ja läks ikka lõpuks ise peale, jalutas ta ilusti sisse ja sõit võis alata...
Kuna meil võttis käru autosse pakkimine aega, siis nad hakkasid treikuga ees minema ja meie siis kimasime neile järele...sõitsime neil ülejäänud tee järel, nägin, et Hanks sõi sõidu ajal heina...
Kohale jõudes avastasime aga, et hobune on ennast märjaks ajanud, ta värises lausa, oli suht närviline ja eks tasakaalu hoidmine oli ka paras katsumus...
Fliis selga ja Marilin jalutas hobusega natuke, et ta rahuneda saaks ja siis läks ta oma uue sõbra Eriksoni kõrvale boksi, seal ta tiirutas, nuuskis, pissis kaks korda ja viskas siis tekiga pikali...:D
Käisime vaatasime ka seda talli, kuhu hobune tulevikus läheb ehk siis umbes kuu aja pärast, see on renoveeritav vana tall, kuhu lähevad osad hobused, sest kõik ühte talli lihtsalt ei mahu...
Pärast tegime Hanksile veel patsu-patsu ja tulimegi ära, sest laps oli juba väga väsinud sellest pidevast sõitmisest...
Täna sain teada, et Marilin ja Grete olid Eriksoni (eesti tõugu täkupoiss, kolme aastane) ja Hanksi koos koplisse last ja nad olid vaid paar kiiremat ringi teinud ja see oli ka kõik, saavad läbi küll:)
Aga ok, ma kiiruga nüüd kribasid sellest eilsest päevast, aga laps ootab magama panekut, eks millalgi räägin, kuidas Hanksil seal läheb!:)