teisipäev, 27. aprill 2010

Fredy - 23. aprill 2010

Mul pole olnud aega kirjutada, mida eelmisel reedel tallis tegime.
Läksime Katiga kahekesi, Reelika oli haige. Kuna Janar oli tööl, siis viisin lapse venna juurde ja Kati tuli mulle sinna järele.
Kati andis mulle Fredy, ise võttis Fuksa, tal oli plaan mõlemaga natuke hüpata. Ette tegi ta Fuksale ratsastust, mina sõitsin lihtsalt Fredyt soojaks. Väga mõnus ja mugav ja tip-top loom on see Fredy, toimib igati, ainult oska küsida:D Sel korral sain juba paremini temaga sina-peale, ei jooksnud pea püsti ja suutis keskenduda. Tegime nagu ikka, volte, natuke üle lattide traavi, galoppi. Ma ise veel nii tasakaalutu ja lihasteta, et kergem on mul praegu galoppi poolistakus sõita, ka traavi ei jõua ma kaua täisistakus teha, sest väsin ruttu ja siis on jama majas:D
Poolistakus galopis kipuvad mul aga vahepeal kannad üles tõusma, seda jälgisin hoolega ning väga kenasti saime hakkama:) Iga korraga tunnen, et tunnetus hakkab paremaks minema. Kati pakkus, et teeksin paar väikest kõksu ka, aga loobusin veel sel korral:D
Hiljem, kui hobused soojad ja Kati juba Fuksaga ära oli hüpanud, vahetasime hobuseid. Fredy oli sel korral hüpates kuidagi hajameelne, kord läks alla, siis tõukas imekaugelt, siis rapsis veel mingi sammu enne takistust teha jne. Ühesõnaga Kati pold üldse rahul, aga nad pole ammu hüpanud ka, mingi 50 cm vb tuli ära:D
Fuksa hakkab juba sõites eest veitsa järele andma, kuigi tal see suu on selline hell koht, kui rahuliku ja pehme käega sõita, siis jookseb ilusti ratsmes, nii kui natuke rohkem võtta, nii hakkab peaga mängimine peale.
Tahaks rohkem Fuksaga sõita tegelt, aga ma olen seal vaid abiline ja mul pole valikut, kellega...

Pühapäeval, 25ndal käisin Kaarmal eluolu vaatamas. Seal tallis sai kunagi aastaid sõidetud, kodutall nö, aga seal on ja jääb kõik nii nagu ta on...ei oskagi seletada ja ei tahagi. Aga jah, hobused seal enamuses juba võõrad minu jaoks. Rääkisin Agega juttu, vaatasin ringi, tegin pilte ja ootasin Toivot, kes tuli Tallinnast ravilt.
Age läks sõitma ka...vaatasin, kuidas ta Karonaga sõitis, täitsa hästi said hakkama, igavesti vinge mära on, superhea ratsastusega, oleksin tahtnud isegi selga istuda:D
Praegu ei teagi, millal saan talli minna, ehk reedel, aga Janaril praegu töö vahetustega, eks näis, väga tahaks juba.

neljapäev, 22. aprill 2010

Õe perega - 21.04.2010

20ndal oli mu pisipoja esimene sünnipäev!:) Õde tuli Narvast oma perega külla ja järgmisel päeval võtsin nad Pariisi kaasa. Lapsed (3 ja 5 aastased tüdrukud) olid väga elevil, nad pole elu sees nii ligidalt oma silmaga hobuseid, lehmi, vasikaid, varssa ja sigu näinud:D
Janar jäi meie pojaga koju, nii mahtusime ilusti auto peale ka, ei pidanud väga hunnikus istuma:P
Kati oli juba varem talli läinud. Reelika oli eelmisel korral kukkunud Fakiiri seljast, nii et venitas oma käe päris korralikult ära ja sõita ei saa ja sellepärast pidin mina tema sõidukat Flamenkot liigutama.
Kati oli juba Fredy ja Fuksa ära sõitnud. Ta võttis Fanny.
Kui Flamenkot valmis panin, siis lõin mitu korda oma pea ta boksi minnes ära, hea, et kiiver peas oli:D Suht madal on see boksiuks, hobune ise sellega harjunud ja teab, et pea tuleb alla panna, kui boksi minna...mina aga suutsin kolm korda sama reha otsa astuda:D
Flamenko on selline traavli-täisverelise segu (rohkem isegi täisverelist), kuigi käigud on täitsa traavli omad. Sõita oli temaga täitsa ok, kuigi ta ei oska kõike veel päris hästi. Vasakut pidi oli ta veidi parem, paremale sõites kippus õlga sisse trügima, aga see oli väike asi:)
Ega ma palju ei teinudki, uus hobune vajas jälle harjumist, tegin natuke volte ja mõned korrad ka latist üle. Alguses ta kartis platsi nurka pandud suuri tünne, aga kui käisime ja vaatasime need üle, siis rahunes. Ta hiljuti võõrutatud varss karjus tallis ja siis ta pidi kogu aeg endast vastu märku andma ja muutus seetõttu vahepeal kramplikuks, vahtis pea taevas ja hirnus, aga rahunes ruttu. Galoppi ei teinud, sõidutasime hoopis õelapsi mõned ringid, nad olid nii vaimustuses, et kui koju jõudsime, siis muust ei rääkinud ja kauplesid juba ema, et see neile ka hobused ostaks:D
Aga tore käik oli, lapsed said suuri loomi katsuda ja vaadata, õde sai ka hobuse selga, mees ei julenud minna nagu tavaliselt ikka mehed:D
Kui õnnestub, siis täna läheme Katiga kahekesi, õhtul lähen sõbranna sünnale ja tahaks päeval ära käia, kui mu vend last viitsib vaadata...aga selles viimases ei ole ma üldse kindel:D

esmaspäev, 19. aprill 2010

Pariisis - 16.04.2010

Niisiis on blogi nüüd kinnine, kirjutan edaspidi endale, et oleks meeles, mis ja millal ning kuidas asjad sealsete hobustega edenevad.
Kati pakkus võimalust tal Pariisi tallis abiks käia hobuseid sõitmas. Mõnikord pean hobuseid valmis panema, Katile ette sõitma, noortega tegelema...seda kõike teen ma rõõmuga, saan hobuste keskel rohkem aega veeta.
Esimene kord käisin reedel, oli tutvumispäev!:)
Aga ega seal pikka juttu ei olnud, Kati näitas ette, kust ja mida saab, andis hobused ette, rääkis neist natuke ja hakkasin puhastama enda esimest "ohvrit" Fuksat.
Fuksa on olnud pikemat aega tööst ära, sest tal oli vasakul õlal nahapealne kasvajaline moodustis, mille Ulvi Martin ära opereeris. Nüüd on see koht paranenud, väike arm on seal veel ja saab uuesti sõitma hakata.
Fuksa oli natuke pelglik alguses, ei tahtnud, et ma ta pead väga puutuks, aga puhastada lasi ilusti ja Kati ütles, et ta tegelikult tahab lihtsalt minuga harjumist. Rääkisin siis temaga rahulikult, samal ajal puhastades, väga vahva ja malbe mära on.
Panin hobuse valmis ja läksimegi õue. Kati ütles kohe, et hobusel on probleeme ühe koha peal seismisega. Ka meeldib talle kihutada, eriti takistusele ja pööretel on ta ühte pidi väga kõver, hiljem selgus, et paremat pidi on ta kõveram ja kippus õlg sees jooksma.
Fuksa vajab lihtsalt rahulikku ratsanikku, kes tasa-pisi hobusele selgeks teeks, et seismises pole midagi halba ja pöördeid saab ka rahulikult teha.
Mulle ei tundunud ta üldse nii kihutaja, kui Kati rääkis, vb suutsin ise lihtsalt seal seljas piisavalt stabiilne ja rahulik olla.
Muidugi ei hüpanud ma talle hops kohe peale pikalt treeningust eemalolemist selga, vaid Kati oli temaga juba enne natuke ka midagi teinud, tasapisi kordetanud ja mõned korrad seljaski sõitnud.
Tegime siis pöördel maalatte, erinevaid volte ja diagonaale. Esimene trenn oli minu jaoks veel liiga süsteemitu ja lahmiv, ses suhtes, et ma ei teadnud ise ka, mida ja kuidas teha...eks pean hobusega rohkem harjuma ja mingi süsteemse treeningu välja mõtlema.
Seista talle tõesti ei meeldi, ta jäi alati seisma mu esimese märguande (õrn ratse, istak ja õrn säär) peale, aga kui ma KOHE ratsmeid järele ei andnud, siis hakkas liikumine kuhuiganes, küljele-edasi-tagasi. Kui aga suutsin KOHE esimesel poolsekundil ratsme järele anda, seisis ta isegi mõni sekund paigal, kuigi närviliselt... Loodan, et saame sellest ajaga üle.
Pööretel oli nii ja naa. Vasakut pidi toimib ta suhteliselt hästi, aga paremale sõites, tahtis pidevalt õlga sisse viia, ise igatpidi kõver olles, isegi kuklast...see vajab juba rohkem tööd ja minu kainet mõistust:D
Galopp on tal suhteliselt ebamugav, seda just õppeistakus, aga poolistakus saime mõlemat pidi ka väikese galopiga hakkama ja ta ei kihutanud ega midagi. Jäin väga rahule, ise olin väsinud ja ega talgi veel eriti võhma pole.
Igal juhul sellesse märasse ma juba armusin:D
Kati õde Reelika sõitis samal ajal Flamenkoga. Hiljem vahetasime hobused, Reelika võttis Fanny ja mina Fredy...halli ja megaarmsa iseloomuga ruunapoisi!:)
Fredy oli boksis juba nii armas ja tahtis hirmsasti nänni saada, mida mul ei olnud...see täitsa minu kiiks:D Pean hakkama ikka midagi head hobustele kaasa võtma. Aga selle nänni nurumise juures oli ta nii härrasmehelik ja mitte üldse liialt pealetükkiv:)
Puhastada helehalli hobust pole just teab, mis lust, aga enam-vähem puhtaks ma ta sain, kuigi jalad olid endiselt kopliskäigust megamudased:D
Sõita oli temaga hoopis teine lugu. Ta oli rahulikum, umbes mul-on-aega-küll suhtumisega. Samas ei pidanud teda pidevalt edasi ajama, vaid liikus ikkagi omal initsiatiivil. Kui temalt küsida oskad, siis ta ka vastab, aga ma veel väga ei osanud:D Ta on väga hästi välja sõidetud, aga mina olen natuke liiga kohmakas veel...
Temaga oli väga hea sõita, kuigi sel esimesel päeval kulus väga palju aega Kati seletamisele ja üldse jutustamisele, siis oli trenn selline kingadi-köngadi, kaks ringi traavi ja 5 minutit jutustamist:D
Galopp oli tal megamugav, oleks vaid endal rohkem võhma. Üldse olin ma teise hobuse jaoks juba liiga läbi omadega, aga eks võhm ja lihased tulevad tasapisi:)
Kati läks ka pärast Fredyle korra selga ja Fakiir jäigi tal sel korral sõitmata, sest olime liialt pläkutanud ja aega raisanud.
Ühesõnaga jäin oma esimese korraga seal väga rahule. Reeda juurde praegu siis ei lähe, ei jõua kahes kohas käia ja raha hoian ka kokku...kuigi Pariisis treenerit ei ole, aga Kati saab mind ka vajadusel juhendada ja pean ise lihtsalt mega kaine mõistusega sõitma ja ennast pidevalt analüüsima...
Blogi suletuks tegemisel on omad põhjused, Kati ja minuvahelised kokkulepped...aga kunagi vb saan oma blogi jälle avalikuks teha!:)

pühapäev, 18. aprill 2010

Blogi läheb kinniseks! - 19.04.2010

Isiklikel põhjustel läheb blogi kinniseks ja mingit valikut ei tee, kes saab ja ei saa lugeda! Vb kunagi avan oma blogi uuesti, aga seda näitab aeg...nagu kõigega!:P
Päikest kõigile ja ärge siis väga pahandage!;)

pühapäev, 11. aprill 2010

Uudiseid:) - 12.04.2010

Praeguse Hanksi rentnikuga läbirääkimiste tulemusel võtsin hobuse müügist maha. Selleks mul mõjuvad ja omad põhjused, aga hobune jääb minu omaks veel vähemalt aastaks-kaheks:) Eks näis, mis tulevik toob!
Mulle pakuti noorte hobustega tegelemise võimalust ja ratsutamist ühes tallis Lääne-Virumaal. Kui see käiku läheb, siis olen ülihäppi, Reeda juures siis enam käia ei saa ega jõua. Aga sellest lähemalt, kui kõik on juba nii nagu peab:D
Päikest kõigile sellesse ilusasse kevadesse!:)
Tahaks ka vahepeal teada ja kontrollida, kas ja kes siin ka lugemas käib?:)