pühapäev, 1. november 2015

Blogi on unarusse jäänud :(

Mul kohe natuke häbi, et nii kaua siia mitte midagi postitanud pole.
Eks see on selle tulemus, et enne olid mu elus hetked hobustega, nüüd on mu elus hetked ilma hobusteta! :D
Üldiselt läheb mul hästi. Suvi möödus liiga kiiresti, sai palju ratsutada, sai võistelda, sai ka paar rosetti juurde hangitud. Ikka Valunaga, kes on nii hea õpetaja!
Eduard elas suvel mõned nädalad Kaija kodu juures lopsakal rohumaal koos Fogeli ja Valunaga.
Ega ma tagantjärgi midagi väga siin pikalt kirjutama ja meenutama ei hakka, sest ma jääksingi siis kirjutama vist.
Meil on hetkel tallis 14 hobust ja 2 poni. Eile ja täna kolisid kolm üürihobust talveks meilt ära.
Eduard sai endale septembri keskel aasta noorema täku seltsiks. Kari on muidugi suurem, aga ega need vanad hobused ei viitsi väga noorte naglade mängudega kaasa minna.
Eduard sööb suve keskpaigast saati Cavalor Juniorix müslit, olen ülirahul ja saab seda kuni kolme aastaseks saamiseni, siis läheme mõnele teisele Cavalori müslile üle. Poiss on kasvanud ja palju ka õppinud.
Ta oskab ilma sidumata talli vahekäigus seista. Vahel ta küll katsetab, kas saab ikka astuda siia või sinna. Aga üldiselt saan nööri otsa maha panna ja tema ümber käia, teda puhastada ja kastist asju tuua ilma, et ta minema jalutaks.
Kordel oskab Edsu täitsa kenasti joosta. Teeme seda küll harva, heal juhul korra nädalas ja kuni 20 min, aga vaikselt õpime häälkäsklusi samm ja traav. Kordel on käinud seljas nii sedelgas kui sadul. Olen paar korda ka selja peal natuke kõõlunud. Käe kõrval oleme käinud maastikul jalutamas, väga tore kogemus oli. Edsu oli nii sõiduvees, et tegi käe kõrval traavi, nii väga tahtis minna :)
Vaikselt olen hakanud talle sadulat otsima. Kiiret mul sellega ei ole, aga olen enda jaoks vist välja mõelnud, mida ma täpselt tahan.
Üldiselt tunnen, et mul on oma hobuse jaoks nii vähe aega. Samas leian, et hetkel saan seda ajapuudust endale temaga seoses lubada, ta on noor ja vajab enda liigikaaslaste seltsi enam, kui minu oma :P
Aga ta on tore ja uudishimulik, kiire õppija ja hea kaaslane, temas on midagi, mis paneb mind iga kord teda nähes rahulolevana tundma! :) Ta on lihtsalt parim ja ilusaim ja mis peamine, minu!
Aga "natuke" siis pilte suvest ja elust ja olust :)

kolmapäev, 29. aprill 2015

Kevaaad! :)

Ilmad on heitlikud, kord on külm, siis tuul, siis vihm. Samas kevad näitab ennast ikka aeg-ajalt salamisi ja on ka väga mõnusaid ilmasid olnud!
Sellistel mõnusatel kevadhommikutel, kus on värskendav õhk, linnulaul ja päikesepaiste, mõtlen ma, et mul on unistuste töö. Ma kohati isegi ei saa aru, et ma tööl käiks.
Eduard kolis vahepeal ühest karjast teise, sest üks kari kahanes paari hobuse võrra ja teine oli nö ülekoormatud. Eduardil oli esimeses karjas väga raske kohaneda. Ta lausa võttis alla natuke selle stressi tõttu. Ma ütleks, et ta oli paari hobuse poolt lausa tagakiusatav. Nüüd, uues karjas, kus on kokku koos temaga viis hobust, on ta väga kiiresti kohanenud ja poiss on silmnähtavalt rahulolev. Seal ei ole küll selliseid mängukaaslasi, kui teises karjas, aga üks mära viitsib temaga möllata vahel. Ma olen isegi selle valikuga rahul, et ta nii lühikese aja jooksul pidi üle elama kodu vahetuse ja nüüd veel karja vahetuse, sest tundub, et ta on õnnelik.
Vahepeal külastas meid sepp, ka Eduard sai papud korda, baasvaktsineerimise I vaktsiin on tehtud, pass on hetkel veel minu poole teel, aga nüüdsest juba minu nimel, passis ruun ja hall. Enne olid andmed valed. Ka ostsin poisile müsli. Nüüdseks on ta tagasi oma kaalu saanud ja ütleks isegi, et korraliku heina/silo mao alla kasvatanud :) Aga selle kohta öeldakse, et paks laps, ilus laps.
Karva ajab täiel rinnal praegu, üritan teda ikka regulaarselt harjata, aga päris iga päev ei jõua. Oleme käinud käe kõrval jalutamas, üleeile püherdas ratsaplatsil liiva sees. Just olin ta puhtaks küürinud. Plaanime ülevaatusele minna, aga eks näis, kus ja millal toimub.
Ühesõnaga, meil läheb hästi, poiss on tore ja mina rahulolev!
Alexiga on muresid. Endiselt on mingi jama, kas seljaga või kuskil mujal, aga trennid on kord nii, kord naa. 6. mail tuleb kiropraktik teda mudima ja ehk saame teada, milles tema mure seisneb. Kurtnas käisime võistlemas ära, läks normaalselt, võib öelda. A21 skeemis harrastajate klassis saime 55,400 %. Tõusime valest jalast galoppi ja no see peaga vehkimine ja kange seljaga jooksmine. Soendusel oli enam-vähem, aga no võistlusväljakul oli vaja jälle kõike vahtida ja krambitada. 1. mail läheme Veskimetsa harrastajate karikasarja teisele etapile, sõidame samuti A21 skeemi, loodan, et saan natukenegi parema protsendi, see juba eesmärk omaette :)
Meil on tallis hobuste koosseis muutunud. Kaks hobust läksid ära, juurde on tulnud neli uut. Või tegelikult "vana", nad kõik on meie tallis varem olnud, lihtsalt talvisel perioodil peatusid nad Pallasel, kus on maneež. Nüüdseks meil 19 hobust pluss 2 poni. Vaid üks koht on veel vaba.
9. mail teeme talgud, korrastame talli ümbrust, peseme aknaid, puhastame talli ja selle ruume jne. Saab tore päev olema :)
Aga nüüd siis pilte ka :)

Trenn Alexiga hävitajate saatel.

Alexiga Kurtnas.

Eduard titabeebina.

Eduard nüüd.

teisipäev, 31. märts 2015

Taas hobuseomanik! :)

Pole väga pikka aega kirjutanud. Nii pikka vahet polegi vist varem vahele tulnud, niisiis mõtlesin, et oleks aeg endast märku anda.
Alustame algusest.
Talv on olnud soojemapoolne, paaril korral ikka jäätusid meil torud, aga muidu elasime talve kenasti üle. Plats on olnud vahelduva eduga sõidetav ja siis jälle täiesti kohutav!
Trennilapsi on piisavalt, on sellised, kes püsivad ja siis sellised, kes tulevad ja lähevad. Olen ka trenne andnud. Algajatele asjade lahti seletamisega saan hakkama, edasi läheb juba raskeks :)
Hobuseid on meil kokku 17 pluss 2 poni.
Vahepeal lahkus parematele karjamaadele meie üks tunnikatest, Hagar. Oli kurb ja kurnav aeg, aga elu on selline.
Minu selle aasta projekt ja võistlushobune on Alex Field, 7 a eesti hobuse ruun.
Olin temaga alles umbes nädalakese sõitnud, kui juba käisin kooli võistlemas Niitväljal. Saime tulemuseks 53,... %, millega olen rahul, arvestades poni kartlikkust kõige suhtes ja seda, kui vähe me koos sõitnud olime.
Teised võistlused olid Arma ratsatalus. Need olid takistussõidu treeningvõistlused, kus sõitsin latid maas ja suure surve tõttu ka 50 cm, mida ma kahetsen, et üldse tegin. Latid maas sõit läks väga kenasti, seal oli kaks natuke takistusemoodi asja ka sees. Karistuspunkte me ei saanud, nii et jäin rahule. Hobuse omanik oli aga nii õhinas, et hakkas mind moosima, et ma ikka 50 cm ka sõidaksin. Mis sellest, et hüppasin viimati umbes aastal 2001 ja selle hobusega ei olnud ma seda varem teinud ja ei olnud Alex isegi enne hüpanud. Sõit läks metsa, juba soendusel kartsin ma tohutult, mille tõttu Alex tõrkus. Sõidus tõrkusime esimesel takistusel välja. Olin täiesti löödud, kõik katsed nurjusid. Mul kadus endal igasugune tahe, mul oli hirm ja miks peakski hobune siis hüppama. Süüdistasin kõiges iseennast ja kahetsen siiani, et seda üldse tegin.
Alexiga on meil probleeme lõdvestumisega ja läbi selja töötamisega. On natuke paremaid ja väga halbu hetki. Hiljuti avastasime, et probleem peitub ka sadulas, ehk et tal seljal üks hell koht. Tegeleme nüüd murega ja loodan, et saame 11.-12. aprill Kurtnasse võistlema minna.
Nii palju siis Alexist.
Mul on hobune. Tema nimi on Eduard, ta on 2 aastane ruun ja ma ei suuda sõnadesse panna seda, kui õnnelik ma olen! Ta on suur suhtleja, ülisõbralik väike nunnukas. Passis on ta ERP, kuigi tegelikkuses on ta juba praegu ca 150 cm kõrge. Täpselt mõõtnud pole, aga võrreldes meie 149 cm kõrguse tunnihobusega ja 153 cm kõrge Alexiga. Nemad täitsa mõõdetud.
Kevad piilub vaikselt, vahepeal olid juba väga mõnusad ilmad, nüüd on olnud kehvemad, olin kohe nohus ka selliste ilmade peale. Töö konti ei murra, seltskond on hea, hobused on ümberringi, mida elult veel tahta? Oma hobust tahtsin, täitsin oma unistuse, nüüd vaja temast vahva kaaslane kasvatada! :)