teisipäev, 11. september 2012

Araablastest ja natuke Pupsist.

8. septembril oli paar sündmust, mis tahavad üles kirjutamist. No kõigepealt vist siis see, et Pups lahkus Koeravere tallist, nii kahju, kui mul ka pole. Kuidagi tühi tunne on, et keegi enam tallis ei oota... Aga loodan, et ta saab endale hea omaniku tulevikus, ta on selle ära teeninud:) Ma tean, kui raske on Liinul teda müüa, sest olen selle ise kunagi läbi teinud ja mitte kunagi ei saabu täielik rahu südamesse, et kas ma ikka tegin õigesti... Teine sündmus sel päeval oli siis Araabia hobuste päev 2012:) Toimus see Säreveres ja mina käisin abis, olin selline tähtis (omast arust:D) tegelane, kes esitles Astra Nilk'i 1,5 aastast täkupoissi Amal el Awrah'i. No ütleme nii, et mul oli ikka närv täitsa sees, mis sellest, et sai enne maneežis kõik läbi proovitud. Aga poisil ilmnes väga suur probleem sellest, et tema eluaegne sõber Jasim el Awrah ei olegi temaga kogu aeg ninapidi koos:D Sellest tuli ka mõni "sõnavahetus", aga saime kenasti hakkama:) Jäime noorte täkkude ringis küll viimaseks, aga meid oli ka vaid kolm:) See-eest teine Astra täkuke võitis selle ringi!:) Ma sain nii positiivse kogemuse, et ma olin sealt tagasi sõites nii mõttes ja unistustes, et ehk saab mul ka kunagi üks selline iludus olema, sest ma ei saa sinna mitte midagi teha, aga minu süda kuulub araablastele, nad lihtsalt on kõige-kõige!:) Loodan kelleltki paar pilti ka endast ja Amalist saada, jagan neid siis teistegagi:) Pupsi jooksutamise pilte pole ma veel kätte saanud kahjuks... Aga ma olen ülitänulik Astrale, et ta andis mulle nii hea võimaluse nende suurepäraste hobustega terve päev veeta ja endas veel suuremale veendumusele jõuda, et just araablane on hobune, keda ma tahan!!

reede, 7. september 2012

Postitus nr 250.

Käisin eile veel tallis. Oli vaja laupäevaks Happyle asjad kokku panna ja ühtlasi mõtlesin, et natuke liigutan ka teda. Vennanaine tuli kaasa, fotograafiks...kahju, et ma Pupsiga ratsutamise pilte ei saanud. Jube külm ja tuuline oli seal, panin talvejope selga ja läksin hobust puhastama. No mõnusaid mudavanne oli ta võtnud, nägin puhastamisega ikka tohutult vaeva, nii tolmune oli ta. Panin kaitsud peale ja kuna ta nii pikalt vaid koplielu elanud, ei olnud julgust teda kordele võtta, otsustasin, et jooksutan teda veidi vabahüppeaias, saab ennast siis välja elada. Ja no seda ta tegi ka. Kus olid ikka kiirendused ja tagant pani üles, nii et kiunatas ja peeretas ja tegi pukke ja kõike. Mul hakkas kerge hirm juba, et murrab oma kondid ära, lihtsalt seisin keskel ja rääkisin rahuliku häälega, et hobune maha rahuneks... Iga päev on pika päeva koplis, aga ega nad seal ikka väga ei liiguta ennast, tundub...nina maas nosivad ja füüsiline tegevus piirdub järgmise parema rohututi juurde astumisega. Jalutasin teda käekõrval pärast, nii kaua, kui rahunes. Õnneks ta ennast märjaks ei jooksnud. I. tegi ta trianglist ohtralt pilte, pole isegi neid näinud veel, nende saamisega läheb aega, aga kindlasti jagan neid teistegagi:) Viisin ta sisse, võtsin kaitsud maha ja puhastasin jalad ära, need olid mõnusalt sopased:P Pakkisin siis Pupsi asjad kõik kokku ja ühte kohta, jätsin hüvasti ja tulin tulema. Sepp ei tule täna...ta on haige, selline info vähemalt minul on... Kolm nädalat seppa oodanud ja tulemus on see, et Pups jõuab enne tema saabumist ära kolida. Täna käin korra tallist läbi ja võtan enda riided ja saapad kaasa, nii igaks juhuks:)

neljapäev, 6. september 2012

Natuke juttu:)

Minult on uuritud ja küsitud, et mis juhtus, et hobune nii järsku ära läheb ja kas ma olen väga kurb ja kas hakkan uut rendikat otsima. Mitte midagi ei juhtunud, ma usun ja loodan, et Liinul ei ole mulle etteheiteid ja minul ei ole temale. See oli meie ühine otsus, et parem on praegu hobune müüki viia, kui kevadel. Kuna tema peab olude sunnil ühe oma kahest hobusest müüma, siis on targem seda võimalikult ruttu teha ja kuna kevadel läheks hobune nii või teisiti müüki, ei näe mina mõtet kevadeni teda rentida. Ma ei ole väga kurb, rõõmus ka just mitte. Eks ma ikka nukrutsesin alguses, aga olen endale rendihobuse otsimise algusest peale teinud selgeks, et võõras hobune on ikkagi võõras hobune ja otsused tulevad tihti järsku ja ootamatult ja et ei tohi lasta võõrast hobust endale liiga südamesse ja hinge, sest kunagi tuleb ikkagi lahkumine jms seonduv. Nii et ma võtan seda, kui ühte peatükki ja õppetundi oma elus, mis on läbitud. Õppisin sellest palju... Ma ei lase pead norgu, sest mul on uus eesmärk ja sihikindlus viib sihile, selles ma ei kahtle! Seni käin aga natuke siin-seal ratsutamas ja üritan ennast ikka hobuste lainel hoida. Uut rendikat ma kindlasti ei otsi endale, see on läbi tehtud ja enam ei taha:) Kui kellelgi kuskil on pakkuda mulle niisama vahel sõitmiseks mõnda mõnusat hobuslast, siis ära ei ütle, aga otseselt rentida ma hobust enam ei taha...sest võõras on võõras ja oma on oma;) Homme tuleb Reimo, raudu lähevad esimesed kabjad, tagumised saab ainult värgitud. Ja Pups kolib suure tõenäosusega juba sel laupäeval ära.

teisipäev, 4. september 2012

Kõik on uus septembrikuus...

Minu ja Pupsi ühine teekond lõppeb 17ndal septembril. Seniks seda õnne siis oligi mul, et hobune tallis ootamas. Otsus on üksmeelne ja põhjuseid on mitmeid. Esiteks olen mitmel korral tundnud, et Pups on minu jaoks natuke raske närvikavaga hobune, tal on hetki, mil mina temast üle ei käi, ka mu mõistus mitte. Liinul on praegu võimalik ta ühte talli sõita ja müüki viia. Ta teeks seda nii kui nii, aga kevadel. Ma ei näe sellisel juhul mõtet ja perspektiivi kevadeni punnitada, sest sõiduolud on talvel kesised ja lihtsalt talve üle veeretada, et kevadel ta ikkagi müüki viia, oleks minu jaoks kurnav ja mõttetu. Pole õnneks jõudnud väga kiinduda veel, kuigi imearmsa iseloomuga hobune on ta ja olen tänulik sellegi aja eest, mis meile antakse. The end!