Suvine ja soe aeg ning mul puhkus ka. Olen ikka vahepeal tallis ka käinud, aga lihtsalt ei ole leidnud aega, et kirjutada. Samas ei olegi midagi huvitavat nagu olnud, trennid nagu trennid ikka, palava- ja putukaterohked.
Putukaid on nagu ikka tõesti palju ja mul neist tohutult kopp ees! Ei aita ussi- ega püssirohi, nad lihtsalt nahaalselt närivad. Lausa võtavad ampsu ja lendavad lähedaloleva männi otsa oma saaki sööma :S
Trennid teen sellise kuumuse ja putukateparve keskel kiirelt, sest muudmoodi lihtsalt ei kannata. Sammu ei kannata üldse käia, pool minutit sammus tähendab parmude äkkrünnakut kõikvõimalikele paljastele kohtadele, ka läbi pluusi ja pükste võetakse paras amps, saamata ei jää miski!
Tähendab, enamus mu postitusest on kulunud täna putukate "kiitmisele", sest nad ongi suur osa trennist.
Eile tegin aga skeemi korra läbi ja siis veel galopiharjutusi (volte ja tõstmisi) ning traavis kaheksaid, volte, harjutasime painet.
Olen ennast kirja pannud ka Maiken Lepiste trenni, aga natuke kahtlen sinna minekus, sest rahaline seis ei ole kiita, ees ootab veel tüdrukuteõhtu abikaasa venna tulevasele naisele ja võistlused.
kolmapäev, 23. juuli 2014
teisipäev, 15. juuli 2014
15. juuli
Juba paaripäevase pausiga tekib igatsus talli saada. Niisiis eile läksin kella 19 ajal.
Oli palav ja putukaterohke. Sain koolisõidukaga sõita, sest K. pani Fogelile üldsadula.
Luuna ei lõdvestunudki terve trenni jooksul kordagi korralikult. Kuidagi pinges oli ja tahtis pea püsti joosta. Pidin teda palju veenma, et võiks ikka elastsem olla eest ja mitte punnitada pead püsti!
Lõpuks juba natuke hakkas järele andma. Kuna putukaid oli LIIIIIGA palju, siis tegime kiirelt ABC1 skeemi ka läbi ja jalutasin seljas talli juurde ära. Mingi 20-30 minutit olime platsil kokku vist.
Skeem oli ligadi-logadi. See mul isegi meeles, Luuna aga vingerdas terve aja ja rahule ma sellega ei jäänud.
27ndal plaanin Lepa tallis sõita ikkagi ainult ABC-d, sest A5 on juba täisistakus ja selleks ma veel valmis ei ole selle pooleteise nädalaga.
Ka oleks juba hädasti vaja Luunale uut sadulat, mis on tellitud, aga selle kohale jõudmisega läheb veel tohutult aega :(
Oli palav ja putukaterohke. Sain koolisõidukaga sõita, sest K. pani Fogelile üldsadula.
Luuna ei lõdvestunudki terve trenni jooksul kordagi korralikult. Kuidagi pinges oli ja tahtis pea püsti joosta. Pidin teda palju veenma, et võiks ikka elastsem olla eest ja mitte punnitada pead püsti!
Lõpuks juba natuke hakkas järele andma. Kuna putukaid oli LIIIIIGA palju, siis tegime kiirelt ABC1 skeemi ka läbi ja jalutasin seljas talli juurde ära. Mingi 20-30 minutit olime platsil kokku vist.
Skeem oli ligadi-logadi. See mul isegi meeles, Luuna aga vingerdas terve aja ja rahule ma sellega ei jäänud.
27ndal plaanin Lepa tallis sõita ikkagi ainult ABC-d, sest A5 on juba täisistakus ja selleks ma veel valmis ei ole selle pooleteise nädalaga.
Ka oleks juba hädasti vaja Luunale uut sadulat, mis on tellitud, aga selle kohale jõudmisega läheb veel tohutult aega :(
pühapäev, 13. juuli 2014
Võistluspäev: 13 ei ole ilmselgelt mu õnnenumber! - 12.juuli
Kella poole üheksaks tuli Mairit mulle järele. Pakkisime asjad autosse ja talli.
K. tegi just bokse, tõime seejärel hobused sisse. Putukatekke ja maske ei olnud nad suutnud seekord koplisse kaotada, kõik oli seljas/peas, kus vaja:) Seetõttu olid hobused ka mõnusalt puhtad. Natuke käisin harjaga üle ja hakkasime patse tegema.
Seekord tuli paremini välja juba, ei pidanud mitut patsi korduvalt üle tegema. Luuna küll väsis ühel hetkel sellest patside punumisest ja hakkas rohkem siputama, aga polnud hullu, saime suht ruttu need tehtud. Meil jäi lõpuks isegi pool tundi aega veel toas istuda ja muljetada, riided vahetasin enne hobuste peale laadimist ära.
K. arvas, et Fogel hakkab treikusse panekul kahel jalal käima, sest viimasel ajal on ta treikuga natuke jonninud. Luuna pidi esimesena peale minema. Ja hoopis Luuna üllatas negatiivselt, sest treilerisse ta minna küll ei kavatsenud. No tegelikult ei läinud laadimisega ikkagi kaua, sest paaril korral stekiga märgu andmist, et tagurdada ei tohi ja ta jalutas kenasti peale. Fogel läks peale üllatuslikult hästi.
Treiler hakkas K. elukaaslasega ees minema ja K. vahetas ruttu riided, et teise autoga järele sõita. Tagasi pidi K. ise treikuga sõitma.
ST sõidu viimased alles sõitsid, kui me sinna jõudsime. Hakkasime aga tasapisi hobuseid valmis panema. Sooja tegemist alustasime sealsamas auto juures koplis, sai tasakesi traavi tiksuda küll, kuigi suhteliselt ebatasane pinnas oli seal.
Õigele soojendusväljakule sai alles 5 võistlejat enne enda starti, sest üle viie sinna lihtsalt ei lubatud. Tegelikult oli isegi nii natuke kitsas, kogu aeg pidid silmad-kõrvad pärani olema, et kellagagi kokku ei põrka või ette ei jää.
K. startis kümnendana, mina olin kolmeteistkümnes.
K. veel enne rääkis, et see plats on ju "tagurpidi", et skeem võib sassi minna. Ma suure suuga kiitsin, et mis tagurpidi, plats on ju plats ja kõik on omal kohal, kuidas saab sassi minna.
Tuli siis minu kord. Luuna oli ebatavaliselt innukas Fogelit otsima ja Fogel karjus soojendusplatsi taga, see ajas Luunat närvi. Ta ei olnud tavapäraselt lõdvestatud ja raske oli sõita nii. Poolde skeemi saime kenasti, isegi täisistaku osa enne galopile tõstet ei tundunud kõige hullem. Siis aga tuli mu enda puusse panek, kus galopi voldil ma ei teinud seda lõpuni, vaid panin õkva vale tähe poole minema.
Kohtunik kutsus enda juurde, seletas, mis valesti, alustasin siis uuesti samast kohast, aga Luuna oli juba nii närviline, kiskus kohtunikuga rääkimise ajal mul ratsmed jõuliselt käest ja peale seda ei tulnud skeemist ka enam midagi välja. Hobune oli seljast kumer ja jooksis jäigalt, ma ise olin käega löönud! :S
Olin enda peale nii vihane. Karma võlg sai tasutud KOHE! Ei tasu kiidelda, et ei lähe sassi. Skeem oli mul väga hästi peas, ma kartsin hoopis, et see läheb meelest. Aga mul lihtsalt läksid platsi poole sassi ja kõik!
Luuna oli läbimärg, kui lõpetasime, päris tükk aega jalutasin teda, kuni ta kuivas. Minu meelest oli ta ennast lihtsalt märjaks närveldanud. Sest päris pikalt sai ikka oodata enne enda sõitu ja Luuna oli siis juba kärsitu.
Saime 17ne (60,000%) võistlejapaari seast 13nda koha! Irooniline, mis?!
Mõni pilt sõidust, tänud Mairitile!
K. sai samas sõidus teise koha, nii et midagigi head! :)
Võtsin Luuna lahti, päitsed pähe, siis kohe parem olla hobusel.
K. sõitis enda teise sõidu ka ära. Ootasime soojendusplatsi ääres. Luuna oli nii rahulik ja kannatlik, seisis ühel kohal, toetas pead aiale ja tukkus :)
Suht kohe, kui K. oli oma sõidu lõpetanud, panime hobused peale. Luuna jälle natuke torises, aga läks ikkagi suht kiiresti peale. Fogeliga polnud üldse muret.
K. juures pakkisime asjad lahti, tegime hobustel patsid lahti ja lasime nad kohe koplisse sööma. Ise läksime grillmajja vorste grillima ja šampust jooma. Kõht oli nii tühi ja tühja kõhu peale šampust ei tahtnud, samas oli vaja ju K. teist kohta tähistada!
Mairit, hea inimene, viis mu pärast koju ja jäi mulle isegi seltsi, veinitasime veel õhtul õues, nii hea oli :)
Oma eesmärgi ma siiski täitsin, viimaseks ma ei jäänud ja küll teinekord läheb jälle paremini, päevad ei ole vennad.
K. tegi just bokse, tõime seejärel hobused sisse. Putukatekke ja maske ei olnud nad suutnud seekord koplisse kaotada, kõik oli seljas/peas, kus vaja:) Seetõttu olid hobused ka mõnusalt puhtad. Natuke käisin harjaga üle ja hakkasime patse tegema.
Seekord tuli paremini välja juba, ei pidanud mitut patsi korduvalt üle tegema. Luuna küll väsis ühel hetkel sellest patside punumisest ja hakkas rohkem siputama, aga polnud hullu, saime suht ruttu need tehtud. Meil jäi lõpuks isegi pool tundi aega veel toas istuda ja muljetada, riided vahetasin enne hobuste peale laadimist ära.
K. arvas, et Fogel hakkab treikusse panekul kahel jalal käima, sest viimasel ajal on ta treikuga natuke jonninud. Luuna pidi esimesena peale minema. Ja hoopis Luuna üllatas negatiivselt, sest treilerisse ta minna küll ei kavatsenud. No tegelikult ei läinud laadimisega ikkagi kaua, sest paaril korral stekiga märgu andmist, et tagurdada ei tohi ja ta jalutas kenasti peale. Fogel läks peale üllatuslikult hästi.
Treiler hakkas K. elukaaslasega ees minema ja K. vahetas ruttu riided, et teise autoga järele sõita. Tagasi pidi K. ise treikuga sõitma.
ST sõidu viimased alles sõitsid, kui me sinna jõudsime. Hakkasime aga tasapisi hobuseid valmis panema. Sooja tegemist alustasime sealsamas auto juures koplis, sai tasakesi traavi tiksuda küll, kuigi suhteliselt ebatasane pinnas oli seal.
Õigele soojendusväljakule sai alles 5 võistlejat enne enda starti, sest üle viie sinna lihtsalt ei lubatud. Tegelikult oli isegi nii natuke kitsas, kogu aeg pidid silmad-kõrvad pärani olema, et kellagagi kokku ei põrka või ette ei jää.
K. startis kümnendana, mina olin kolmeteistkümnes.
K. veel enne rääkis, et see plats on ju "tagurpidi", et skeem võib sassi minna. Ma suure suuga kiitsin, et mis tagurpidi, plats on ju plats ja kõik on omal kohal, kuidas saab sassi minna.
Tuli siis minu kord. Luuna oli ebatavaliselt innukas Fogelit otsima ja Fogel karjus soojendusplatsi taga, see ajas Luunat närvi. Ta ei olnud tavapäraselt lõdvestatud ja raske oli sõita nii. Poolde skeemi saime kenasti, isegi täisistaku osa enne galopile tõstet ei tundunud kõige hullem. Siis aga tuli mu enda puusse panek, kus galopi voldil ma ei teinud seda lõpuni, vaid panin õkva vale tähe poole minema.
Kohtunik kutsus enda juurde, seletas, mis valesti, alustasin siis uuesti samast kohast, aga Luuna oli juba nii närviline, kiskus kohtunikuga rääkimise ajal mul ratsmed jõuliselt käest ja peale seda ei tulnud skeemist ka enam midagi välja. Hobune oli seljast kumer ja jooksis jäigalt, ma ise olin käega löönud! :S
Olin enda peale nii vihane. Karma võlg sai tasutud KOHE! Ei tasu kiidelda, et ei lähe sassi. Skeem oli mul väga hästi peas, ma kartsin hoopis, et see läheb meelest. Aga mul lihtsalt läksid platsi poole sassi ja kõik!
Luuna oli läbimärg, kui lõpetasime, päris tükk aega jalutasin teda, kuni ta kuivas. Minu meelest oli ta ennast lihtsalt märjaks närveldanud. Sest päris pikalt sai ikka oodata enne enda sõitu ja Luuna oli siis juba kärsitu.
Saime 17ne (60,000%) võistlejapaari seast 13nda koha! Irooniline, mis?!
Mõni pilt sõidust, tänud Mairitile!
Võtsin Luuna lahti, päitsed pähe, siis kohe parem olla hobusel.
K. sõitis enda teise sõidu ka ära. Ootasime soojendusplatsi ääres. Luuna oli nii rahulik ja kannatlik, seisis ühel kohal, toetas pead aiale ja tukkus :)
Suht kohe, kui K. oli oma sõidu lõpetanud, panime hobused peale. Luuna jälle natuke torises, aga läks ikkagi suht kiiresti peale. Fogeliga polnud üldse muret.
K. juures pakkisime asjad lahti, tegime hobustel patsid lahti ja lasime nad kohe koplisse sööma. Ise läksime grillmajja vorste grillima ja šampust jooma. Kõht oli nii tühi ja tühja kõhu peale šampust ei tahtnud, samas oli vaja ju K. teist kohta tähistada!
Mairit, hea inimene, viis mu pärast koju ja jäi mulle isegi seltsi, veinitasime veel õhtul õues, nii hea oli :)
Oma eesmärgi ma siiski täitsin, viimaseks ma ei jäänud ja küll teinekord läheb jälle paremini, päevad ei ole vennad.
reede, 11. juuli 2014
Putukavabadus! :) - 10. juuli
Eile oli jahe ja tuuline ilm. Kohe külm oli tegelikult, aga ratsutamiseks ideaalne. Putukatevaba olemine! :)
Seega läksin talli juba viie paiku, palavuse kartust küll ei olnud.
Trenni alguses oli Luuna natuke kramplik, aga tegime pikalt sammu, siis muutust elastsemaks, traavi alustades oli juba täitsa hea. Tunnen, et oleme väga palju arenenud. Mõistame hobusega teineteist juba rohkem, trenni ajal temaga rääkimine mõjub kohe väga hästi, siis on kohe näha, kuidas ta kuulab ja püüab.
Olen viimastes trennides palju sammule rõhku pannud. Kippus muidu sammus pea üles tõstma ja seljast krampis olema, lühikesi sammukesi tippima. Nüüd otsib juba ise paremini ratsme kontakti ja liigub läbi selja, tunnen kohe seljas, kui pikad ja elastsed ta sammud on.
Eile oli ta aga kuidagi uimane. Stekki mul ka kaasas ei olnud ja kippus "magama" jääma, kogu aeg oli tunne, et pean teda sundima edasi liikuma. Tegin paar pikendust traavis, siis nagu ärkas natuke rohkem ja hakkas liikuma.
Skeem läks esimese hooga pekki. Kuni täisistaku kohani on kõik ok, aga seal lähen ma krampi, siis kaovad mul jalused, siis Luuna koperdas jne... Ühesõnaga seda kohta tegin oma kolm korda vist, kuni tehtud sain!
Siis tegi vahepeal K. A9 läbi. Mina seni puhkasin, sest olin nii väsinud. Jalad ei kuulanud üldse sõna.
Otsustasin veel korra skeemi läbi sõita. No tekkis tunne, et mis ma sinna lähen ennast lolliks tegema. Minu puhul täisistakus jalad jalustes ei püsi ja kõik! Sain ikka skeemi läbi sõidetud, ülejäänud osa on hea, ei saa nagu kurta väga. Selle täisistaku kohaga rikun ma meie sõidu ära kahjuks! :(
Hiljem harjutasin veel lihtsalt samm-traav-samm täisistakus. Vahepeal justkui tuli, aga samas tunnen ma, et midagi on väga valesti ja muutun krambihunnikuks.
Mõtlesin, et mis ma ikka "piinan" hobust selle tõttu, et mina ei saa hakkama. Tuleb see võistlustel, kuidas tuleb, trenni lõpetasin ära.
Pika ratsmega traavi tegin peale.
Võtsin varustuse koju puhastada ja kreemitada, aga õhtul ma seda teha ei jõudnudki, sest läksin väiksele istumisele sõbranna juurde. Tegin seda alles täna hommikul enne tööle tulekut.
Täna Luuna puhkab, ehk tuleb kasuks nii mulle, kui talle.
Ja eesmärk on meil ka selleks võistluseks olemas. Viimaseks ei tohi jääda! :D Stardijärjekorra number on meil igatahes paljulubav...13!
Seega läksin talli juba viie paiku, palavuse kartust küll ei olnud.
Trenni alguses oli Luuna natuke kramplik, aga tegime pikalt sammu, siis muutust elastsemaks, traavi alustades oli juba täitsa hea. Tunnen, et oleme väga palju arenenud. Mõistame hobusega teineteist juba rohkem, trenni ajal temaga rääkimine mõjub kohe väga hästi, siis on kohe näha, kuidas ta kuulab ja püüab.
Olen viimastes trennides palju sammule rõhku pannud. Kippus muidu sammus pea üles tõstma ja seljast krampis olema, lühikesi sammukesi tippima. Nüüd otsib juba ise paremini ratsme kontakti ja liigub läbi selja, tunnen kohe seljas, kui pikad ja elastsed ta sammud on.
Eile oli ta aga kuidagi uimane. Stekki mul ka kaasas ei olnud ja kippus "magama" jääma, kogu aeg oli tunne, et pean teda sundima edasi liikuma. Tegin paar pikendust traavis, siis nagu ärkas natuke rohkem ja hakkas liikuma.
Skeem läks esimese hooga pekki. Kuni täisistaku kohani on kõik ok, aga seal lähen ma krampi, siis kaovad mul jalused, siis Luuna koperdas jne... Ühesõnaga seda kohta tegin oma kolm korda vist, kuni tehtud sain!
Siis tegi vahepeal K. A9 läbi. Mina seni puhkasin, sest olin nii väsinud. Jalad ei kuulanud üldse sõna.
Otsustasin veel korra skeemi läbi sõita. No tekkis tunne, et mis ma sinna lähen ennast lolliks tegema. Minu puhul täisistakus jalad jalustes ei püsi ja kõik! Sain ikka skeemi läbi sõidetud, ülejäänud osa on hea, ei saa nagu kurta väga. Selle täisistaku kohaga rikun ma meie sõidu ära kahjuks! :(
Hiljem harjutasin veel lihtsalt samm-traav-samm täisistakus. Vahepeal justkui tuli, aga samas tunnen ma, et midagi on väga valesti ja muutun krambihunnikuks.
Mõtlesin, et mis ma ikka "piinan" hobust selle tõttu, et mina ei saa hakkama. Tuleb see võistlustel, kuidas tuleb, trenni lõpetasin ära.
Pika ratsmega traavi tegin peale.
Võtsin varustuse koju puhastada ja kreemitada, aga õhtul ma seda teha ei jõudnudki, sest läksin väiksele istumisele sõbranna juurde. Tegin seda alles täna hommikul enne tööle tulekut.
Täna Luuna puhkab, ehk tuleb kasuks nii mulle, kui talle.
Ja eesmärk on meil ka selleks võistluseks olemas. Viimaseks ei tohi jääda! :D Stardijärjekorra number on meil igatahes paljulubav...13!
neljapäev, 10. juuli 2014
Putukamürk on sõber! - 9. juuli
Eile oli jälle totaalne leitsak. Läksin talli alles kella seitsmeks.
Luuna sadul läkski müüki, nii et pruuni sadulat enam ei ole, on ainult must Wintec 2000 Cair. Panin sellesse sinise kaare sisse ja sadula alla ka geeli. Kuna musti jaluserihmasid rohkem ei ole, siis pean kasutama tumepruune. Pole just väga kena, aga midagi pole teha. Valjad ju ka pruunid...lähevad jaluserihmadega kokku :D
Kui hobusele selga sain, siis tundsin, et midagi on justkui valesti. Oli selline tunne, et istun sadula kaarel. Jalused tegin augu võrra lühemaks, üritasin kenasti sadula keskkohas istuda, aga ikka tundsin end veidralt. Otsustasin geeli alt ära võtta, sest see tõstis sadula esikaart kõrgemale. Kui selle ära võtsin, oli kohe palju parem.
Luuna oli trenni alguses kange ja krampis. Ilmselt selle tõttu ka, et mina ennast sadulas hästi ei tundnud. Ka olen ikkagi veendumusel, et Luuna vajab väga korralikku sooja tegemist, et ta ilusti tööle hakkaks. Nii et mõne aja pärast hakkas ta lõdvestuma ja oli päris hea sõita.
Skeemi osas saime teada, et olime seda natuke valesti õppinud. Aga õige viis ongi lihtsam, nii et hea lõppkokkuvõttes :)
Skeem tuli üsna hästi välja. Eks on pisikesi nipsakaid ikka sees. Näiteks vahel kipub kiirustama pööretel ja siis vajub õlg sisse ja paine on vale, seda peab hästi hoolega jälgima. Siis pikendusel kipub kiirustama, täna ongi plaanis seda harjutada rohkem. Muus osas oli isegi täitsa ok, üleminekud olid rahulikud ja lõpupeatuse ajal ei visanud pead kuklasse.
Nüüd siis vaja Luunale koolisõidusadulat, K. tellib ilmselt Ingridi käest.
Täna on viimane trenn enne võistlusi, homme hobune puhkab. Homme võtan kogu varustuse koju kaasa, et see puhtaks teha ja sisse kreemitada.
Eile peale üheksat käisin veel Annika Õkva juurest läbi, ostsin patsikumme ja endale võistluste jaoks võrgu lipsuga, et juuksed kenasti kinni panna:)
Ja just tuli postiga mu Rohelise Kaardi raamat ja märk :)
Luuna sadul läkski müüki, nii et pruuni sadulat enam ei ole, on ainult must Wintec 2000 Cair. Panin sellesse sinise kaare sisse ja sadula alla ka geeli. Kuna musti jaluserihmasid rohkem ei ole, siis pean kasutama tumepruune. Pole just väga kena, aga midagi pole teha. Valjad ju ka pruunid...lähevad jaluserihmadega kokku :D
Kui hobusele selga sain, siis tundsin, et midagi on justkui valesti. Oli selline tunne, et istun sadula kaarel. Jalused tegin augu võrra lühemaks, üritasin kenasti sadula keskkohas istuda, aga ikka tundsin end veidralt. Otsustasin geeli alt ära võtta, sest see tõstis sadula esikaart kõrgemale. Kui selle ära võtsin, oli kohe palju parem.
Luuna oli trenni alguses kange ja krampis. Ilmselt selle tõttu ka, et mina ennast sadulas hästi ei tundnud. Ka olen ikkagi veendumusel, et Luuna vajab väga korralikku sooja tegemist, et ta ilusti tööle hakkaks. Nii et mõne aja pärast hakkas ta lõdvestuma ja oli päris hea sõita.
Skeemi osas saime teada, et olime seda natuke valesti õppinud. Aga õige viis ongi lihtsam, nii et hea lõppkokkuvõttes :)
Skeem tuli üsna hästi välja. Eks on pisikesi nipsakaid ikka sees. Näiteks vahel kipub kiirustama pööretel ja siis vajub õlg sisse ja paine on vale, seda peab hästi hoolega jälgima. Siis pikendusel kipub kiirustama, täna ongi plaanis seda harjutada rohkem. Muus osas oli isegi täitsa ok, üleminekud olid rahulikud ja lõpupeatuse ajal ei visanud pead kuklasse.
Nüüd siis vaja Luunale koolisõidusadulat, K. tellib ilmselt Ingridi käest.
Täna on viimane trenn enne võistlusi, homme hobune puhkab. Homme võtan kogu varustuse koju kaasa, et see puhtaks teha ja sisse kreemitada.
Eile peale üheksat käisin veel Annika Õkva juurest läbi, ostsin patsikumme ja endale võistluste jaoks võrgu lipsuga, et juuksed kenasti kinni panna:)
Ja just tuli postiga mu Rohelise Kaardi raamat ja märk :)
teisipäev, 8. juuli 2014
Polnud hea trenn - 7. juuli
Terve pere tuli eile talli kaasa. Sain sinna aga alles 19:45 paiku, sest olin seitsmeni tööl. Samas, ega päeval pole seal midagi teha ka, kui väljas varjus ligi 30 soojakraadi on.
K. oli Fogeliga lõpetamas ja Luuna oli talli ees aias. Ei hakanud katsetamagi teda tallis valmis panna. Tõin kõik asjad välja ja jõudsin juba sadulani, kui tuli meelde, et selles vale kaar sees. Uuesti siis sadul maha ja vahetasin kaare ära, võttis ikka tükk aega. Selle ajaga jõudis K. juba Fogeliga sisse tulla ja sain siis Fogeli peast putukamütsi ka Luunale (Luuna oma oli koplisse kadunud, aga ei leidnud üles viimase otsimisega).
Kadri oli käinud hobustel papud korda teinud. Enne trenni lasin hobuse ja ennast putukapeletajaga üle :P
Eile oli Luuna kergelt krampis. Ei tea, kas sadulast jälle, koolisõidusadulaga selline asi kadus ära. Eriti trenni alguses. Poole trenni pealt nagu läks paremaks. Skeemiga ma rahule ei jäänud, sest pidev võitlus käis selle üle, et hobune eest pehme ja järeleandlik oleks, tema tahtis ringi vahtida ja ei mõelnud ilmselgelt sellele, mida ta tegema peaks.
Täisistaku osaga ma loomulikult rahule ei jäänud, vajume siis ringil sisse, paine on vale ja üldse kõik on kuidagi vale :D No harjutasime peale skeemi seda veel ja siis tuli nagu paremini.
Aga mis on paremaks muutunud selle ajaga, kui temaga sõitnud olen:
1) hobune on elastsem, on hakanud läbi selja töötama
2) galopitõsted oleme saanud rahulikuks ja peale galoppi pole enam seda pidevat närveldamist
3) hobune painutab paremini, temalt saab rohkem nõuda, ilma, et ta vastu (loe: peaga vehkima) hakkaks
Leian, et oleme positiivselt siiski edasi arenenud, vaatamata sellele, et ma kipun seal seljas kohati jahukotiks muutuma.
Nüüd aga selline pisike jamake, et eile tekkis üks sadula ostja. Lubas lausa täna sadulale järele tulla. See tähendab, et ma ei tea, millega ma võistlen :P
Ja mul on nüüd Roheline Kaart ja klubi (RK El Awrah Endurance Team). Selle klubi valikuks oli mul mitmeid põhjuseid ja olen oma valikuga rahul :)
K. oli Fogeliga lõpetamas ja Luuna oli talli ees aias. Ei hakanud katsetamagi teda tallis valmis panna. Tõin kõik asjad välja ja jõudsin juba sadulani, kui tuli meelde, et selles vale kaar sees. Uuesti siis sadul maha ja vahetasin kaare ära, võttis ikka tükk aega. Selle ajaga jõudis K. juba Fogeliga sisse tulla ja sain siis Fogeli peast putukamütsi ka Luunale (Luuna oma oli koplisse kadunud, aga ei leidnud üles viimase otsimisega).
Kadri oli käinud hobustel papud korda teinud. Enne trenni lasin hobuse ja ennast putukapeletajaga üle :P
Eile oli Luuna kergelt krampis. Ei tea, kas sadulast jälle, koolisõidusadulaga selline asi kadus ära. Eriti trenni alguses. Poole trenni pealt nagu läks paremaks. Skeemiga ma rahule ei jäänud, sest pidev võitlus käis selle üle, et hobune eest pehme ja järeleandlik oleks, tema tahtis ringi vahtida ja ei mõelnud ilmselgelt sellele, mida ta tegema peaks.
Täisistaku osaga ma loomulikult rahule ei jäänud, vajume siis ringil sisse, paine on vale ja üldse kõik on kuidagi vale :D No harjutasime peale skeemi seda veel ja siis tuli nagu paremini.
Aga mis on paremaks muutunud selle ajaga, kui temaga sõitnud olen:
1) hobune on elastsem, on hakanud läbi selja töötama
2) galopitõsted oleme saanud rahulikuks ja peale galoppi pole enam seda pidevat närveldamist
3) hobune painutab paremini, temalt saab rohkem nõuda, ilma, et ta vastu (loe: peaga vehkima) hakkaks
Leian, et oleme positiivselt siiski edasi arenenud, vaatamata sellele, et ma kipun seal seljas kohati jahukotiks muutuma.
Nüüd aga selline pisike jamake, et eile tekkis üks sadula ostja. Lubas lausa täna sadulale järele tulla. See tähendab, et ma ei tea, millega ma võistlen :P
Ja mul on nüüd Roheline Kaart ja klubi (RK El Awrah Endurance Team). Selle klubi valikuks oli mul mitmeid põhjuseid ja olen oma valikuga rahul :)
pühapäev, 6. juuli 2014
Palavus teeb laisaks - 6. juuli
Eile olin veidi targem ja läksin talli alles natuke enne seitset õhtul. Päev aga oli väga väsitav olnud, puude ladumine ja lastega rannas mängimas.
Panin pruuni sadula, aga ikkagi geeliga. K. oli juba sõitmas käinud.
Luuna oli raske sõita. Kuidagi ei tahtnud elavamalt liikuda, lonkis. Arusaadav tegelikult, sellise palavusega ei jaksa ennast liigutada. K. ütles, et nad olid terve päeva varjualuses passinud. Peale selle oli ta ennast tallis märjaks närveldanud, kui K. Fogeliga trennis oli.
Ühesõnaga polnud pooltki nii hea, kui eelmisel päeval. Aga no läkski liiga ilusaks kõik juba :P
Ei saa otseselt öelda, et halb ka oleks olnud. Aga Luuna oli konkreetselt lihtsalt nii laisk, s.t tema liikumises hoidmine oli paras katsumus.
Peale selle ei tule meil täisistak ka selliselt välja nagu tahaks ja peale seda, kui olin kuidagi skeemi lõpuks läbi teinud (see tundus selle palavuse ja ebaaktiivse hobusega maailmatumapikk), siis viskasin jalused üle hobuse turja ja tegin ilma jalusteta veel täisistakut, peris tükk aega kohe. Pean ennast rohkem sundima, et asjad välja tulema hakkaks. Kui selle õige rütmi kätte saab, siis on täitsa ok, aga kipun ikka "tooli" vajuma vahel ja siis läheb hobune krampi kohe. Ta on väga tundlik sellele, kuidas ratsanik seljas on.
Peale trenni pesin teda jälle. Kõhu alla lasin kohe mõnuga vett, nii mõnus oli tal, sealt ka kõik ära söödud.
Selle palavuse juures ongi see hea, et saab hobuseid alati peale trenni pesta ja siis on Luuna üsna puhas oma helehalli värvusega.
Õlg on tal paljas putukatekist, aga laik on õnneks väike ja parem ikka, kui veriseks ja auklikuks söödud rinnaesine.
Panin pruuni sadula, aga ikkagi geeliga. K. oli juba sõitmas käinud.
Luuna oli raske sõita. Kuidagi ei tahtnud elavamalt liikuda, lonkis. Arusaadav tegelikult, sellise palavusega ei jaksa ennast liigutada. K. ütles, et nad olid terve päeva varjualuses passinud. Peale selle oli ta ennast tallis märjaks närveldanud, kui K. Fogeliga trennis oli.
Ühesõnaga polnud pooltki nii hea, kui eelmisel päeval. Aga no läkski liiga ilusaks kõik juba :P
Ei saa otseselt öelda, et halb ka oleks olnud. Aga Luuna oli konkreetselt lihtsalt nii laisk, s.t tema liikumises hoidmine oli paras katsumus.
Peale selle ei tule meil täisistak ka selliselt välja nagu tahaks ja peale seda, kui olin kuidagi skeemi lõpuks läbi teinud (see tundus selle palavuse ja ebaaktiivse hobusega maailmatumapikk), siis viskasin jalused üle hobuse turja ja tegin ilma jalusteta veel täisistakut, peris tükk aega kohe. Pean ennast rohkem sundima, et asjad välja tulema hakkaks. Kui selle õige rütmi kätte saab, siis on täitsa ok, aga kipun ikka "tooli" vajuma vahel ja siis läheb hobune krampi kohe. Ta on väga tundlik sellele, kuidas ratsanik seljas on.
Peale trenni pesin teda jälle. Kõhu alla lasin kohe mõnuga vett, nii mõnus oli tal, sealt ka kõik ära söödud.
Selle palavuse juures ongi see hea, et saab hobuseid alati peale trenni pesta ja siis on Luuna üsna puhas oma helehalli värvusega.
Õlg on tal paljas putukatekist, aga laik on õnneks väike ja parem ikka, kui veriseks ja auklikuks söödud rinnaesine.
Kuumus tapab - 5. juuli
Mulle tohutult meeldivad soojad ilmad, soe päike ja palavus...aga mitte ratsutades :D
Jõudis uus kuumalaine peale maikuu soojasid ilmasid ja trenni teha on suht ebamugav. Läksin ka, totakas nagu ma olen, keset päeva trenni.
Mairit oli ka kaasas :)
Trenn oli lühike, aga hea. Panin koolisõidusadula, aga geelpadja sellele alla. Putukaid on nii palju, et sõita ei näe :S
Luuna oli väga hea, kuigi veidi uimane/laisk. Tegin kerge sooja ette ja alustasin sujuvalt skeemiga. Ma ise jäin rahule, polnud seni nii hästi veel välja tulnud, isegi täisistaku osa oli enam-vähem. Koolisõidusadulaga on palju lihtsam täisistakut sõita. Luuna ei läinud üleminekutel krampi.
Üldse on ta hakanud paremini lõdvestuma ja läbi selja liikuma. Areng on märgatav ja ma olen selle üle väga rõõmus :)
Peaga vehkimine on jäänud märkamatuks, hobune on olnud viimastel kordadel juba trenni alguses mõnus ümar ja lõdvestunud. Olen saanud seetõttu temalt veidi rohkem ka nõudma hakata. Siiani tähendas temale liigselt "peale käimine" seda, et ta tõmbus koheselt krampi ja/või vehkis peaga.
Kuna skeemi läbi sõitmine oli sujuv ja meeldiv, siis tegin kohe pika ratsmega traavi peale ja lõpetasime ära. Ma lihtsalt ei jaksa sõita selle lõõmava päikese ja putukate parvega. Üks parm võttis mul lausa põlvest läbi pükste lihatüki kaasa ja läks puu otsa sööma :S
Pärast pesin Luunat, ta nii mõnules, jätsin ta jahedasse talli puhkama...putukatest!
Jõudis uus kuumalaine peale maikuu soojasid ilmasid ja trenni teha on suht ebamugav. Läksin ka, totakas nagu ma olen, keset päeva trenni.
Mairit oli ka kaasas :)
Trenn oli lühike, aga hea. Panin koolisõidusadula, aga geelpadja sellele alla. Putukaid on nii palju, et sõita ei näe :S
Luuna oli väga hea, kuigi veidi uimane/laisk. Tegin kerge sooja ette ja alustasin sujuvalt skeemiga. Ma ise jäin rahule, polnud seni nii hästi veel välja tulnud, isegi täisistaku osa oli enam-vähem. Koolisõidusadulaga on palju lihtsam täisistakut sõita. Luuna ei läinud üleminekutel krampi.
Üldse on ta hakanud paremini lõdvestuma ja läbi selja liikuma. Areng on märgatav ja ma olen selle üle väga rõõmus :)
Peaga vehkimine on jäänud märkamatuks, hobune on olnud viimastel kordadel juba trenni alguses mõnus ümar ja lõdvestunud. Olen saanud seetõttu temalt veidi rohkem ka nõudma hakata. Siiani tähendas temale liigselt "peale käimine" seda, et ta tõmbus koheselt krampi ja/või vehkis peaga.
Kuna skeemi läbi sõitmine oli sujuv ja meeldiv, siis tegin kohe pika ratsmega traavi peale ja lõpetasime ära. Ma lihtsalt ei jaksa sõita selle lõõmava päikese ja putukate parvega. Üks parm võttis mul lausa põlvest läbi pükste lihatüki kaasa ja läks puu otsa sööma :S
Pärast pesin Luunat, ta nii mõnules, jätsin ta jahedasse talli puhkama...putukatest!
neljapäev, 3. juuli 2014
Mõnus trenn - 3. juuli
Nagu kõigil, käivad ka meil asjad kord mäest alla ja siis jälle üles. Eilne trenn oli viimase aja üks paremaid.
K. käis Fogeliga Piiral väiksel võistlusel, aga oli selleks ajaks juba koju jõudnud, kui ma poole seitsme ajal talli jõudsin. Hobused olid koplis.
Tõime nad sisse. Määrisin Luunal jalad sisse linimendiga. Panin talle koolisõidusadula ja alla korrigeeriva geelpadja (see selline, mida saab panna kahte pidi, kas siis sadula esiotsa tõstmiseks või tagumise osa kergitamiseks). Sadul istus kenasti. Pindeerisin jalad ka ära ja läksime platsile. Poja tahtis jälle hobuse seljas olla, kuni platsile jõudsime. Fogel jäi talli ette pisikesse aeda, aga kui olime platsil ja K. ning mu abikaasa platsilt takistusi ära tassisid, hüüdis K., et Fogel sai aiast välja. Fogel tuli sellise kimaga platsile, käskisin mehel lapsed enda juures hoida. K. püüdis Fogeli kinni ja viis kõrvalolevasse murukoplisse. Fogel oli talliesisest aiast lihtsalt välja hüpanud :D
No trenni algus ei olnud väga paljutõotav, sest Luuna oli kramplik ja närviline kõrval aias kablutava Fogeli tõttu. Vehkis seetõttu paar korda peaga ja kõõritas oma silmi kopli poole. Mõne aja pärast rahunes ja muutus väga mõnusaks eest.
Väga pikalt sooja ette ei teinud, aga ta oli nii mõnus ja elastne ja painutas hästi. Alustasin tasapisi siis skeemiga. Hästi hea oli! Aga häda on selles, et ma ei jõua poolt skeemigi nii läbi sõita, et ma ära ei väsiks. Juba enne täisistaku osa olin ma väsinud. Esimene osa täisistakust tuli K. sõnul väga hästi välja, kuigi ma tundsin ennast seljas suht jahukotina. Teises osas olin ma juba nii väsinud, et väga raske oli ise mitte krampi minna. Sõitsime ikkagi skeemi kenasti läbi ja K. ütles, et tema jääks küll sellise sõitmisega rahule. See ongi see koht, et seljas tunnen, et polnud just vb see või teine asi kõige parem, aga kui kõrvalseisjale see märkamatuks jääb, siis on hästi ju :)
Skeemi rohkem läbi ei sõitnud, aga harjutasime veel traavi üleminekuid, ehk pikal sirgel tegin töötraavi, otsas kergendasin, diagonaalidel pikendasin. Polnud nii hea, kui skeemi sõitmise ajal, sest kirkus kramplikuks ikkagi. Skeemi ajal oligi üllatav see, et hobune säilitas hea kontakti ja lõdvestatuse üleminekutel, millega meil alati jantimist on olnud.
Lõpus tegin veel lihtsalt täisistak traavi voldil, ühte pidi ja teist pidi, pikalt, K. kõrval seletamas, laitmas, kiitmas. Hea tunne oli, kui olin lõpuks K. arvases ülesandega hästi hakkama saanud. K. lõõpis veel, et kui nii jätkame, siis teeme talle ja Fogelile võistlustel ära ja et ma jõuan veel A26 skeemi ka ära õppida:P
Pärast pesin hobuse selja higist puhtaks, jätsime nad talli putukatest puhkama. Geelpadi mõjus hästi, sadul istus palju paremini :)
K. käis Fogeliga Piiral väiksel võistlusel, aga oli selleks ajaks juba koju jõudnud, kui ma poole seitsme ajal talli jõudsin. Hobused olid koplis.
Tõime nad sisse. Määrisin Luunal jalad sisse linimendiga. Panin talle koolisõidusadula ja alla korrigeeriva geelpadja (see selline, mida saab panna kahte pidi, kas siis sadula esiotsa tõstmiseks või tagumise osa kergitamiseks). Sadul istus kenasti. Pindeerisin jalad ka ära ja läksime platsile. Poja tahtis jälle hobuse seljas olla, kuni platsile jõudsime. Fogel jäi talli ette pisikesse aeda, aga kui olime platsil ja K. ning mu abikaasa platsilt takistusi ära tassisid, hüüdis K., et Fogel sai aiast välja. Fogel tuli sellise kimaga platsile, käskisin mehel lapsed enda juures hoida. K. püüdis Fogeli kinni ja viis kõrvalolevasse murukoplisse. Fogel oli talliesisest aiast lihtsalt välja hüpanud :D
No trenni algus ei olnud väga paljutõotav, sest Luuna oli kramplik ja närviline kõrval aias kablutava Fogeli tõttu. Vehkis seetõttu paar korda peaga ja kõõritas oma silmi kopli poole. Mõne aja pärast rahunes ja muutus väga mõnusaks eest.
Väga pikalt sooja ette ei teinud, aga ta oli nii mõnus ja elastne ja painutas hästi. Alustasin tasapisi siis skeemiga. Hästi hea oli! Aga häda on selles, et ma ei jõua poolt skeemigi nii läbi sõita, et ma ära ei väsiks. Juba enne täisistaku osa olin ma väsinud. Esimene osa täisistakust tuli K. sõnul väga hästi välja, kuigi ma tundsin ennast seljas suht jahukotina. Teises osas olin ma juba nii väsinud, et väga raske oli ise mitte krampi minna. Sõitsime ikkagi skeemi kenasti läbi ja K. ütles, et tema jääks küll sellise sõitmisega rahule. See ongi see koht, et seljas tunnen, et polnud just vb see või teine asi kõige parem, aga kui kõrvalseisjale see märkamatuks jääb, siis on hästi ju :)
Skeemi rohkem läbi ei sõitnud, aga harjutasime veel traavi üleminekuid, ehk pikal sirgel tegin töötraavi, otsas kergendasin, diagonaalidel pikendasin. Polnud nii hea, kui skeemi sõitmise ajal, sest kirkus kramplikuks ikkagi. Skeemi ajal oligi üllatav see, et hobune säilitas hea kontakti ja lõdvestatuse üleminekutel, millega meil alati jantimist on olnud.
Lõpus tegin veel lihtsalt täisistak traavi voldil, ühte pidi ja teist pidi, pikalt, K. kõrval seletamas, laitmas, kiitmas. Hea tunne oli, kui olin lõpuks K. arvases ülesandega hästi hakkama saanud. K. lõõpis veel, et kui nii jätkame, siis teeme talle ja Fogelile võistlustel ära ja et ma jõuan veel A26 skeemi ka ära õppida:P
Pärast pesin hobuse selja higist puhtaks, jätsime nad talli putukatest puhkama. Geelpadi mõjus hästi, sadul istus palju paremini :)
teisipäev, 1. juuli 2014
Täisistak! - 30. juuni
Eilse trenniga ma rahule ei jäänud...põhjuseks on täisistak :S
No trenni algus oli paljutõotav, vaatamata sellele, et sõitsin Luuna enda sadulaga, aga endiselt ei ole me suutnud selgeks teha, kas see sadul on tema käitumise põhjusteks, sest näiteks eile oli ta trenni esimestest minutitest alates väga mõnus ja järeleandlik. Sammus isegi sirutas ratsmele vastu ja otsis kontakti, esimene traav oli ka ülipehme ja hea sõita.
Kõik oligi hea, kuni selleni, et hakkasime skeemi läbi sõitma, mis muidugi ühes kohas läks meelest ja kui tuli koht, kus pidi 20 m ringi tegema täisistakus, siis K. ütles, et ma ei hoiaks ennast põlvedega sadulas ja et ma laseks ennast õlgadest vabamaks ja vaataks kõrgemale, sest tekitan muidu endale toolistaku. Sellega seoses läheb ka hobune krampi ja tõstab pea taevasse.
Jäin seisma ja mõtlesin järele, ma tõesti hoian täisistakut sõites põlvedega ennast sadulas kinni! Õudne! Jätsin kohe skeemi pooleli ja lasin K. tähistatud väljakule harjutama, ise läksin kõrvale täisistakut harjutama...
Ega ikka ei jaksa küll ja tee, mis tahad, ise olen krampis, hobune on krampis, painet pole jne jne. Ühesõnaga masendav :(
On, mille kallal tohutut tööd teha, sest see ei ole kohe mitte kena! Ebamugav nii mulle kui hobusele.
Hiljem tegin veel skeemi otsast lõpuni läbi. Sel korral oli natuke parem, suutsin ennast mõnda aega sadulas kontrollida, aga väga raske oli ja rahul ma sellega küll ei olnud. Ülejäänud skeemi osa on juba rahuldav, kuigi harjutada on kõvasti vaja.
Nüüd meil platsil tähed kiletaskutes ja peavad vast kauem vastu, kui ühe vihmasaju :)
Eile panin Luunale putukateki selga, enne, kui koplisse viisime, sest ta oli eest jälle nii ära söödud, et paha vaadata kohe. Enne olgu need paljad õlad, kui täiesti veriseks näritud rinnaesine.
No trenni algus oli paljutõotav, vaatamata sellele, et sõitsin Luuna enda sadulaga, aga endiselt ei ole me suutnud selgeks teha, kas see sadul on tema käitumise põhjusteks, sest näiteks eile oli ta trenni esimestest minutitest alates väga mõnus ja järeleandlik. Sammus isegi sirutas ratsmele vastu ja otsis kontakti, esimene traav oli ka ülipehme ja hea sõita.
Kõik oligi hea, kuni selleni, et hakkasime skeemi läbi sõitma, mis muidugi ühes kohas läks meelest ja kui tuli koht, kus pidi 20 m ringi tegema täisistakus, siis K. ütles, et ma ei hoiaks ennast põlvedega sadulas ja et ma laseks ennast õlgadest vabamaks ja vaataks kõrgemale, sest tekitan muidu endale toolistaku. Sellega seoses läheb ka hobune krampi ja tõstab pea taevasse.
Jäin seisma ja mõtlesin järele, ma tõesti hoian täisistakut sõites põlvedega ennast sadulas kinni! Õudne! Jätsin kohe skeemi pooleli ja lasin K. tähistatud väljakule harjutama, ise läksin kõrvale täisistakut harjutama...
Ega ikka ei jaksa küll ja tee, mis tahad, ise olen krampis, hobune on krampis, painet pole jne jne. Ühesõnaga masendav :(
On, mille kallal tohutut tööd teha, sest see ei ole kohe mitte kena! Ebamugav nii mulle kui hobusele.
Hiljem tegin veel skeemi otsast lõpuni läbi. Sel korral oli natuke parem, suutsin ennast mõnda aega sadulas kontrollida, aga väga raske oli ja rahul ma sellega küll ei olnud. Ülejäänud skeemi osa on juba rahuldav, kuigi harjutada on kõvasti vaja.
Nüüd meil platsil tähed kiletaskutes ja peavad vast kauem vastu, kui ühe vihmasaju :)
Eile panin Luunale putukateki selga, enne, kui koplisse viisime, sest ta oli eest jälle nii ära söödud, et paha vaadata kohe. Enne olgu need paljad õlad, kui täiesti veriseks näritud rinnaesine.
Tellimine:
Postitused (Atom)