Jepikajee:D 29. oktoober 2008

Mis te arvate, kui õnnejunnis ma kolmapäeva hommikul olin, kui hakkasin ennast Toila poole sättima?!?:D No seda ei anna eriti kirjeldada...käisin poest suure tuhinaga läbi, ostsin kaks kotti porgandeid, kaks küüslauku ja pudeli maisiõli ning käte värisedes sõitsin Toila poole...jah...ausõna, mul käed värisesid ja nutt oli kurgus, ei suutnud ära oodata, millal kohale jõuan!
Esimese asjana läksin talli, poiska vaatas nina pikal üle boksi serva ja hirnatas...andsin talle porgandijupi..."Hea on sind näha!"
Läksin tuppa Mairitile "tere" ütlema...ta hakkas just poissi magama panema, et õue toimetama minna...vahetasin siis ka natuke riideid ja läksin talli poissi puhastama...vahekäiku teda siduda ei saa, kuna ühe korra juba tõmbas päitsed puruks...
Kutt on eriülbeks läinud, vapsee paigal ei seisnud, kogu aeg siiberdas ringi ja sai mu käest ikka korralikult riielda, lõpuks juba peaaegu, et seisis, enam üldse pole meeles, kuidas asi käib:S Aga noh, pole ammu saanud tegeleda ka...
Avastasin talt kusjuures puhastamise käigus tagumiselt vasakult jalalt seestpoolt luumuna...no ikka korraliku, ei teagi, kust ta selle saanud on...ega enam pole midagi teha, on...siis on...
Panin talle kaitsmed peale ja valjad pähe (kapsel mul kadunud) ning läksin ringaeda teda jooksutama...seal oli ikka VÄGA mudane, laenasin Mairitilt kummikuid jalga, need lasid ka vett läbi:D Kutt oli suht energiapomm, paarutas ikka korralikult:D
Lihased soojad, mõtlesin, et ega see väga kurjast ei ole ka, kui ta paar kõksu hüppab...Mairit pani kuiva ringaia poolde takistuse üles, alguses väga madalana, sealt läks ta väga ilusti üle...ja siis hakkasin tasapidi tõstma, kuni jõudsime meetrini (Hanksi rekord:D), selle ajas esimesel korral maha, aga teisel juba tuli väga ilusti ja püüdlikult ja sellise varuga, et lõpetasin suure kiitusega...jalutasin teda natuke ja talli tagasi.
Seal panin talle heina ette. Kuna ta ei olnud isegi märg (karvad lihtsalt natuke kaela pealt vastu nahka tõmbunud), siis ei hakanud talle tekki peale panema...pool tundi niisama susserdasin seal, panin mudast tilkuvad kaitsmed kuivama jne...
Hiljem panin talle kaera-porgandi-küüslaugu-õli gemüüse ette, poiss nosis mõnuga, Mairit annab talle nüüd kaks nädalat küüslauku koos kaeraga korra päevas ja õli samuti sinna peale, porgandid viisin ka selleks, et maitseks juurde tükeldada, muidu äkki ei taha seda küüslaugust kaera:D Hull hais oli pärast boksis:P

Nii kaua, kui ta oma heina ära sõi, vahtisin niisama tallis ringi, korjasin asju kokku...pärast viisin ta välja teiste juurde sügisest kuivanud rohtu närima, eks midagi ikka saavad veel ja peamine, et saavad väljas olla:) Puhastasin ta boksi, viisin junnid välja ja natuke kuiva saepuru peale ja korras:)

Vahepeal läksime tuppa, et natuke süüa ja teed juua, kella kolme paiku pani Mairit Bailey'se valmis, et temaga trenni minna, üks tüdrukutest hoidis kordet ja täitsa ilusti toimib juba korde peal, natuke uimane pidi olema ainult:P

Ma olin õhtuks väsinud, peale nelja hakkasin kodu poole sõitma jälle, jäin niigi pimeda peale ja sadas ka veel...aga olin vaatamata väsimusele õnnelik, et sain veeta päeva nii, nagu ma seda ammu teha olen tahtnud, tallis oma hobusega toimetades...ja tahan seda ka edaspidi, kahju, et see praegu eriti võimalik ei ole:(

Tagasiteel oli samuti nutt kurgus, nüüd juba kurbusest, et pidin taaskord tulema...aga järgmise korrani...:)

Kurb...:( 27. oktoober 2008

Tellisin Hanksile vihmateki ilma voodrita, Avalanche oma, roosteoranž/suitsuhall (meeldib see värv:P), 804.- Selle kätte saamisega läheb ka veel kahjuks aega nüüd...aga vähemalt on tellitud.

Suured tänud nõuandjatele, sain palju abi ja otsustasin just tänu teile, et ei telli mingit voodriga tekki, tekk ainult selleks, et ta märjaks ei saaks!:)

Muidu aga olen suhteliselt kurb...eemal Hanksist ja üldse hobustest... Juba mõtlen siin, et kevadel tahan ta ikka Essu tagasi tuua, siis on võimalik hakata teda jälle sadulasse panema...

Praegu aga igatsen teda hullu moodi...on lootust, et kolmapäeval äkki lähen hommikul Toilasse...see oleneb aga suuresti sellest, kuidas ma puhata saan teisipäeval (homme), sest täna oli mul migreenihoog ja terve päev oli väga halb, olin voodis...süda paha jne...praegugi pole veel hea...et kui ma homme hommikul töölt koju minnes saan ennast korralikult välja puhata, siis saan endale lubada, et teise vaba päeva veedan Toilas.

Miss him!:'(

Tekimure! 24. oktoober 2008

Mure siis järgmine, meietall.ee lehelt saab päris hea hinnaga teki, ma arvan, aga no silme ees on nii kirju, ei oska valida...
Ei tahaks hobust väga soojalt sisse pakkida, samas ma ei tea, kas tasub tellida vihmatekk, millel ei ole voodrit või peaksin siiski voodriga variandi tellima...
Siis ei tea ma veel, kas tasub hobusele osta nö tallitekk...ses suhtes, et tall on Toilas talvel ikka väga külm...samas on hobuse termoregulatsioon alati parem ilma tekita jne...ei teagi, mida teha... Vihmakindla teki tahan nii kui nii tellida, sest ei taha, et hobune väljas märjaks saades külmas tallis peab ühe koha peal seistes külmetama...parem on, kui ta ei saagi märjaks:)
Nii et aidake siis nõu ja jõuga, kes tahavad, kellel aega kaasa mõelda, kes teavad...
Veel küsimus, mida tähendab see 600D ripstop-polüester?
Järgevalt siis näiteid tekkides, mille vahel kavatsen teie abiga valida:

Avalanche vihmatekk, fliisvoodriga, pealiskangas 600D ripstop-polüestrist. Värvid: pruun, suitsuhall/helesinine. Hind 908.-

Avalanche vihmatekk, high-neck, pealiskangas 600D ripstop-polüestrist. Värvid: pruun, rooste oranž/suitsuhall. Hind 804.-

Avalanche talvetekk. Kõrge kaelaosaga, 300 g vatiintäide ja polüester vooder. Pealiskangas 600D ripstop-polüestrist. Värvid: pruun, tumelilla, suitsuhall/oranž. Hind 934.-


Avalanche kõrge kaelusega talvetekk. Veekindlast materjalist ja sooja voodriga. Värv: tumesinine. Hind 891.-

Puuvillane/polüestertekk (Horse Comfort), kinnitused rinna ees, kõhu all ja jalgade vahel. Värv: siniseruuduline. Hind 470.-

Soe tepitud tekk voodriga, sobib sees kasutamiseks. Värvid: tumesinine/helesinine, tumesinine/valge, tumepruun/helesinine. Hind 434.-

Kõik tekid ei ole veekindlad, seetõttu need on näitamiseks selle kohta, kas tasuks tellida tallitekiks...pildid pärit leheküljelt http://www.meietall.ee/

Külastus:) 17. oktoober 2008

Tuli tahtmine hobust näha...õigemini see tahtmine on kogu aeg, aga siis oli juba suht väljakannatamatu:D
Käisime Keskos, ostsin Hanksile uued koplipäitsed (no seal ei olnud ÜLDSE suuruste valikut...olid kas liiga suured või siis ponide omad, kui leidsin õige suuruse, siis värvivalikuks jäi paratamatult tumesinine, mis on samas hea tume värv kopeldamiseks:D), Essu tallist käisime võtsime Hanksi soolakivi ja selle aluse ning siis sõitsimegi Toilasse, jõudsime kell viis õhtul sinna, olin enne helistanud Mairitile, et ta hobuseid sisse ei laseks veel, kuna tahtsin pilti teha:P
Kui kohale jõudsime, olin ärevuses...tahtsin teda väga näha, käisime toas, vahetasin jope ja panin kummarid jalga...ja siis...koplisse:), ta oli metsa ääres koos Monte Cristo (ma ei tea, kas kirjutasin õigesti) ja kahe shetikaga, hirnatas, kui meid nägi ja hakkas kohe vastu tulema...:)
Ta oli märg ja suht mudane, aga nii armas ja tuli kohe pugema...nunnutasin teda, tegin paar pilti ja viisime nad siis talli...
Seal andsime söögid ette, nunnutasin veel teda natuke...ta nii ilus ja armas ja tore ja kena ja PARIM!:D
Huvitav on see, et ta olevat mitu korda Mairitile iseloomu näidanud, kui ta neile koplisse järele läheb...et kui Mairit võtab Atlantise (pisike poni) nööri otsa, siis Hanks pidi nagu ette jooksma ja paar korda on isegi küünalt teinud....ei teagi, millest selline käitumine? Any ideas?
Ühesõnaga läksime siis vahepeal tuppa jutustama ja sööma, tore oli:) Kuna otsustasime ööseks jääda vaatamata sellele, et pidin hommikul 8:30 tööl olema, käisime ka poes, et natuke näksi ja kooki osta:D
Pärast läksime veel talli hobuseid jootma....Janar kruvis Hanksile soolakivialuse boksi (täitsa oma isiklik ja poiska kukkus hammastega järama...soola siis, mitte alust:D, kuigi tal oli enne ka soolakivi olemas:P) ning boksi välisseinale Hanksi nimesildi...niiii nunnu:D
Aa, muide see uus hobune tallis, Monte Cristo, on Hanksile nii sarnane, et Janar ajas nad küll nii sassi, kui sassi:D Ta on trakeen ja näo poolest sarnane (vähemalt mittehobuseinimese jaoks) ja kui too üle boksi serva oma pea pani, siis Janar kõnetas teda, kui Hanksi, pärast veel ei uskunud ka, et see Hanks ei ole:D
Aga jah, tore oli...mõtlen iga päev Hanksile...igatsen teda...ma ei oskagi seda sõnadesse panna, mida ma tunnen...aga tal on hea ja kõik korras ja see on praegu peamine!

Plaan on osta talle selline soojem vihmakindel tekk, et kui väljas märg/vihmane ja lägane, siis saab selle selga panna ja ei pea pärast märjana külmas tallis olema...
Veel tahan talle talveks heina ja kaera kõrvale mingit kaeravaba sööta...võib soovitada...aga mitte Pavot...seda ta ei kannata...hakkab sügelema.
Selleks korraks siis kõik vist, ootan juba järgmist ju!:D

Hr Hanks Toilas 8.-9. oktoober 2008

PS! Ma ei tea, kus ma alles elan, alguses kirjutasin, et Hanks alates 6-ndast Toilas, aga 8. okt oli see päev, mil ta sinna sai viidud ikka:D




Seekordne postitus on kahe kuupäevaga, kuna 8-ndal kolis Hanks Toilasse (õigemini Vokka) ja ma jäin sinna ööseks ning jutustan siis kahest päevast koos.
8-ndal, peale kella kahte, läksime autoga treiler taga (siinjuures tänud Kati isale, kes oli nõus mu hobust vedama!:) Essu, et Hanks peale laadida ja Toila poole teele asuda. Olin närviline ja kartsin jubedalt, et midagi võib transpordil juhtuda...
Tõin Hanksi koplist, talli juurde jõudes tahtis Hanks treilerit vaadata, lasin tal nuusutada, tahtis jalga juba treiku peale panna, aga pidin ta veel korra boksi panema...Enge andis talle juua ja vaheas päitsed kindlamate vastu, mina panin asjad kokku ja viisin auto peale...
Siis võis laadimine alata...võtsin juba kotist porgandid ka välja, et läheb suuremaks nügimiseks ja meelitamiseks...aga OHH IMET, Enge juhtis Hanksi otse treilerile peale ja Hanks läks esimese katsega peale nagu iga päev käiks!!! Tagant treiler kinni, mina ette porkse söötma, hobune kinni seotud, hakkasime sõitma, imestades, kui ruttu see läks ja kui hästi hobune peale läks...:)
Peale Kundat tegime korraks peatuse, et vaatada, kas kõik on korras...hobune oli juba suht märg ja eks ka närviline, treiku aknad kinni pandud, sõitsime edasi.
Kohale jõudes oli Hanks läbimärg, alustades kõrvatagustega ja lõpetades tagumiste jalgadega...
Maha tuli ta sama rahulikult ja mõistlikult, kui ta peale läks, kohe tekk selga ja jalutama (aia taga esimesed uudishimulikud hirnatused juba kostusid ja Hanks vastas neile)...aga tal hakkas külm, täitsa värises ja seetõttu sai mõne minuti pärast ka talli viidud...hein ette ja ootama hobuse jahtumist...
Saatsin abilised ilusti ära ja viisin asjad talli ja juba tuli Mairit ka (ta oli korra Toilas ära).
Kui Hanks juba enam-vähem kuiv oli, lasime ta korra talli taha Beiksiga koos jalutama, nad nuusutasid teineteist paar-kolm korda mööda minnes, aga suuremat huvi nad ei näidanud, pigem olid suuremad huvilised eestlaste kari, kes Hanksiga ninapidi kokku saades seakisa tegid...Hanksile aga Beiks meeldis ja pisikesed shetikad ka:)
Hobune rahunenud ja talli tagasi toodud, võtsin talt teki, selle ajaga said ka Bailey's ja poninässid sisse ja varsti hakkasimegi neid söötma...
Arutasime veel Mairitiga, millisesse boksi Hanks läheb, andsime hobustele juua ja läksimegi tuppa.
Järgmisel hommikul läksime koos jälle hobuseid söötma, Hanks oli palju rahulikum, aga siiski mitte veel omas elemendis, peale poolt teist tundi hobuste söögiaega käisin tegin Hanksi boksi tasapisi puhtaks (paar junni välja ja natuke saepuru peale) ning puhastasin poisi ära...siinkohal ka selline juhtum, et Hanks tõmbas talli vahel kinni olles oma peaaegu uued päitsed puruks (sel ajal ma olin ise veel boksis junne korjamas)...ta lihtsalt hakkas ühel hetkel ennast vedima taha nii, et ei allunud enam päitsete survele ja raksaki need puruks läksidki, sai isegi oimukohale marrastuse...sai siis lahtiselt teda puhastatud:P
Poiss puhas, viisin ta korra ringaeda, lasin tal seal natuke joosta kumbagi pidi, vist kokku 10 min, tuletasime paari harjutust meelde.
Poiss on üle käte läinud kusjuures, ei oska käe kõrvalgi enam käia...:P
Tulin kolmese bussiga koju tagasi...kuradi kahju oli tulla...poiss veel vaatas mind üle boksi serva...tean, et tal on seal hea ja saan teda iga kell vaatama minna, aga mingi mure on ikka...loodan, et kõik läheb hästi!:)

Nii hea:) 6. oktoober 2008

Vahepeal sai siis TIHS 2008 üle vaadatud, kõik kolm päeva olin kohal ja igav küll ei hakanud, prantsalse show oli muidugi viimase peal, lausa uskumatu:D

Viimase päeva põhisõit algas dramaatiliselt, aga õnneks lõppes vist lõppkokkuvõttes siiski rahuldavalt slovaklase Ghudyba (ei tea, kas kirjutatakse nii) jaoks. Kukkus ta oma hobusega väga julmalt takistusse sisse ja üle kaela, mõlemad said väga haiget, hobune tõusis vähemalt ise püsti, aga tundus, et kaelaga oli midagi, mingi lihaserebend/venitus, ma arvan, aga eks selle tegid kindlaks vetid ja kindlasti sai ta ka asjakohast abi!

Ei saanud sealt muidugi tulema nii, et mitte midagi oma hobusele ei ostnud:D Kuna palka ei olnud selleks hetkeks veel saanud, siis palju lubada ei saanud, aga jalutusnööri (tahtsin sellist paksu ja pehmet nööri juba ammu) ja Eskadroni päitsed sebisin ikka endale sealt ära:P

Täna käisin siis tallis, oli kohe hommikul tunne, et tahan hobusega tegeleda, teda puhastada, niisama nunnutada jne...

Janariga räägitud, võtsin saiakuivikute koti kaasa ja sõitsime talli.
Raivo oli ka täna seal, sai ka temaga räägitud sellest, et Hanks ära läheb mõneks ajaks, ta mõistis ja ütles, et iga kell on mul seal tallis boks olemas, ootab tagasi!:) Seda oli ülim rõõm kuulda, sest sealt tõesti kahju lahkuda!

Panin saapad jalga, Janar otsis talli vahelt mingid kummikud ja läksime saiakott käes koplisse Hanksi jahtima. Nad ei olnud väga kaugel, aga siiski olid saapad ja kummikud hea mõte, sest kopli vahepealne osa oli vesine ja mudane...minu käes kotti märgates, tuli kogu see mansaft mulle peale...hakkasin endast eemale saia loopima, mis hoidis kõik peale Hanksi eemale, tema oli ikka ninapidi minu juures ja käis mul järel. Hakkasin siis kopli ettepoole jalutama, kõik hobused kannul...Janar jäi sinna veel viimaseid kuivikuid jagama, mina läksin Hanksiga juba talli poole...

Poiska oli mõnus, energiline, samas kuulas sõna, sidusin ta talli vahel kinni ning kukkusin puhastama...mudane ja takjaid täis nagu ta oli:D Issand, kuidas ta nautis tegelemist, lasi pea alla, pani silmad kinni ja oli ülipaigal...

Janar tegi ta tukka takjavabaks, mina saba...tukk oli väga nutuses seisus, suht niru jäi järele, aga tegin tukka patsi, et see kahe päevaga jälle takjaseks ei saaks...saba puhastasin ka takjatest, kammisin täitsa lahti ja lõikasin natuke lühemaks, sest oli juba maani.

Poiss korralikult ära kasitud, tahtsin tast natuke pilte teha, lasin ta torukoplisse lahti, seal ta siis tuuritas veits, teised vahtisid rohukoplist kaelad õieli ja seepärast oli Hanks suht närvis, aga rahunes mõne aja pärast, sain paar väga head pilti, võtsin ta kinni ja viisin teiste juurde tagasi:)

Kui kõik nüüd hästi läheb, siis kolmapäeval nähtavasti kolime...kardan nats, aga loodan, et transport sujub ilusti! Raivo lubas enne Hanksi kabjad korda teha:)

Suht kahju oli ära tulla, igatsen seda, et iga päev hobust nägin ja temaga tegeleda sain...