teisipäev, 19. november 2013

Kavaletid - 19. november

Kuna käisin eile tallis jälle üksi, siis selga minna ei saanud, nii et plaanisin midagi trennile juurde lisada, et igav ei oleks.
Hobused olid juba sees, tassisin kõik vaja mineva endale talli vahele valmis ja võtsin siis Fruty välja. Jube, milline ta välja nägi! Pikk (kohati) märg ja mudane karv, takjaid täis lakk ja saba... Kuna eelmisel korral oli kiire ja jätsin ta takjatesse, siis eile oli kindel plaan ta neist puhtaks saada...järgmise korrani. No hobuse puhastamise peale läks mingi 45 minutit. Hakkasin juba mõtlema, kas panen ta sadulasse või lähen jooksutan veidi niisama, sest aega oli juba tohutult kulunud.
Mõtlesin, et ei, peab ikka korralikult tegema! Sadul selga, valjad pähe ja õue. Seal panin kohe alguses kavaletid piirdeaia kõrvale maha, kolm leidsin sealt samast, rohkem ei hakanud otsima ka. Jalutasin teda paar ringi käe kõrval ja tõmbasin vöö kinni ja panin kummid peale. Eilses trennis oli palju jonni ja see vaheldus ideaalsega. Täpselt nii oligi, et millegipärast ta proovis mõlemale poole joostes mitmel korral, kas annab ots ringi keerata. Siis ta jonnis mitu minutit. Ma jäin rahulikuks ja nõudsin seda, mida temalt ootasin ja tegelikult ta teadis väga hästi, mida tegema peab, lihtsalt eile oli tal mingi proovile panemise aeg jälle. Vasakut pidi tegi ta seda vist paaril korral, sest ülejäänud aeg jooksis väga hästi ka üle kavalettide. Tegime palju üleminekuid samm-traav-samm, saab aru juba esimese ütlemise peale ja lõdvestas ennast no nii hästi, et silm puhkas hobuse peal! :) Ei ole enam mingit kummidele vastu võitlemist, eilses trennis need olid enamuse ajast lõdvas olekus ja hobune jooksis kenasti ette-alla, selg töötas, tagumised jalad kenasti esimeste jälgedes.
Paremale poolele oli kaklemist rohkem ja seetõttu ei olnud mõtet temaga ka kavalettidele minna, aeg kuluski sellele, et saaks ta mitu ringi järjest õiget pidi jooksma. Lõpuks see õnnestus ja õnnestusid ka samm-traav-samm üleminekud. Sellega jäin rahule, kiitsin palju, lasin vöö lõdvemaks ja jalutasime veel 4-5 ringi platsil, et ta nahk maha jahtuks.
See kõige korralikum india sadul, mis tallis on, on Frutyle hetkel enam-vähem ok, vähemalt nendest teistest, mis seal on. Tahaks talle ainult sadulavöö osta anatoomilise ja tegelikult oleks hädasti vaja fliistekki, et peale trenni õues peale visata. Talli ma seda selga talle jätta ei saa, sest ei ole kedagi, kes selle pärast maha võtaks, aga just õues kohe selga visata, kui trenn lõppeb, fliis peaks aitama hobusel kiiremini kuivada. Sadulavöö ma juba tean, millist tahan ja kust tellin, aga teki asja vaatan veel.
Mul on kahju, et ma ei ole saanud Valuna juurde minna, sest ratsutada tahaks ka väga. Aga õhtuti ei saa enam, sest kui hobuse omanik töö lõpetab pool viis, siis on jumala pime juba ja nädalavahetuseti olen üle ühe tööl ja kui vaba, tahan Fruty juurde jõuda. Tahaks juba seljas tööd teha ja edasi liikuda, omanik ootab, et me uuel aastal võistleks mingites traaviskeemides näiteks.

neljapäev, 14. november 2013

Uskumatult tubli poni! - 14. november

Nagu näha, siis jõuan talli ikka nagu kuuvarjutus. Mitte ühtegi plaani ette teha ei saa, et nii, sel päeval lähen talli! See lihtsalt ei õnnestu. Eile aga oli mul vaba aeg, lapsed maal, auto ja talli poole ma suuna võtsingi.
Jõudsin sinna poole kolme paiku, hobused olid kõik sees, kuulsin tallimehelt, et nad olid kõik terve päeva sees olnud, huvitav, miks?:O
Vahetasin riided, nüüd meil hea soe sadularuum :) ja läksin poni puhastama. No kuna mul ei olnud eile ikkagi aega lõputult, siis ei hakanud ta takjast saba ja lakka puhastama, lükkasin ta harjaga porist puhtaks. Fruty on nii karva kasvanud, paha puhastada juba. Panin sel korral ristkapsli ka peale, sest eelmisel korral ajas keele üle suulise.
Õues käitus väga viisakalt, lasin tal alguses niisama traavitada kordel, siis panin šambooni peale. Alguses ikka võitles natuke, aga hiljem juba nii ilusti lõdvestas, kiitsin hästi palju kohe, kui ta pead allapoole lasi. Poni töötas väga ilusti kaasa kogu aeg. Arvasin, et pikk vahe ja õue mitte saamine võis ponile vurtsu lisada, aga mõistlikkus on tema puhul üks iseloomujooni. Pikalt ei teinud, mõlemat pidi vast mingi 10 minutit traavi. Nõudsin korralikku töötraavi ja lausa hea oli vaadata, kuidas ta püüab. Jäin väga rahule.
Võtsin kummid maha, varustuse lasin lõdvemaks ja jalutasime natuke. Rinna eest oli isegi märg veidi, aga mitte palju.
Mul on hea meel, et poni areneb vaatamata sellele, et ma saan nii harva käia. Leian, et olen temaga vb liiga aeglases tempos liikunud, aga samas tunnen, et kui me ei kiirusta, siis kinnistuvad asjad paremini ja tagasilööke on vähem.
Saaks ma nüüd koos Kristiniga talli minna, et ta kordet saaks hoida, siis võiks kordel ka ratsanikuga tööd tegema hakata.