neljapäev, 31. mai 2012

Nostalgia.

Olen nüüd kolm päeva järjest käinud Kaarma tallis abis. Kaarma tall on see tall, kus mina 1999. aastal ratsutamist alustasin. See kolm päeva on tekkitanud sellise nostalgiatunde, et seda on lausa raske sõnadesse panna. Kohati tuleb meelde vahvaid seiku, kohati aga läheb meel nukraks. Aga peaaegu kõik on seal tallis siiski nii nagu sel 99ndal aastal, kui ma sinna esimest korda läksin. Mis sest, et talli sisustus on täiesti välja vahetatud, sõiduplats on veerandijagu suurem ja tallil on teine tallimees. Tallimees on ikkagi joodik, boksid on tegemata, tall ise seest pime ja sõiduplatsile on tekkinud mingi põllutehnika. Vähemalt on hobused söödetud. See on vist ainuke pluss. Eile siis olin tallis Reelikaga kahekesi, kuna ilm oli väga külm, mingi 7-8 kraadi vaid ja vihma sadas terve päeva, siis lasime Fredy, Fuksa ja Fanny õue ja hakkasime bokse tegema. Fanny boksis oli vaja vaid junnid ja märg koht ära korjata, Fuksa boksi tegime täitsa tühjaks ja Fredyl oli boksi tagumine osa märg, viisime selle välja. Seda aga vist seetõttu, et seal jootja katki, sest kui Reelika hakkas kontrollima, et kas jootja ikka töötab, siis kinni see enam ei jäänudki ja pidime ülevalt kraani kinni keerama, et mitte talli üle uputada. Tõime kõigile uued graanulid alla ja viisime kahte tühja boksi ka graanulid sisse, et kui võistluspäev on, siis osad tahtsid boksi rentida. Jama ongi selles, et va tallimees ei ole tühjana seisvaid bokse s***st puhtaks vedanud ja ma ei tea, kuhu neid võõraid hobuseid majutatakse. Me ei jõua ka kõike tema tööd ära teha. Peale selle tuli vahepeal teatas üks üle ukse, et see koppel, kus on kaks mära (üks neist Dago, kes oli juba sel ajal tallis, kui mina seal käima hakkasin), on katki, traat pidi maas olema. Läksime siis uurima ja esialgsel vaatamisel tundus, et kõik on korras, aga tahapoole minnes oli tõesti traadid täitsa maas ja üks postgi pikali. Tõime märad talli ära, Dago täitsa värises külmast ja peale selle ta veel lonkab:( Dagole panime teki peale ja mõlemale heinad ette ja saidki meie kaks korras boksi hobustega täidetud. Ohh jah, neid bokse on saanud seal teha nii palju, et nagu Toivo tavatses öelda, isegi maakera ei kaalu nii palju, kui meie seda s***a seal vedanud oleme:D Seda talli vaadates on mul kogu aeg tunne, et tahaks teha seda ja toda teisiti. Aknad vajaksid seal hädasti pesemist, kõik boksid igapäevast tegemist ja hobused rohkem väljas olemist. Tallivahet pühkisin ka ja meenutasin, kuidas see mulle kunagi üldse ei meeldinud ja siis me plikadega vaidlesime, kelle kord on pühkida. Aga alati oli see ka pühitud, mitte nagu praegu, et tallivahe kõik heina ja muud sodi täis. Pärast istusime Reelikaga sadularuumis ja rääkisime niisama juttu, olime ikka päris väsinud ja vihma ikka kallas. Katit ma ei jõudnudki ära oodata, sest kell oli juba kuus läbi ja soe saun ootas mind!:) Olen nii tihti mõelnud, et mulle meeldiks väga see nö tallimehe töö. Igapäevaselt hobuseid sisse-välja viia, neid sööta ja bokse teha. Ja siis ma mõtlen, kui korras oleks kõik ja kui hea oleks hobustel. Loodan väga, et kunagi saan seda kõike enda tallis teha. Kaks päeva on veel võistlusteni jäänud ja täna lähen ka arvatavasti jälle talli toimetama. NB! Ja üks vahva uudis ka...Ponimära saabub nädal varem ehk siis 9ndal!!!:)

teisipäev, 29. mai 2012

Õnnelik...

...sest sain eile hobuse selga!!!:) Läksin Kaarmale talli eile, Kati tõi enda ja õe kolm sõiduhobust sinna, et saaks seal trennitada, kuna iga õhtu kulub tal nii või teisiti Kaarmal võistluste ettevalmistusteks ära. Siis ei pea Pariisi vahet sõitma vähemalt. Ma sain Fredy, halli ruuna, kellega olen kunagi ka Pariisis sõitnud natuke. Väga mõnus oli sõita, alguses oli natuke pea püsti ja kange ja vahtis, aga kui rahunes, siis lõdvestus oli üllatuslikult tulid välja kõik voldid ja serpentiinid, mida tegin:) Tundsin ennast tema seljas täitsa hästi:) Galoppi proovisin ka mõlemat pidi. Väga ilusti esimese tõstmise peale saime galoppi, vasakut pidi tegin täisistakus. Teistpidi tundsin, et olen natuke nõrk, lihased ei lase täisistakus olla ja proovisin siis poolistakus, aga selle peale arvas Fredy alguses, et tore on pea alla tõmmata ja tagant üles susata...aga ma seal seljas ei saanud üldse aru, mida ta üritas, pärast Kati ütles:D Saime ka niipidi ilusti galopi tehtud ja lõpetasimegi, sest plaan oli hobuseid kergelt liigutada. Jalutasime hobused ära ja viisime talli. Tallivahe oli nende kaasa võetud asju täis, korjasime need kokku, panime hobustele söögid ette ja tulime ära. Kui ilm nüüd lubaks (hetkel kallab täiega sadada), siis läheksin täna ka.

Vahepeal...

...olen käinud paaril korral Koeraveres, hobuse selga pole pääsenud...kahjuks:( Reet käis mingi päev Vinnist oma õpilastega Koeravere platsil trenni tegemas, seda käisin vaatamas, täitsa tore päevake oli. Nad olid lausa kahe treileriga, nii et hobuseid platsil ikka jagus. 26ndal oli Moe tallis väike ratsavõistlus, mida käisin vaatamas. Koeraverest käis kaks hobust ka võistlemas:) Tegin palju ilusaid pilte, Romet oli kaasas ja sai ka hobuse selga. Mul ei ole maal aga fotoka juhet kaasas ja pole isegi jõudnud veel pilte korralikult vaadata:( Ta oli nii õnnelik ja kiitis, et tema tahab ka platsile võistlema minna:D Tahtsin pärast Koeraverre ka minna, aga siis jõudis Janar juba helistada, et Lisanna ootab emmet. Olin suht nördinud, aga mis teha, selline see emaks olemine juba ükskord on. Pühapäeval käisin Kaarmal abiks latte värvimas. 2. juunil tulevad seal võistlused, olen ka siis abikäsi. Mis mind aga tõsiselt endast välja ajas, oli see, et kui ma olin seal mingi pool tundi olnud ja jõudnud paar latti valgega värvida, helistas Janar, et keegi ei saa midagi teha, Lisanna vankrit peab kogu aeg kiigutama. Nooh, tulin siis ära, et lapse vankrit kiigutada, sest kõik teised PEAVAD saama midagi teha, mina ei saa aga pooleks päevakski kodunt ära minna, sest siis jääb vanker kiigutamata. Olin ikka väga endast väljas, Janar sai ka ikka aru sellest ja tuli ühel hetkel, et ma kiigutan, mine talli tagasi. Ega ma ei last teist korda öelda ka, läksin talli ja tegin Karonale kordet. Jube vahva mära, suht eakas pidi olema, aga sellise oleku ja minekuga nagu oleks alles esimene noorus ja lollused käsil:D Tegin talle kordel ikka korraliku trenni, lõpuks, kui tal üleliigne energia hakkas lõppema, siis alles muutus rahulikumaks ja suutis käsklusi ka kuulata. Mäletan, kui Age temaga seal sõitis, ta meeldis mulle siis juba tohutult! Selline hästi erksa loomuga hobune:) Ta tahaks aga pidevat ja igapäevast tegelemist ja trenni, siis saab temast alles mõistlikult käituva mära, sest praegu on ta küll pea laiali otsas ja jooksen-ennast-segaseks olemisega. Jahutasin ta siis korralikult maha ja viisin talli ära. Aeg oli ka nii kaugel, et pidin poest läbi käima ja tagasi reaalsusesse tulema:D Just nii ma ennast viimasel ajal tunnen. Hobustega koos olles olen justkui teises maailmas, kus ei ole argimuresid ja pidevat lastega olemist. See on mulle nii tähtis, et vaheldust saaksin, tunnen ennast laste juurde tagasi minnes hoopis paremini ja energilisemalt. Argipäev hakkab lihtsalt mu ajudele juba... Eile käisin samuti peale kolme Kaarmal, värvisime kõik latid ära ja plangu tegime eriti kihvti. Kes tuleb laupäeval võistlema või vaatama, see näeb;) Sain alles peale kuute tulema sealt ja muide, pidin talli koeralt hammustada saama:D Ta seal juba pikka aega, Toivo ajast...tean, et ta sõbralik...ja pühapäeval oli ka. Aga eile, kui olin oma värvised käed lakibensiiniga ära puhastanud ja läksin ta juurde, siis ta nuusutas mu kätt ja pidi sellesse kinni hüppama!! Tegin sellise kõrvalhaagi, et tõmbasin endal mingi küljelihase ära, mis on siiani veidi valus. Aga noh, vähemalt pääsesin hammustusest, see veel oleks puudunud. Täna vist ka talli, eks näis, kuidas lapsehoidjatega on!:) Ootan kannatamatult juba ponimärakest, sest suur kadedus on peal. Kõik saavad tegeleda ja võistelda jne, mina nagu loll, vahin ja ilastan...

kolmapäev, 16. mai 2012

Veel kuuke oodata...

Kuna me ei ole siiani leidnud transporti, et S. siia toimetada, siis hetkel ootame 16ndat juunit, sest siis liigub siiapoole üks teine hobune ja siis saab ka poniline selle treiku peale ja veetud:) Seni ma aga üritan natuke ratsutamas käia, täna-hommegi lähen talli, ei tea veel, kas hobuse selga ka saan, aga lootus on:) Ilmad on viimased päevad head olnud, täna, ma pean tunnistama, pole me õues käinudki, aga õhtu veedame selle eest õues, kui lapsed ärkavad!:)

neljapäev, 3. mai 2012

Natuke rõõmsamaid uudiseid kah!:)

Vahepeal olen palju mõelnud ja uuesti hobust otsinud, seekord siis ratsastamata looma, sest ratsastatud hobust ma ei leidnud. Panin täitsa uue kuulutuse ja tuli paar pakkumist, aga asi seegi, sest neist kahest pakkumisest on üks hobune varsti siiapoole tulemas!:) Õigemini siis üks poniline, umbes eestlase kasvu 4 a mära, kellel korra sadulaga seljas kõõlutud. Praegu siis asi veel transpordi kuupäeva taga kinni, muu on juba läbi räägitud!:) Taaskord ütlen, et hobust tutvustan alles siis, kui transpordi päev on kindel või lausa, kui ta juba siin on, sest ma ei taha ära sõnuda, seda ma paraku juba oskan... Ilmad on kehvad...ses suhtes, et päikest nigu on ja temperatuuri ka, aga no see külm tuul...ära väsitab juba, tahaks ikka natuke riideid juba vähemaks saada seljast. Olen pikalt lastega maal olnud, siin vähemalt hea, et tüdruk saab õues vankris oma päevauned teha ja poiss õues hommikust õhtuni mütata. Soovin kõigile sooja ja päikest, sest seda vajan mina kõige rohkem!:)