reede, 30. mai 2014

Viimane trenn enne võistlust - 30. mai

Sättisin ennast eile kella viie ajal talli.
Luunal oli see roheline kõik juba rinna eest maha kulunud, panin seda uuesti peale, sest kärbsed olid hunnikus seal otsas :S
Kumme peale ei pannud, tahtsin veel enne võistlust ilma sõita, sest seal nii või teisiti kummidega ei saa.
Alguses oli ikka kohutav kaelkirjak, terve esimese traavi ka. Teise traavi ajaks hakkas ilusti lõdvestama ja ei jooksnud enam selliselt kangelt. Vahepeal oli lausa väga häid hetki.
Väga pikalt ei soojendanud, sest ei tahtnud teda liialt "kuumaks kütta". Ta kipub veidi närviliseks minema, kui soojendus pikale venib. Mida läbimõeldumalt ja lühemalt teha, seda parem on ta skeemis sõita.
Kui olin skeemi läbi sõitnud, ütles K., et kõrvalt vaadates oli täitsa ilus, kuigi ise ma seal seljas tundsin, juskui oleks terve päeva rasket füüsilist tööd teinud :D
Ma ise ei jäänud väga rahule seekord, aga kui kõrvalt vaadates see välja ei paistnud, siis rohkem skeemi otsast lõpuni läbi ei teinud, harjutasin mõned korrad veel sissesõitu ja õiges kohas peatust. Tegin ette-alla traavi peale ja lõpetasingi.
Enne koplisse viimist lasin talle rinna ette veel rohelist ja putukapeletajat ning mässisime ta putukatekki, loodame, et natuke leevendab.
Kohutav närv on sees homse pärast! Võtsin eile endale veel Luuna asjad koju puhastada ja kreemitada. Emal leidus kodus maruhea mesilasvaha baasil värvitu nahakreem, peaks endale varustuse hooldamiseks selle soetama, tõesti hea on see! Mõeldud muidu kõikide nahktoodete (jalanõud, kotid, rihmad, nahkmööbel jne) puhastamiseks ja hooldamiseks. Tundub, et ratsavarustuse jaoks ka suurepärane!
Täna ma talli ei jõua, sest kella kuueni olen tööl ja õhtul on mul RG 85. lennu kokkutulek. Homme hommikul varakult talli hobust puhastama ja patse tegema. Huh, seda ma ka ei oska ju...

neljapäev, 29. mai 2014

Üksi. - 29. mai

Eile käisin esimest korda sõitmas nii, et K.-d ei olnud. Käisin päeval, kui ta oli veel tööl, aga nii me kokku leppisime, sest õhtul ma ei saanud minna ja K. pidi õhtul Fogeliga Lepa talli koolisõidukliinikumi minema.
Suht udune ja rõske ilm jälle, aga sinnateel jäi see vihm üle. Arvestasin juba sellega, et pean ootama Luuna kuivamist ja olin tallis juba natuke peale poolt ühte.
Koplis tulid nad nii ilusti mulle vastu, kui kutsusin. Üllataval kombel olid nad täiesti kuivad. Jõin natuke teed, mille ma kaasa tegin ja võtsin siis Luuna talli vahele.
Tal on rinna ees kolm suurt putukapunni, mis immitsevad vere ja õisvedeliku segu. Lasin sinna rohelist peale, saan täpilise hobusega võistlema minna :D
Puhastasin teda kohe korralikult, mul oli aega ju maa ja ilm! Panin kummid peale, sest kartsin seda, et kui Fogel jääb talli, siis on mul terve trenni aja üks põder sõita.
Aga ta oli platsil rahu ise. Fogel korra karjus tallist, aga Luuna kikitas vaid korra kõrvu ja ei vaevunud isegi vastama.
Trenn läks üllatavalt hästi. Harjutasime soojenduse ajal peatusi ja üleminekuid. Pead vehkis vaid korra.
Luunal on see skeem vist rohkem peas, kui mul! :P Tuli hästi välja, jäin vägagi rahule, saaks võistlustel ka nii.
Loomulikult ei ole see ideaalne, kaugel sellest, aga olen rahul selle kohta, kui vähe olen ma temaga ikkagi sõitnud ja kui palju me oleme suutnud selle ajaga areneda.
Võistlustel on eesmärk skeem rahulikult läbi sõita, mitte tulemus protsentides! Kardangi kõige rohkem seda, et ta skeemis ka pead viskama hakkab, see rikuks sõidu ära. Kui me suudame ilma nende rapsimisteta selle läbi teha, siis see ongi meie saavutus! :)
Jätsin K. soovil hobused pärast sisse ja täna on mul siis viimane trenn enne võistluspäeva, sest homme ma mitte mingi valemiga talli ei jõua! :( Vb ongi see puhkepäev hoopis hea.

Ja 26ndal tehtud pilte, tänud Mairitile!

Kohutav ilm! - 28. mai

Ma lihtsalt vihkan sellist niisket ja külma, pluss krooniks veel pidev uduvihm!!
Aga ega ei saanud jonni ka jätta, pühapäevaks vaja harjutada ja vedasin ennast siiski kella seitsme ajal talli.
Otsustasime, et teeme sellise kiirema trenni. Kerge soe ette, skeem, natuke jalutamist ja talli.
Kumme peale ei pannud, tahtsin näha, kuidas on! Üllatavalt normaalne oli. No soojenduse alguses oli muidugi suht põder, aga andis üsna ruttu järele ja ei vehkinud oluliselt ka peaga.
Ma isegi ütleks, et oli veidi parem sõita, kui kummidega. Skeemi ajal on kõik suht hästi, kuigi endiselt on raske jälgida tähiseid, sest need on koduplatsil paraku nii märkamatud (peab lugema poste ja postivahesid või on punane paelake seotud).
Skeemis Luuna ühe korra hakkas peaga rapsima. Tal see skeem juba peas ja ta justkui närvitseb ette. Sammust uuesti traavi minnes kukkus korra peaga rapsima, aga viibutasin kergelt stekiga vastu külge ja jättis järele. Ülejäänud skeem oli ok, K. ütles isegi, et ta näeb, et galopp on oluliselt paremaks muutunud...rahulikumaks just.
Ainult korra tegingi skeemi läbi ja kuna Luuna suutis rahulikult skeemi läbi teha, siis tegin sammu, seni, kui K. enda skeemi läbi sõitis.

kolmapäev, 28. mai 2014

26. mai

Olin kuueni tööl ja Mairit tuli mulle tööle järele, jeee! :) Mairiti nägemine ja temaga koos olemine lihtsalt teevad mu päeva ja tuju heaks. Sest ta on parim!
Ühesõnaga läksime Mairitiga koos Valuna juurde. K. oli Fogeliga juba platsil ja Luuna närvitses boksis. Ta oli ikka tohutult endast väljas. Lapsed olid ka kaasas, seega ma hobust talli vahele närvitsema ei võtnud, panin ta valmis boksis, mis oli päris paras katsumus, sest ta lihtsalt värises erutusest ja tõusis lausa kaks korda küünlasse.
Õues ta rahunes kohe. Trenniga jäin rahule. Harjutasin peatust läbi sammu, mis juba väljagi kukub enamusel kordadel, kui ta vaid oma tagumikku alati paremale ei tahaks vedada. Traavi osa oli ka täitsa ok, suudan juba enamasti kohe traavi minnes õigele jalale kergendama hakata, mille üle mul on hea meel, sest siiani oli mul seda justkui raske ise seljast tabada. Galopi osa tegin vaid natuke, peamiselt jälle galopile tõstmisi ja galopp-traav üleminekuid.
Võiks öelda, et isegi skeemiga jäin rahule, kuigi pean täpsemalt tähiseid jälgima, üleminek galopilt traavile peaks olema natuke sujuvam, kuigi see on oluliselt paranenud juba :)
Hiljem lasin ka Mairitil natuke sõita ja siis jalutasin pikalt lapsi, nad on nii vaimustuses, tüdruk ei tahtnud pikalt sõita, aga poissi oli raske seljast alla saada.
Pärast lasin Luuna ikka natuke veega üle.
Mairit tegi palju pilte, aga neid saan üles panna alles siis, kui ka normaalsesse arvutisse saan. Nädala lõpus ehk.
Täna oli plaan talli minna õhtul, aga ilm ei ole praegu küll eriti paljulubav :(

pühapäev, 25. mai 2014

Müügiks!

Kuna endal neid asju vaja ei lähe, samas tahaks endale ratsasaapaid osta, siis panen need asjad müüki, et algkapitali ratsasaabaste jaoks saada :)

Pakkuda on:
* Mustad nahast esijala kaitsmed M (cob, suurem poni, jämejalale jäävad väikseks) suurus. Sees lambanahk. Rihmad veidi kulunud, aga muidu täiesti terved ja ilusad. Hinnasoov 20 €
* Cob suuruses pruun valtrap. Täiesti korralik ja terve. Hinnasoov: 10 €
* Mustad valjad, poni suurus, valgete õmblustega. Tellitud Horzest ja vaid loetud korrad kasutatud. Komplektis ka ratsmed. Ristkapslit pole, aga koht selle jaoks olemas. Uuena maksid 39 €, ise soovin saada 25 €
* Poni suuruses must martingal, täiesti uus ja pole kordagi isegi proovitud hobusele. Hinnasoov 15 €
* Tumesinise ja helesinisega puuvillane jalutusnöör, üsna jäme. Hind 3 €

Kõikidest asjadest on võimalik pilti saada, tuleb vaid küsida. Saadan ka post24 või smartpostiga, sellisel juhul lisandub postikulu. Alati saab ka ise järele tulla muidugi.

laupäev, 24. mai 2014

On paremaid ja halvemaid päevi - 23. ja 24. mai

Olen kahel päeval trennitanud. Palavus on hetkel meie vaenlane, kuigi sooja ma armastan. Tallis käin õhtuti alles peale kella seitset.
Eile oli siis see halvem päev. Juba soenduse ajal läks Luuna nii põlema ja selle närveldamise peale ta hakkas oma peaga rapsima, traavis tahtis tippida ja oli kange ning peale selle hakkas ratsmeid käest ära rebima. Proovisin seda,et annan eest vabamaks, ei aidanud seegi. Ühel korral pidin galopis peaaegu alla käima üle ta kaela, sest ta konkreetselt tõmbas ratsmeid nii kõvasti, et mul oli valida, kas lasta lahti või alla lennata! Ka on suureks probleemiks paine just vasakut pidi sõites. Teen, mis ma teen seal seljas, hobune lihtsalt astub pöördel õlg sees ja kangelt. Selle parandamiseks tegin sääre eest ära astumisi mõlemale poole ja see natuke parandas asja. Ühesõnaga eile ei tulnud skeemist suurt midagi välja. Kõik vead muudkui korduvad, hobune on krampis ja närviline ja minu enesekindlus kannatab nii, et mida trenn edasi, seda võimatum see kõik tundub!
Õhtul kodus eilset trenni analüüsides võin öelda, et ilmselt on Luunale kohale jõudmas, et "tädiratsutamisel" on nüüd lõpp ja asju nõutakse tõsisemalt. Ka on viga suuresti minus, sest hobune ei saa tihti aru, mida temalt nõutakse ja see teeb teda närviliseks.
Luuna oli lõpuks väga märg ja pärast kosutasin teda pesemisega, mida ta väga nautis.
Peale sellist pisikest tagasilööki mu egole, otsustasin, et võtan täna asja hästi rahulikult. Jälgisin palju ennast ja hobust ja avastasin, et Luuna tahabki kogu aeg ühele poole viltu olla. Ehk siis paremale poole, seetõttu jälgisin täna hoolega otsesõitudel otse olemist, mis oli üllatavalt raske. Ka panin rõhku nurkade korralikule ja õiges paindes läbi sõitmisele. Läks üsna hästi. Veel oli rõhukohaks elav ja elastne traav, mitte ühel kohal kangelt tippimine. Oli paremaid ning halvemaid hetki. Enda juures jälgisin seda, et ma oleks võimalikult rahulik, lõdvestunud, lasin tal eest vabamalt olla ja see kõik aitas, sest hobune ei tõmmanud kordagi ratsmeid käest ning peaga vehkimist oli nii vähe, et ma isegi ei mäleta enam seda hetke!
Skeem tuli ka üle ootuste hästi välja, ta ei läinud kordagi närvi ja selle peale lõpetasingi trenni positiivselt ära! Jäin tänasega rahule!
Pärast jälle pesime hobused üle ja lasime nad kohe koplisse.
Mis te arvate, mis Luuna tegi?! Püherdas! Palju õnne mulle!
Homme annan endale ja Luunale puhkepäeva, siis vaatame edasi, mis saab...

teisipäev, 20. mai 2014

Trenn äikesepilve kiuste - 20. mai

Eile klappisid asjad nii hästi, et sain kella seitsme paiku ennast talli sätitud. Pere tuli kaasa, abikaasa ja tütar polnud seal käinud.
Kohale jõudes oli K. juba Fogeliga lõpetanud, palusin Sampo (väga suur ja karvane ja kohmakas koer:D) kinni panna, sest mees kardab suuri koeri ja lapsed oleks ta lihtsalt pikali jooksnud:P
Üks suur pilv ähvardas oma sinakusega metsa taga, aga panin ikkagi Luuna valmis. Lapsed tahtsid ka hirmsasti puhastada teda, abikaasa sülest nad siis said mind natuke aidata. Üritasin aga võimalikult ruttu hobust valmis saada, et mitte äikese kätte jääda.
Tegin esimesed traavid ära ja siis jõudis K. ka platsile. Enne skeemi alustamist tegin galopi-traavi üleminekuid. Traavist galoppi saame täitsa sujuvalt juba, aga galopist traavi jäämisega on kohati raskusi. Tal polnud eile millegipärast väga pidureid, kippus ratsmele istuma ja mingi lolli pika sammu tegema enne traavi jäämist.
Skeemi sisse sõitmist peame ka veel palju harjutama. Nimelt tahab ta peatudes ennast paremale viltu vedada. Lõpuks saime ka sellega hakkama. Ka on ikka veel raske see peatus läbi sammu. Ja pean pidevalt jälgima, et ma õigele jalale kergendaks.
Galopi osa peame rahulikumaks saama. Kipub vedama ja kiirustama.
Ühesõnaga peatus läbi sammu, rahulikkus, üleminekud...üleminekud ja veelkord üleminekud :D
Saime aga trenniga ühelepoole ja tegin veel lõputraavi, kui see äikesepilv siis kohale jõudis (enne vaid sabistas vihma natuke aega). Hakkas sadama ja korralikult müristama. Poja tahtis veel hirmsasti hobuse selga saada, jalutasime ta siis tallini. Enne talli saime veel korraliku vihmavalangu kaela.
Tallis võtsin ta lahti ja nühkisin veel korralikult harjaga teda sadula ja sadulavöö kohalt. Pesta eile ei saanudki, aga loodan, et reedel on parem ilm, kaks päeva ma nüüd talli minna ei saa.

Närv sees - 19. mai

Juhtus siis nii, et algselt täiesti K. initsiatiivil ja nüüd juba mu enda tahtel, lähen ma Väike-Maarjasse 1. juunil skeemi sõitma Valunaga.
Kõigepealt uurisin, kas saab ERL kalenderplaani välistes skeemides startida ilma rohelise kaardi ja litsentsita. Täitsa saab, seal need nõutud ei ole. Sealt saigi siis otsus alguse, et ok, teen siis proovi. Need mõlemad on mul plaanis ära teha, aga no ilmselgelt mitte veel, vaatame, mis seal saama hakkab kõigepealt.
Lugesin juhendi läbi, printisin välja nii ST2 kui ABC1 skeemid ja üritasin neist midagi aru saada. Eks sain ka, aga jäin mõtetes selle juurde, et peaksin ikka ST2-st (sammu-traavi skeem) alustama.
Tööl sain päeva ära vahetada õnneks.
Eile siis läksin skeemid näpus trenni. Õudne leitsak oli eile terve päeva. Algselt pidin minema kella viieks nagu ikka, aga helistasin K.-le, et 31 kraadi ikka natuke liiga tappev. Lükkasime trenni edasi, aga no kui ma peale seitset sinna jõudsin, siis oli ikka 28-29 kraadi sooja, nii et jahedusest polnud juttugi. Õnneks päike vähemalt ei kütnud enam selliselt lagipähe ja ümberringi tiirutas üks suur äikesepilv, mis õnneks ainult ähvardas tasaselt oma kõmistamisega.
K. oli hobused talli tuues nad üle kastnud ja Fogel oli ära kuivanud, aga Luuna oli täitsa märg. Ilmselt lihtsalt higistas, sest tallis polnud õhku.
Selle kuuma peale on lõpuks Luuna ka karva seljast maha visanud. Kohe järsku, sest eelmisel korral oli tal tagumik ikka täitsa talvekarvas alles. Eile aga vaatasin, et ohoo, polegi enam vammust "seljas".
Seni, kui K. Fogelile kordet tegi, soojendasin Luunat. Oli kohe selline vähe loiuma olekuga, kui muidu on olnud. Palavus teeb ikka oma töö.
K. viis Fogeli sisse ja tuli platsile. Alguses Luuna natuke karjus ja vahtis talli poole, aga rahunes ruttu.
K. tegi mulle "enam-vähem" mõõtutega väljaku ja vahtis neid skeeme ja ma siis, et ei tea, kumba teha, et vist ikka seda ST2-te ja siis kiitis ta, et proovime ABC1-te läbi teha, siis vaatame.
Huh. Esimene kord kõndisin läbi. Kui teist korda õigete allüüridega läbi sõitma hakkasin, siis läks ikka puhta segamini :D Kolmandal korral sõitsin aga juba ilusti läbi, vaid üks viga tuli, teisest galopist jäin pool ringi varem traavile, sest pooled läksid sassi. Nii et polegi väga raske mu lohutuseks... Selle peale ütles K., et jah, seda teemegi! Normaalne lohutus!:D
Harjutasime veel peatust läbi sammu ja läbi sammu traavi minekut, sest see on nadi praegu. Skeemi tuleb veel palju harjutada. Hobune teeks seda väga hästi, kui ma vaid õigesti küsida suudaks.
On palju mille kallal tööd teha, aga aega vähe. See mulle ei meeldi kohe üldse...
Närv on juba praegu sees, ma ei taha võistluspäevast mõeldagi!

neljapäev, 15. mai 2014

Hakkame asja tõsisemalt võtma - 15. mai 2014

On aeg ennast korralikumalt trenni lainetele viia, kaks korda sain nüüd tilulilutada küll:D
Ühesõnaga, ka eile panin kummid peale. Hea, et seda tegin, sest Luuna oli tõeline sportpüss ja viskas selle tõestuseks ka pead.
Alustasime nagu ikka, rahuliku lõdvestava traaviga, kus suurt midagi veel ei nõudnud. Plats on nüüd terves ulatuses sõidetav ja nii hea on ikka suurel korralikul liivaplatsil sõita. Tagumises platsi pooles, kus väga veel käidud pole, ta vahtis rohkem ringi, aga see ei seganud trenni.
Mina ei tea..või õigemini ma tean, kuidas peab nurki sõitma ja milline paine peab olema ja kuidas hobust õigesse paindesse saada, aga no vot ei suuda! :D Ma lähen krampi ja siis ei kuula ükski säär, istmik ega käsi mu sõna enam. Nagu halvatud oleksin seal seljas! Vastik tunne...igal juhul tean, mille kallal tööd pean tegema. Seda eile ka üritasin, palju volte ja üldse kaarsõite teha. Oli neid, mis tulid väga ilusti välja, vähemalt tunne oli selline ja neid, mida tagantjärele mõeldes poleks pidanud olemagi...
Luuna oli terve trenni aja selline pidevas minekus, lase ainult lahti.
Eile tundsin ka päris ruttu, et ma ei jaksa. Sääred lihtsalt väsisid ära, võhma justkui oleks. Eks see ongi see, et midagi rohkem enda kallal tööd teha, seda kiiremini väsin.
Otsustasin siis ikkagi galoppi ka teha. Oli näha, et ka Luuna tahtis seda väga. No kiita ei ole siin midagi peale selle, et galopis püsimisega ei ole meil probleeme. Ka paine oli meil enamasti ikkagi õige, juhhuu! :D Aga no see minek. See pidev tagasi hoidmine, sirgel uhamine... Raske oli teda kuidagi rahustada, rääkisin, lasin eest vabamaks, kohe kima juurde! Üritasin seljas olla hästi elastne ja järeleandlik ja rahulik. Voldil nagu rahunes natuke, nii kui sirget nägi, siis hakkas juurde kerima. Teine asi, mille kallal tohutult tööd teha.
Eks eile oli asi ka selles, et hobune on kaua seisnud, tal olid lihased mõnusad soojad ja talle tõesti lihtsalt meeldiski joosta. Lasin tal siis veidi ka poolistakus galopeerida ja selle peale ta natuke isegi lõdvestus paremini.
Peale tegin lõdvestavat traavi, et hingamine taastuks, ta oli tõeliselt ähmi täis ikka. Tunda on, et tema esivanemates on araablast sees. Suudaks ma hakata tema energiat õigesse kohta suunama, oleks suurepärane, sest mulle üliväga meeldib temaga sõita.
K. ei olnud veel Fogeliga lõpetanud ja ma jalutasin käe kõrval veel pikalt Luunat, korjasin kive, mis olid sõitmisega välja tulnud. Seda tööd on seal platsil veel palju ees!
Nädala lõpp möödub mul tööl olles, alles esmaspäeval on võimalus vist trenni minna.

pühapäev, 11. mai 2014

9. ja 11. mai 2014

Reedel, 9ndal, läksin viieks talli. Esimest korda elus tegin sellise julgustüki, et võtsin poja talli kaasa ilma, et oleks kaasas olnud kedagi, kes teda jälgiks, kui ma sõidan.
Noh, mis sõitmine see oligi, vihm rikkus nii palju trenni ära, et nii kui autoga K. poole liikuma hakkasin, tuli selline vihmavaling nagu ämbrist oleks kallanud. Kohapeal selguski tõsiasi, et ka K. jõudis koju nii palju napilt, et hobuseid ta enne vihma sisse ei jõudnud tuua. Saimegi siis koplist kaks nartsmärga hobust, kellele sadula selga panekust polnud juttugi.
Tõmbasime suurema veel kaabitsaga maha, natuke nühkisin ka harjaga, aga no märjad mis märjad!
Mängisin siis pojaga õues, et oodata hobuse kuivamist. Fogel kuivas kiiremini, tal ei ole sellist talvekasukat enam seljas, kui Luunal. Saime alles veerand seitsme ajal vist välja platsile. Kuna mul pidid aga õhtul külalised tulema, siis ei olnud mul aega lõputult, samuti hakkas asjast tüdinema laps.
Niisiis sain ise natuke traavitada ja panin poja hobuse selga, et tal ka rõõmu oleks. Sõidutasingi oma 15 minutit teda veel platsil ja kuna K.-l tuli töökaaslane oma perega külla, siis sõidutas pärast K. teise pere lapsi ka Luunaga. Mina viisin Fogeli sisse ja tulime ära.
Vähemalt oli pojal tore! :) Hobuse seljast oli teda pärast raske alla meelitada. Ja pean ütlema, et ta oli väga tubli ja sõnakuulelik laps, julgen teinekordki teda kaasa võtta, kuigi pidev kauplemine käis, et millal ikka tema juba hobuse selga saab...

Eile, 11ndal, käisin ma aga Piira tallis koolisõiduvõistlusi vaatamas. Oli tore üle pika aja selle melu sees olla. Poja võtsin ka kaasa, aga seal selgus tõsiasi, et tal mossamise tuju. Küll tal oli külm ja siis igav ja siis ta polnud nõus lisajopet selga panema, sest temal ei ole külm jne. Lõpuks ikka suutsin teda veenda, et mu vend ta vanaema juurde viiks. See tõi ka mulle kasu, sest lasin emal endale paksu talvejope ja kindad saata, sest ega soe tõesti ei olnud. Vähemalt ei sadanud vihma! :)
Pärast tuli Janar piigaga ka, see oli nõus kohe lisajope selga panema ja tahtis muudkui "hobupai" teha. Temaga kuluski enamus aega "hobupai" jaoks hobuse leidmisele :D Võistluste vaatamisest ei tulnud seega suurt midagi välja ja umbes teise sõidu poole pealt me lahkusime. Kuigi mina oleksin hea meelega isegi lõpuni olnud.

Ma ei tea, millal nüüd talli saan. Täna ei ole mul lapsi õhtul kuskile panna, homme olen ise õhtupoole tööl, kolmapäeval olen Tallinnas koolitusel ja õhtul lasteaias kevadpidu. Neljapäeval avaneb vist esimene võimalus alles. Ootan juba väga!

neljapäev, 8. mai 2014

7. mai 2014

Luuna on väga vormist ära, nagu minagi, sest ega keegi eriti temaga vahepeal sõitnud ei ole (trenni mõistes), samuti pole mina hobuse selga saanud.
K. pani talle kummid peale, sest tal on soojenduse ajal komme pead vehkida.
Tegin alguses hästi pikalt sammu. K. tegi oma teise hobusega juba teist traavi, kui meie ka lõpuks traaviga alustasime. Oli ainult paar hetke, kus ta peaga vehkis ja tippima hakkas, aga koheselt edasi ajades ja mitte järele andes kadus see paari sekundiga ära.
Ta nii väga tahtis liikuda ja oli mõnus ja pehme sõita. Kõik nurgad, mis me vale paindega sõitsime, oli puhtalt minu süü, sest olen taas täiesti nullist alustamas, lihtsalt ei ole tasakaalu ja käed, jalad ei kuula sõna, rääkimata füüsilisest vormist...
Pikalt ei teinud, lõpus lasin tal veel sellist pikka ja lõdvestavat traavi joosta, mida ta täiega nautis, lasi kaela nii mõnusalt ette-alla ja jooksis elastselt.
Jäin esimese trenniga väga rahule, ja tahtmine on juba uuesti minna. Meil on palju tööd ees. Tunne on paljulubav ja Luunaga on super hea sõita!

kolmapäev, 7. mai 2014

Olnust ja tulevast... 07.05.2014

Talve tulekuga jäi mu Fruty juures käimine väga soiku: lihtsalt ei leidunud töö ja laste vahel seda valget aega, et sinna jõuda. Seetõttu viis omanik poni Vinni koolitusele ja ma ei tea temast senini midagi.
Kahju on, jõudsin enda teadmiste ja oskustega temaga juba nii kaugele. Süüdistada aga pole kedagi, see on asjade kokkulangevus ja juu nii pidi siis minema. Loodan, et ponipreilil läheb kõik hästi!

Ma pole ausaltöelda hobustega vahepealt üldse eriti kokku puutunud, välja arvatud ühel korral, kui Toilas sõbrannal külas käisin. Seal mõistsin midagi, mida ma pole varem oma teadliku elu jooksul veel tundnud. Peale seda, kui Troopik Soome kolis ja seal suri, ma ei tahtnud talli vahele minna.
Armastus hobuste vastu ja tahtmine ratsutada ei ole kuskile kadunud, on aga jäänud veidi leebemaks, kui nii võib öelda. Ei ole nagu tundnud seda asja tuuma ja sügavust. On hobused, kellega seda tunned ja hobused, kellega mitte.

Hobustega tegelemist ma oma elust täielikult välja ei suuda lülitada, seetõttu hakkan uuesti sõitmas käima Kaija juures Valunaga. Temaga käisin ka eelmisel aastal mitmeid kordi sõitmas ja täitsa hästi hakkas välja kukkuma. Kuna see teine inimene enam Valunaga sõitmas ei käi, siis ei ole ka seda probleemi, et kui minna tahan, siis on ta juba nö ära bronitud.
Ma veel ei tea, kui palju ja tihti ma seal käima hakkan, alustan tasapisi. Luna on tõeliselt vahva mära, kes ei ole kõige lihtsam hobune sõita ja see mulle meeldibki. Temaga sõitmine on korralik töö ka enda kallal, sest muidu ta lihtslt ei toimi.

Nii et edaspidi siis minu ja Luna ühistest pisitegemistest.