neljapäev, 25. märts 2010

7. trenn ja Horse Show - 23.03.2010

Noh jah..."lootus annab jõudu olla"...mis ma oskan öelda...lootsin, taaskord lootsin, et saan kellegi teise, kui Gucci. Peale selle panin puusse Enge sünnipäevaga, mis mul enda arvates väga kindlalt meeles oli, aga ei, üldse sel nädalal nii palju tähtpäevasid, et hea, et ma tean, mis nädalapäev parajasti on (kui ma aus olen, siis on sellegi meeles pidamisega raskusi).
Aga jah, Gucci...olin nii pettunud, kui Reet ütles, et sa võta jälle Gucci...nutumaik tuli lausa kurku /ma ei ole ju tegelt nii möku/. Ütlesin Engele isegi suures pettumuses, et ma vist rohkem trenni ei tule...paar nädalat ei saagi minna muide...eks siis edasipidi näis, mis saab.
Aga jah, puhastasin hobuse ära, ta käitus üllatavalt hästi, ei proovinud mind kordagi näksata, küll aga lükkas pidevalt boksi ust lahti. Teda saduldades olid ta valjad kuidagi väga sõlmes, rihmad risti-rästi, üritasin seal siis kuidagi sotti saada, sellepärast olin ka viimane, kes valmis sai ja minu järel teised ootasid.
Trenn...nooh...ütleme nii, et ma ise tunnen, et hakkan paranema oma kõige suurematest vigadest, vasakut pidi sõites olen vist enam-vähem juba täitsa otse, sest Reet ei maininud selle kohta midagi, ise ka tundsin, et olen otse.
Tasakaalu nagu ka hakkab juba tulema. Säärt üritasin ilusti õige koha peal hoida, istusin teadlikult sadulas võimalikult keskel (mida ma enda arvates ka siiamaani teinud olen), et säär õige koha peal saaks olla...suure pingutamise peale kippus vahepeal kand üles tõusma veidi, aga siis Reet tuletas meelde ja trenni lõpupoole sain juba kiita, et istun väga ilusti ja säär ja kand õigesti:)
Kohati kipun aga keha liiga palju kaasa jõnksutama, just pööretel ja voltidel, nii et seda pean ise jälgima. Sel korral tuli jälle midagi uut...nimelt täisistakus ilma jalusteta viisin ma enda küünarnukid kehale liiga ligidale ja nii kippusid käed hobusega liialt kaasa hüppama, aga kohe, kui küünarnukid ja käsivarred vabamaks lasin, nii jäid ka käed paigale:)
Ka ütles Reet ilma jalusteta õppetraavi ajal, et vot nii on mul sääred ja kand ideaalselt ilusti. Ise tundsin ka...aga jalusega on see "õige koha leidmine" kuidagi raskem:D
See trenn olid hobused kuidagi segased peast:D Ühel korral ehmatas Franceska millegi peale ja pani punuma, nii et Gucci mult ka alt ära tõmbas ja ühel korral, kui Horatsiusega galoppi tehti, siis see tüdruk seal seljas arvas, et Gucci nüüd lööb neid (kuigi ma seisin ühe koha peal, lihtsalt suht maneeži eesotsas, kust ta mööduma pidi) ja kiljatas, siis ehmatas Horatsius ja siis Gucci ja siis tuli Franceska igavese paaraga ka sinna samasse nurka, nii et me olime seal kolmekesi puntras ja siis üritas küll Gucci kedagi lüüa, kuigi õnneks pihta ei saanud ja kõik lõppes õnnelikult. Terve trenni olid hobused pärast nii ärksad ja iga krõpsu ja mittekrõpsu peale hüpati ja karati:P
"Hüppasime" ka:D Reet pani meile alguses väikesed latid ette, millest traavis üle läksime ja lõpuks tegi väikese takistuse. See oli ikka väga väike, aga mulle sest piisas ja hobune tegi hüppeliigutuse vähemalt:D Nii et jah, linnuke kirjas, Lili sõitis hobusega ratsa üle takistuselaadse asja:D
Mis me veel tegime. Slaalomit sõitsime nii sammus, kui õppetraavis ümber kummide, et harjutada keharaskuse viimist ühelt poolt teisele ja säärega sõitmist, ratsmeid ei tohtinud väga kasutada...see oli ka suhteliselt huvitav ja andis palju.
Galopp läks taaskord nihu veits, sest Reet seisis natuke vale koha peal ja siis Gucci kartis teda, aga jah...pold hullu...
Trenniga jäin nibin-nabin rahule, kuigi pettumus on ikka, et mulle iga kord Gucci antakse. Tõesti tahaks kedagi teist vahelduseks...
Horse Show'l käiguga jäin rahule, oli vahva, nägin paljusid tuttavaid ja sõbrannasid ja sain natuke puhata igapäevasest lapsega olemisest, kuigi mu pisike peagi aastaseks saav poisipõnn on mu maailm, ta on kõige armsam laps maailmamuna peal ja ma ei saa sõnadesse panna, kui väga ma teda armastan...vahel aga lihtsalt on vaja natuke eemal olla, igapäevarutiinist ja ka lapsest:)

teisipäev, 16. märts 2010

6. trenn - 16.03.2010

Eile läksin trenni tundega ja lootuses, et sel korral saan kellegi teisega sõita, kui Gucci, aga ohh üllatust, kes mulle anti...GUCCI!!! Olin sõna otseses mõttes nii pettunud, et mõtlesin, kas ma selle eest maksangi:S See selleks, see tuju läks üle, mõtlesin, et keskendun sel trennil ainult iseendale ja veelkord iseendale. See läks korda!:)
Panin eile tähele, et Guccile meeldib väga pea sügamine, silitamine ja puhastamine:)
Trenn läks paremini, kui paaril eelmisel korral. Ma ei pööranud eriti hobusele tähelepanu, kuigi, kui kedagi ees ei liikunud, siis oli teda võimatu normaalses tempos liikuma saada, ka sõidab ta tihti õlg sees ja lõikab kurve, aga see on selle hobuse õpetamatus, mitte minu viga.
Ühesõnaga kohe üsna alguses ütles Reet mulle, et laseksin õlad ning käed vabamaks, kuulasin treenerit sel korral nii tähelepanelikult, kui vähegi sain ja tegin kõik endast oleneva, et saaksin ilusti sõita:) Ikka aga kipun ma maha vaatama, vasakut pidi sõites olen aga kõvasti sirgemaks saanud ennast, ei kalluta enam nii palju.
Säärte asukoht ja töö on aga suht null siiani. Mind on kogu aeg õpetatud (valesti), et säär peab olema ees, sadulavööga enam-vähem samas kohas, see on nüüd nii sisse sööbinud, et kui ma pean säärt tagapool, õige koha peal hoidma, on see minu jaoks sundasend ja seetõttu ka ebamugav. Üritasin seda siiski, aga ei kippunud õnnestuma, siis tundsin ise, et vajun ette ja muutun kramplikuks.
Sel korral pühendusime trennis just sääretööle, tegime erinevaid volte ja sik-sak liikumisi, otse sõitmist. No enam-vähem sain hakkama, arvestades hobust ja enda säärte valesti paiknevust.
Galopp, njah, eelmisest korrast jäi mul halb tunne selle paremale galopiga, sest ma tõesti pidin käna käima, kui hobune poste maha sõitis (mu enda viga muidugi, sest ei suutnud teda rajal hoida). Sel korral keskendusin sellele, et ise õigesti istuda, rahulikult, rahulikuku käega, sisemise sääre ja ratsmega pidevalt hobust rajal hoides. Rahule jäin isegi, sest postidest saime mööda, mis siis, et nurki välja ei sõitnud. Paremat pidi ma sel korral ei teinudki, pean natuke veel julgust koguma ja sääretööd harjutama:P
Nii et jah, vaatamata sellele, et ma JÄLLE Gucci sain, jäin ma trenniga rahule, sain sel korral palju targemaks nii teoorias, kui praktikas.
Teab keegi öelda, mis päeval ma peaks minema, et saaksin näiteks Horatsiusega sõita?:D Teisipäeviti tegelikult käivad need Thori omanikud, üks sõidab Thoriga, teine Horatsiusega alati, nii et sel päeval pole mul võimalustki:(
Aga ok, laupäeval ja pühapäeval olen ma Horse Show'l, panin trenni jälle teisipäevaks, aga ei tahaks tegelt siis minna:D
Ving-ving-ving...muud ma enda suust ei kuule:D

teisipäev, 9. märts 2010

5. trenn - 9.03.2010

Eile, kujutate te pilti, tuli Janar koju ja teatas, et tal jäi telefon tööjuurde...TORE, jälle ähvardas trenni hiljaks jäämine, aga õnneks jõudis ta ruttu ära käia ja jõudsin ilusti kolmveerand kuus kohale. Mulle meeldib natuke varem minna, siis on autole veel parkimiskohta valida ja mõnus talli vahel jalutada ja juttu rääkida:)
Noh, sain Gucci, "oh seda rõõmu":D Mis seal's ikka, mundrisse ja puhastama...sel korral käitus ta natuke paremini või olin ma ise lihtsalt juba teadlik tema näksamistest ja võtsin asja rahulikumalt. Igal juhul läks boksis temaga suht normaalselt. Olin küll nördinud, et tema sain, aga üritasin asja teise nurga alt vaadata, hingasin sügavalt sisse ja mõtlesin, et lähen trenni eelarvamusteta...mainin kohe ära, et kasu sest ei olnud:D
Olime kolmekesi, nii et mõnusalt oli ruumi ja Gucci ei tigetsenud kogu aeg. Iga trenniga tundub mulle üha enam, et ma ei oska üldse ratsutada, täitsa algaja tunne tekib (ratsutama hakkasin 1999. aastal, viimased kolm aastat pole eriti hobuse selga saanud)...Reet üritas mind küll lohutada, et ma sõidan täitsa ilusti, aga olgem ausad, see ei lohutanud mind...
Ühesõnaga, vasakut pidi sõites olen ses suhtes veidi paranenud, et ei kalluta ennast enam nii palju sisse, aga vaatan liiga palju maha (no ma ei saa teisiti kohe:D), sääred kipuvad liiga ees olema (Kaarmal mulle nii õpetati ja raske on sääri tagapool hoida), varvas vajub välja, pööretel kipub sisemine säär lahti minema, välimine säär, millega peaksin hobust suunama, ei lähe piisavalt tahapoole, et hobune minust aru saaks, kipun pöörama ühe ratsmega, kohati lähevad käed liiga "kõvaks", ratse peaks olema vahelduv, õppetraavis käed hüppasid liialt, vahepeal kipun keha hobusega liiga palju kaasa jõnksutama, liikuma peaks vaid ristluu, poolistakus pole sääri mul justkui üldse, ei suuda nendega midagi teha jne jne jne...mis siis head on...hmm, kohe ei tulegi meelde:D No käed pidid mul üsna head olema muidu, pehmed...aga et jah, vahepeal lähevad siiski liiga kinniseks...istak iseenesest pidi ka olema ok...muud nagu ei olegi vist...issand, kui jube:S
Trennis tegime volte, taguotsa pöördeid, ühe poole volte, ilma jalusteta sõitsime (see tuleb iga korraga küll veidi paremini välja, tasakaalu justkui hakkab natuke juba tulema), latte sõitsime, galoppi...sellest ma parem ei räägi, ma ei ole ennast iial kehvemini tundnud, kui viimases trennis, no ei saa ma korralikult galoppi sõidetud, lemmikallüür mul, aga seda siis, kui saab sõita hobusega, kes ei vaja erilist tema eest töötamist...Gucciga pidime kõik maneeži postid maha sõitma ja lõpuks kippus ta nii kiirustama, et ma mõtlesin, et lendan sealt seljast...
Kahjuks ei ole viimased trennid just väga positiivsed olnud, loodan siis vaikselt edasi, et saaksin näteks Horatsiusega sõita, et natukenegi enesekindlust tagasi saada, sest praegu tunnen ma ennast ikka väga näruselt, ei ole mul tegu ega nägu seal hobuse seljas:(
Pärast trenni viisin Guccile ikka porksi ka selle eest, et ta mind välja kannatas.
Teisipäevani...

kolmapäev, 3. märts 2010

4. trenn - 02.03.2010

Eile ei tekkinudki enne trenni mingeid ootamatusi ja sain kenasti kohale, isegi natuke vara. Kuna sel korral oli palju rahvast tulekul, siis hobuste jagamisega oli Reedal alguses väike segadus, alguses arvas ta, et lähen sel korral ka Gucciga, siis et Franceska Fiorettiga (ei tea, kas on õigesti kirjutatud), lõpuks sain hoopis Vespera, pisikese raudja mära:P
Vahetasin riided, puhastasin hobuse ära ja läksin vaatasin, kuidas Enge sõidab, sest aega oli natuke.
Puhastades oli Vespera hästi suhtleja ja agar nänni nõudma, paar korda tahtis isegi näksata, kui nägi, et mul midagi kaasas pole, aga jättis boksis käitumise koha pealt ikkagi parema mulje, kui Gucci.
Trennist...hmm...suht koha peal seismine, sest Vespera samm on niiiiii lühike ja laisk, tema edasi ajamine võttis mu nii võhmale, liikumine oli väga ebamugav, selline jonks-jonks traav, lühikeste tippivate sammudega, millega edasi liikumist just eriti ei toimunud. Nii ma siis pusisin terve trenni teda edasi saada...vahepeal see juba natuke ka õnnestus, aga ma olin rampväsinud, siiani pole ma pidanud endal riideid vähemaks võtma trennis, aga sel korral peale soojendustraavi viskasin ma juba fliisi jope alt ära.
Meil oli trennis sel korral 5, mis on ilmselgelt palju selle maneeži kohta, mina olin Vesperaga kogu aeg teistel jalus:P Tegime volte, õppetraavi nii jalustega, kui ilma (sel korral juba oli tasakaal parem), poolistakus traavi, harjutasime sirgel otse sõitmist, mis ei ole just kerge:P Trenn oli ligadi-logadi, hakkama ma Vesperaga just ei saanud, kuidagi väga ebamugav oli sõita temaga:D Ennast polnud mul üldse aega jälgida, kui Gucci seljas seda veel kuigi palju teha sai, siis Vesperaga mitte:D
Galopp läks mul üldse väga metsa taha, olin selleks ajaks juba nii väsinud hobuse pidevast utsitamisest, läksin rabedaks, kukkusin lahmima nö...
Pidin galoppi Falklandiga samal ajal sõitma, aga kord ei saanud ma Vesperat galoppi ja siis ei püsinud ta selles ja siis sõitsime poste maha jne jne...loobusin juba mõneks ajaks, tuju läks nii nulli, aga lõpus sain Reeda juhendamisel mingi väikese galopikese tehtud, kuigi sedagi väga nigelalt...asi seegi:D
Ma ei ole üldse pirtspepu ja lepin alati treeneri poolt antud hobusega, sest nii see lihtsalt peab olema ja on...aga tahaks sõita kellegi "normaalsemaga" (juhitavama, tundlikuma, edasi liikuva hobusega)...
Oeh, loodan, et järgmisel teisipäeval saan seda teha:D

teisipäev, 2. märts 2010

Mairitil külas - 01.03.2010

Tegelikult läksime Mairiti juurde juba viimasel veebruaril, aga eile, märtsi esimesel päeval, oli meil siis suht tegus päevake:)
Lõuna ajal, kui lapsed magasid, otsustasime Mairitiga, et läheme "maastikule" ratsutama...jutumärkides seetõttu, et maastikusõit kulges meil mööda teeääri, sest põllud on nii paksu lume all, et seal sõita poleks väga võimalik.
Võtsin Troopiku, Mairit Aluri.
Kõik hobused on nii mõnusad mõmmikud, karvased ja armsad. Elavad vabapidamisel, 5 eestlast ja 2 shetikat. Neil on pidevalt õues heinarull ees, talli saavad nad iga kell, kui aga soovi on, sest neil on seal suur ruum, ukse ees kardin tuule ja sademete tarvis. Aga nad ei tahagi sees olla, käivad seal vaid oma hädasid tegemas:D
Hobused kinni püütud, puhtaks tehtud ja valmis pandud, hakkasime minema. Janar tegi enne veel mõned pildid ka:)

Troopik on hästi uudishimulik, tahab kõike näha ja vaadata. Sõita oli temaga mugav. Tal natuke ka araablast sees, on selline ergas ja uhke:)
Sõit kulges mööda teeääri, läksime Voka alevikku ja sealt ringiga tagasi, mõnus pisike matk oli. Vahepeal Troopik pelgas selja tagant tulevaid autosid, pani isegi ühel korral tagant üles, aga õnneks mitte kõrgele:D
Matka lõpus hakkas Troopik üllatuslikult minuga rohkem koostööd tegema, otsis ratset ja töötas suuga, kuigi sõit oli selline pigem "vabas vormis" ja lõdvestav:) Galoppi teha ei saanud, selleks peame ootama paremaid tingimusi...
Suvel tahaks paariks nädalaks sinna minna, hobustega tegeleda jne. Troopik hakkas mulle täitsa meeldima, uus lemmik mul sealt, Angel kahjuks müüdi maha...
Peale matka pildistasin hobuseid natuke

ja läksime Toila SPA-sse mõnulema...ja issand, kui väsinud me õhtuks olime:D Nüüd lähengi magan veel natuke, sest õhtul mul trenn ja sellest räägin juba hiljem:)
Ülejäänud pildid panen fotoalbumisse.