neljapäev, 30. mai 2013

Vabatreening - 30. mai

Käisin täna tallis täitsa üksi ja alles pool kuus jõudsin. Hobused tundusid täitsa kadunud olevat, tallis neid ei olnud ja karjamaal näha samuti mitte. Helistasin Katile, et kus hobud olla võivad, sain juhatuse kätte, võtsin päitsed ja maiused ja hobuseid otsima.
Hobuste poole vantsides tuli mul mõte, et ei toogi Frutyt karjamaalt ära. Ühtelt poolt selle tõttu, et kui terve ülejäänud kari jääb teisele poole võsa, siis ta kindlasti protestib kaasa tulemisel, aga suurem põhjus oli see, et ma tahtsin talle täna näidata, et kombinatsioon, Lili pluss päitsed/nöör, ei tähenda alati seda, et ta teiste juurest ära tuuakse!
No alguses oli ta ikka väga skeptiline mu kavatsuste osas:D Teised hobuslased olid suurimad sõbrad, sest mul oli salapärane kilekott. Algselt kulus enamus aega selleks, et karjale selgeks teha, et Lili ei tulnud tervel hordil nänniga kõhtu täis söötma... Fruty oli selles suhtes väga külma kõhuga, sest ta kartis põhjust ning selle tagajärge: Lili tuleb nänniga, päitsetega...tähendab, tuleb mu juurde, paneb päitsed pähe, annab midagi head ja viib mu minema! Loomulikult ei mõtle hobune selliselt nagu mina seda hetkel siin kirjeldan, aga põhimõte on sama. Tema on õppinud seda läbi tegude jada, tema jaoks tekivad tegevuste vahel seosed. Kui talle selle teo tagajärg ei meeldi, siis ta väldib seda tegu, ehk mulle liginemist.
Niisiis, kujutage ette. Lili keset hobusekarja (ei jõudnud lugeda ka, oma 15 pead), kilekotiga...nali, eks!:) Ma olin selle karja keskel (mis on muide suht ohtlik), kes kõik mind näljaste nägudega vaatasid ja nägin, kuidas Fruty eemal rohtu nosib. Kõik. No hakkasin karja eemale ajama, tegin hääli, liigutusi, viibutasin käsi ja nööri otsa. See võttis ikka oma aja, et nad taipaks, et väga valikuid ei ole, Lili ei anna midagi head. Aga aru nad said, võttis aega, mis ta võttis. Siis sain hakata ka poniga tegelema.
Esimesed katsed talle ligineda olid suht õnnetud, aga kui sain talle ligi, siis andsin head, samal ajal talle otsa vaatamata, ja kõndisin seejärel kohe selg ees ta juures minema. Iga katse oli eelmisest parem, aga Fruty oli endiselt üsna ebakindel. Olin karjamaal pikalt ja jätkasin oma tegevust. Frutyle kaarega ligi, samal ajal temaga sõbralikult rääkides, nänn suhu ja minekut. Seda kõike rahulikult, ilma rapsimata. Hiljem lisasin nänni andmisele mõne pai või sügamise, aga seejärel ka kohe lahkusin, ehk vabastasin ta survest ja tema meelest olukorrast, kus ta kohe kinni võtan.
See hakkas mõjuma, sest paaril viimasel korral juhtus see, et ta astus mulle mõne sammu järele ja paaril korral juhtis ta Fixi minu juures enda kehaga eemale, mis näitas, et ta tunneb mu vastu huvi ja tahab, et ma ta juures oleksin. Jätsin ta rohtu nosima, saavutasin selle, mida ootasin ja jätkan selle sama treeninguga ka hiljem.
Fix muide, on tohutult puhas leht, ta on nii äge hobune! Ta oli karjamaal kõige pealetükkivam, samas ta austas mu ruumi (seda ei ole talle õpetatud), jälgis igat mu liigutust, kui palusin tal tagasi astuda, siis ta alguses vaatas, et mida asja ma teen. Kui tegin kätega tagasi astumise suunas liigutusi, siis ta astus tagasi. Lasin kohe käed alla ja jäin seisma, andsin maiust ja järgmisel korral piisas selles, et astusin ta poole käed samas asendis ja ta astus tagasi. Armusin vist ära:)
Karjamaa kohale hakkas kerkima suur äikesepilv, kõmistas ja natuke tekkis tuuleõhku. Olin tänaseks ka lõpetanud ja läksin riideid vahetama. Autosse saades hakkaski tibutama. Aga ma jäin tänase talliskäiguga ülirahule! Õppisin ise palju, see on põhiline! Ja enda jaoks sain nii mõndagi täna selgeks, vahel on vaja selliseid "ärkamisi"!:)

pühapäev, 26. mai 2013

Poniigatsus on suur:(

Mul oli lühike nädal, mis Fruty suhtes küll asja ette ei läinud, nimelt mu kolm vaba päeva läksid selles suhtes raisku erinevatel põhjustel. Kõige kurvem on see, et me oma auto hetkel seisus, kus sellega pikemaid sõite ei tee, üks esirehv ei ole selleks lihtsalt parajas konditsioonis, nii et sõltun täielikult Katist.
Kuna ma ei ole nüüd poni juurde juba nädal aega saanud, siis olen sel ajal internetis lugedes ja videosid vaadates teadmisi üritanud ammutada. Olen nii mõnegi asja enda jaoks selgeks saanud ja inspiratsiooni ning motivatsiooni on küllalt. Oleks vaid nii palju aega ka, kui vaja:)
Ootan endiselt ponile valjaid ja järgmisel korral tallis saab ehk ka huvitav olema. Loodan väga kolmapäeval poni juurde saada. Täna istun tööl, vaatan aknast välja, kust vahib vastu "vastikult" ilus ilm. Miks siis sellist ilma ei ole, kui minul vaba päev on?!:S


kolmapäev, 22. mai 2013

21. mai - treiler vol 2

Esmaspäeval ma tallis ei käinud, eile aga sain Kati ja Reelikaga talli. Hobused olid väljas, selgus, et Handu vist ära müüdud kuskile vanaduspõlve veetma. Hobune ka 85 a sündinud, ehk siis sama vana, kui ma ise, on oma puhkuse igati välja teeninud. Kõike kõige paremat talle ja palju rohelist ampsimiseks!:)
Fruty hakkab karjamaal kavalaks muutuma, vaatab, et ma päitsetega lähen, siis üritab mind vältida, hetkel veel andis kätte meelitamise peale, aga kardan, et ühel hetkel ta seda enam ei tee. Pean hakkama käima teda karjamaal niisama sügamas ja nänni viimas, ilma, et ma teda sealt ära tooksin, et taha talle halba harjumust sisse õpetada, et enam üldse kätte ei anna.
Ta indleb päris korralikult ja arvas, et ruun Fakiir on ka talle sobilik "täkk":D
Puhastasin ta ära, ta nii ilusti läigib ja on karvavahetusega nii tumedaks läinud jälle. Panin vahelduseks valjad pähe ja õue. Seal natuke tegime tähelepanu harjutusi ja seejärel läksime treiku juurde. Noo ütleme nii, et ta seisab seal treiku ees näoga, et ta sureb kohe igavusse ära, aga ega peale ka ei tule. Ta justkui ei karda, sest hirmu märke temast välja ei loe, ta lihtsalt ei pane oma nina sellesse kuuti ja kõik:D Aga sel korral saime siis ta kaera abil nii kaugele, et kõik neli jalga seisid trapi peal. Asi seegi:)

laupäev, 18. mai 2013

16. mai - treiler.

Selle päeva ainuke eesmärk oligi poni treikuga tutvustamine.
Ta oli juba tallis sees, käisin ta kiirelt harjaga üle, poja oli kaasas, ta aitas ka:) Panin nöörpäitsed pähe, maiused kaasa ja õue:)
Treiku iseenesest koll ei olnud, tuli kenasti trapini, aga seal pika kaelaga nuusutas ja edasi ei astunud. Neli jalga olid kõik keha all koos, hea, et istuli ei kukkunud:D Panin tal siis vahepeal esijalga natuke peale, aga ise seda tehes oli ta hea võimalus tagasi astuda kohe. Omanik tuli appi lõpuks. Nii saime ta esimeste jalgadega treiku peale seisma, ja lõpetasime selleks korraks, sest aega veel harjutamiseks piisab:)
Nüüd siis talli vast esmaspäeval, loodan, et saan lastele hoidja:)

15. mai - kollid.

Kolmapäeval oli kõik suht tavaline. Puhastasin poni ära, ta oli ülimudane, ja panin valjad pähe. Tellisin talle Hööksist isiklikud valjad ka, siiani olen tal mingeid tallist kokku pandud valjaid kasutanud. Õues harjutasime käe kõrval pika sammuga jooksmist. Appi, kuidas ma ei jaksa joosta:D Tegime käe kõrval peatusi, taandamisi ja natuke kordel traavi. Pikalt ei teinud, siis läksime talli ette jalutama, tutvusime erinevate kollidega nagu traktori kopp ja muu kila-kola. Ta on väga uudishimulik, aga samas arg ka:P Pärast lasime ponid uuesti õue. Omanik ajas sel ajal just treikut platsile, et noori sellega harjutama hakata, aga lükkasime selle plaani järgmisesse päeva:)

pühapäev, 12. mai 2013

12. mai: sadul

Talli sõites tekkis tunne, et panen talle sadula ka siis selga. Tõin hobuse sisse. Janar oli kaasas, aitas teda talli vahel valmis panna. Otsisin välja mingi pisikese poni sadula, mis talle enam-vähem selga sobis. Ega sealt väga midagi valida ei ole praegu, pean hakkama ise talle sadulat muretsema ilmselt ühel hetkel.
Valtrap oli talle juba tuttav, selle peale ei liigutanud kõrvagi. Sadulat tasakesi selga asetades kuulatas vaid, mis toimub. Sadulavöö, mis ma sadularuumist sain, talle aga ümber ei ulatanud, otsisin teise. Panin siis vöö ka õrnal kinni, tal ei olnud sellest suurt midagi. Õues kinnitasin siis vööd veel veidi, mitte veel väga kõvasti ja kõndisime mööda platsi käe kõrval. Poni oli rahulik ja uudishimulik, tal ei olnud sadulast ja vööst asja, tal oli vaja ninaga tünne veeretada mööda platsi. Paar korda siis traavi ka käekõrval ja hakkasin tal kõrval hüppama, ise patsutasin käega sadulat. Poni rahulik. Lasin jalused alla, jalutasin käe kõrval paar ringi. Tõmbasin vöö kinni, seda oleks temaga justkui varemgi tehtud:P Kuna Fruty talus seda kõike väga hästi, tuli otsus talle kõhuli selga hüpata. Janar kõrvalt aitas natuke ja nii sai korduvalt tal kõhuli seljas kõõluda. Seda siis koha peal seistes, korra proovisime ka natuke liikuda, aga see talle veel ei istunud:P
Olin üllatunud, kui tubli poni oli! Kõõlusin tal seljas ikka mitu korda ja vahepeal olin natuke pikemalt, vahepeal lihtsalt hüppasin kõhuga sadulale ja lasin ennast alla libiseda. Kiituseks võtsin tal juba õues sadula ära. Natuke rääkisime veel juttu ja siis sisse ära.
Ootan juba põnevusega, millal talle selga saab:) Kõigepealt peab aga kõhuli seljas olles sammu liikuda saama, siis alles korralikult selga!:)

11. mai: valtrap seljas

Laupäeval otsustasin, et poni peab hakkama ka sadulaga tutvuma, selleks tegime siis esimese sammu valtrapiga silmitsi seistes.
Tõin poni sisse, puhastasin ära ja asetasin valtrapi rahulikult talle seljale. See teda ei häirinud, seejärel kinnitasin tasakesi valtrapi tekivööga, selle peale ta astus paar sammu tagasi ja ajas silmad korra punni, aga ka mitte midagi rohkemat. Valjad pähe ja õue.
Kõndima hakates natuke oli kõhklev, aga harjus imeruttu ja õues käe kõrval joostes ei teinud ka teist nägugi. Poni jookseb käe kõrval üha paremini!
Kordel jooksmine hakkab ühte pidi ka välja tulema, ta saab aru, mida temalt nõutakse. Kuigi veidi kisub veel välja vahepeal, aga ta alles nii roheline ka korde peal. Teistpidi jooksmine on hea nali veel, ta ei saa ikka üldse aru, milleks seda teisele poole tegema peab:D Mõned sammud saime ikka tehtud ka, aga see vajab veel tohutult tööd.
Ta on püüdlik, mis on põhiline, aga mina olen vahel natuke liiga vähenõudlik vist. Või ma ei teagi, milles asi...igal juhul tunnen ennast mõnikord väga kobana. Ma ju tean, mida ja kuidas tegema pean, praktikas ei kuku see alati nii hästi välja. Seetõttu võtangi igat päeva Fruty seltsis kui uut väljakutset ja õppetundi. Ma loodan, et Fruty selle kõik lihtsalt ära talub!:) Siiani on ta mingil hetkel alati mõistnud, mida temalt ootan, nii et kannatlik pean olema.

esmaspäev, 6. mai 2013

Hea poni!

Reelika on Soomes, tuleb täna õhtul, nii et eile sõitsin enne Frutyga tegelemist Fuksaga. Sel märal on särtsu ja minekut mitme hobuse eest, aga täitsa ellu jäin. Paaril korral jäi midagi vahtima, aga ei tõmmanud alt ära ega midagi. Paremale poole saime paremini sõidetud, kui vasemale, see mu enda viga, sest tunnen ennast paremast jalast sõites palju paremini hobuse seljas, tema aga tundliku hobusena tajus selle kohe ära. Mõnus vaheldus oli mulle vahepeal ka hobuse selga saada:)
Frutyt ma enne õue minekut ei puhastanud, panin valjad pähe ja kohe õue. Kati oli samal ajal Bingoga õues. Fruty oli eile nagu teine hobune, ülipüüdlik ja tubli! Ta tõesti püüdis kõigest aru saada ja teha. Eile oli mul aga mingi "lightbulb'i" hetk:D, mul tekkis mingi äratundmine ajast Hanksiga, kui temaga maatööd sai teha ja ma teadsin eile täpselt, kuidas midagi nõuda, millal järele anda, kuidas kiita. See on nii hea tunne, kui sa tead, mida sa teed, siiani olin veel suht segaduses, pikk aeg on vahepeal ilma hobusteta mööda läinud ja see tunnetus oli ära kadunud. Nii et eilne trenn (esimest korda julgen seda trenniks nimetada) oli suurepärane! Ta tegi ideaalselt peatusi, häälmärguande peale ja ka kehakeelt järgides. Ta taandas hästi. Mitte küll kohe esimesel korral, aga kui oli aru saanud, millal survest vabaneb, siis tegi seda väga hästi kõik järgmised korrad. Ta jooksis käe kõrval traavi, olles selle juures lustakas, samas kui mina kõndima jäin või lausa seisma, ta järgis kohe mind. Ta jooksis kordel!:) Küll veel ainult ühte pidi, aga selle eest ilusti ühtlaselt ja pikalt:)
Patsutasin teda palju kõikjalt, hüppasin ta kõrval. Ühesõnaga, varsti hakkame sadulaga tutvuma:) Hiljem puhastasin ta ära tallis ja ka siis oli ta nii kombekalt paigal, ei tuianud ringi. Kõiki jalgu saab ka probleemideta võtta. No mis ma oskan veel tahta, hea poni!;)