pühapäev, 31. märts 2013

Üllatused.

Täna talli minnes ootas meid ees paar üllatust, milledest üks puudutab veidi ka mind, aga ma ei taha sellel pikemalt peatuda, see selgub millalgi hiljem, kas Fix jääb ikka minu tegeleda või mitte... Täna oli mul aga aega pikalt Frutyga õppida. Läksime täna esimest korda valjastega välja nii, et korde oli suuliste küljes. Polnud mingit muret. Valmistusin täna rohkem ise ette, kiiver peas ja pika kordega on tunduvalt ohutum temaga. Avastasin enda jaoks veel midagi. Ma vist tean, miks ta iga kord, kui mul kiivrit peas ei ole, on selline viitsütikuga pomm. Ma ise tunnen ennast sellisel juhul ebakindlalt ja muutun närviliseks, seda tunnetab ka hobune ja tema muutub ka karglevaks kitseks. Täna olin ma vana rahu ise ja olin nii meelekindel oma küsimistes, kui ma peale põhimõtteliselt 5 a pausi olla saan ja kõik sujus suurepäraselt. Saime Kati tagant utsitamise peale isegi kahel korral käe kõrval traavi teha ja harjutasime natuke korde ringil kõndimist, kuigi hetkel veel on see ring nii väike, et kordetamisest rääkida ei saa. Ka õppisime seda, et inimene võib katsuda ja patsutada kust iganes, sellest ei juhtu midagi, keegi ei saa surma:D Patsutasin teda kaelalt, rinna eest, kõhu alt, selja pealt, pepu pealt jne, panin käe üle selja, patsutasin ja kargasin veits. Suht okei oli, natuke ajas silma punni kohati, aga ta ongi selline kerge jänes. Tallis võtsin tal jalgu, esimest vasakut jalga võttes pidi ta esimese ropsuga ennast kõhuli viskama, tasakaal oli kuidagi pahasti jaotatud vist, teisel katsel sain mõlemad esijalad ilusti üles. Tagumistega on veidi rohkem jamamist. Tal hakkab saba käima ja no ta on pepust ikka väga väle:D Nööri abiga sain ikka ühe tagumise üles ja natuke hoida, siis kiitsin ja lõpetasin. Loodan, et sai aru, mis preemiani viis, ehk et, kohe, kui ta rahunes ja jalga lasi hoida, vabastasin ta jala. Eks see vajab tohutult kordusi veel muidugi. Aga täna olin ma temaga väga rahul jälle, nüüd saab ta veidi puhata ja mängida, sest mul tööl pikk nädal, ei tea üldse, millal talli jälle.

laupäev, 30. märts 2013

Kõik päevad ei ole vennad.

Jah, eile oli super ilm, täna vastik tuul ja sombune ja mingit peenikest lumetaolist asja tuli taevast alla. Täna alustasin Fixist. Ta ajab väga palju rohkem karva, kui Fruty, puhastasin teda väga kaua ja ta nautis sügamist nii hoolega, et pidi pikali kukkuma mõnust:P Vahepeal aitasin Katit Bingoga õues, siis harjutasin Fixi boksis päitsete surve eest ära liikumist, ta sai sellele ruttu pihta. Ei julge temaga enne käe kõrval tatsama minna, kui ta survele järele oskab anda, hetkel on asi veel väga toores. Fix on ruun ja väga suhtleja, poeb või sülle ja vaatab oma imearmsate silmadega otsa, Fruty on mära ja tujutseb, väga õrnutseja ei ole, lingutab tihti kõrvu, kui ootab nänni ja täna tujutses õues. Ma ei puhastanud teda üldse, ei viitsinud ja polnud mõtet ka, võtsin vaid nöörikatega õue jalutama, tema aga hakkas oma trikikesi pakkuma ja kui ta otsustas tubli ka olla korraks, läksin sisse ära. Nii libe on esiteks, teiseks ei olnud mul kaskat peas ja kolmandaks oli ta mul tavalise nööri otsas, mis ei anna just eriti mänguruumi. Aga jah, tal on tujud:P Eile oli tubli poni, täna vastupidi. Eks näis, mis homme saab, pean ennast rohkem maksma panema ja olema kiivri kasutamisel väga järjekindel, sest Fruty "teab" alati, millal mul seal peas ei ole:D Mis veel uudist...käisin Koeraveres K.-l külas neljapäeval. Üle liiga pika aja, nii hea oli teda näha, jõime kohvi ja sõime kooki ja jutustasime niisama poolteist tundi. Aeg läks lennates, kerge igatsus tuli peale, tunnen seal tallis ennast nii koduselt...

reede, 29. märts 2013

Kevad:)

Eile oli megahea ilm!:) Hobused ajavad praegu kohutavalt karva ja selline tunne, et kõik kohad on seda täis ja need karvad ei lõppe iialgi otsa. Tähendab, kevad on käes! Fruty oli eile üsna tubli. Natuke kratsisin tal neid karvu maha, aga väga puhastamisega vaeva ei näinud. Katil oli Binxiga abi vaja kordetamisel ja seetõttu läks tallis suht kaua aega. Pärast aitasin veel Binxil jalgu võtta, ta on tagumiste jalgade võtmisel väga ebakindel veel ja teeb vahepeal ähvardavaid liigutusi. Saime ikka mõlemalt poolt tagumised jalad ka korra maast üles ilma hullu rapsimiseta. Siis oli Fruty aeg käes, valjad pähe ja päitsed pähe, ning õue. Eile oli esimene katse käekõrval traavitamisega, aga kuna tagant ei olnud kedagi utsitamas, siis oli natuke raske see asi. Näituseni veel aega ka maa ja ilm. Paremini tuli välja minu ümber ringis kõndimine, kuigi ring oli väga väike, aga küll see suuremaks läheb:) Üldiselt olen täheldanud, et ta on väga karjakeskne. Sest olime väljas kolmekesi ja kõik oli tip-top, aga kui Kati Fredyga sisse läks, muutus Fruty närviliseks, kuigi Reelika oli Friidaga õues veel. Hetkel temaga üksi õues käimine kõne alla ei tule. Tallis võtsin Frutyl ka jalgu, esimestega on täitsa tubli, tagumised on veidi ettearvamatud veel:P Fixini ma ei jõudnudki, aga täna on ka plaanis minna ja alustada Fixist.

pühapäev, 17. märts 2013

Fruty hakkab südamesse pugema...

Ma ei tea, kas see on õige, sest poni pole minu ja see tähendab, et kunagi pean ta südamest taas välja rebima, aga eile ma tundsin, et me hakkame teineteist mõistma. Ta ootas mind boksis nii uudishimuliku näoga, oli ülirahul, kui ta boksist välja tõin, nautis minuga suhtlemist. Tegin tal eile lõpuks saba täiesti puntravabaks, mis tähendas seda, et ma pm kakkusin tal ühe suure karvapuntra sabast välja, sest kammida ei olnud seda võimalik. Vähemalt on saba nüüd puhas ja ilus, kuigi läksin saba lühemaks lõikamisega veidi liiale, mitte midagi koledat, aga veidi oleks võinud pikemaks jätta ikka:) Puhastasin teda sel korral niisama ja jalutasime veidi talli vahel, puges mulle vahepeal nii mõnusalt sülle ja mõnules täiega, kui teda sügasin:) Eile võtsin tal esimest korda ka tagumisi jalgu, esimestega ei ole enam väga muret, aga tagumiste jalgade andmine oli talle küll üllatuseks:D Aga ta oli tubli, lüüa ei üritanud, kuigi peale tahtis vajuda ja kohe jalga endale tagasi ka saada. Maiusega sai jala andmised õigeaegselt premeeritud, küll ta aru hakkab saama:) Pärast ei tahtnud ta boksi minna...läksin ise ees, tema jääb boksi ukse juures seisma ja no täpselt sellise näoga vaatas mulle otsa, et juba ongi kõik?? Natuke siis sonsutasin veel teda, siis oli nõus boksi ka astuma:D Fix oli sel ajal oma grupiga õues ja ei hakanud teda sisse tooma. Uudist nii palju, et Fruty läheb piirkondlikule ülevaatusele Kaarma talli juuni keskel, ta ikkagi eesti oma ponitõug:D Peame hakkama ettevalmistusi tegema selleks, treileriga peame ka sõbraks saama:) Sel nädalal on tööl pikk nädal ja väga väsitav, sest koolivaheaeg toob veekeskusesse niivõrd palju rahvast, aga kolmapäeval või neljapäeval tahaks ikka korra hobude juurde ka jõuda.

reede, 15. märts 2013

Kaks halli.

Käisin täna tallis ja nüüd mul siis ikkagi kaks halli tegelast:) Eelmisel aastal ma valisin Fruty ja Fixi vahel ja nüüd on nad ikkagi mõlemad mul, mis on igati vahva. Fix on täitsa hobusemõõtu ruunapoiss, kes on võrreldes Frutyga hetkel vähem tegeletud. Käe kõrval käidud pole, aga boksis on puhastatud ja valjad paaril korral peas olnud. Täna panin siis Frutyle taas valjad pähe ja nöörikad sinna peale, puhastasin teda tallivahel, siiberdas täna palju, aga oli armsalt uudishimulik:) Otsustasin ka õue minna sel korral koos Fredy ja Fuksaga. Panin igaks juhuks kiivri pähe, et kui hakkab küünaldama, siis on ettevaatusabinõud kasutusel:D, aga mära oli täna imetlusväärselt kombekas ja tore! Kõndis väga eeskujulikult käe kõrval, kuigi vahepeal tahtis natuke liiga selja taga olla mul, aga peatus alati hästi, kui seisma jäin ja taandas päitsete surve peale ja kõik oli tip-top. Oli ka mõni segav faktor nagu traktor ja auto kasti roniv tallimees, aga see vajas naid vaatamist ja ta oli rahulik edasi:) Kuna ta oli väga tubli, siis olime õues vist umbes 10 min, et positiivselt meelestatuna lõpetada. Viisin ta boksi ära, vabastasin ta valjastest. Mul nüüd suht nõmedasti, et üks hobune on talli ühes otsas ja teine teises...nii et kobisin oma asjad kokku ja kolisin Fixi juurde. Täna oli meil lihtsalt tutvumise päev, puhastasin teda boksis ja sügasin niisama siit ja sealt, ta oli väga suhtleja ja uudishimulik, nautis täiega kaela ja pea sügamist. Ta ajab palju rohkem karva, kui Fruty. Hiljem hoidis Kati teda kinni ja lõikasin tal laka ühtlaseks, see oli tal nii siki-sakiline, et jube. Aga peale seda tulimegi ära, nüüd talli vast pühapäeval.

neljapäev, 14. märts 2013

Ootan hobudega kohtumist:)

Tellisin kahed päitsed, ühed Frutyle ja teised teisele F-ile:) Eks aega läheb nende kätte saamisega, aga pole hullu, praegu kasutame siis talli omi. Aga hakkasin mõtlema ja otsima ja leidsin kodunt kapi otsast ühe pony suuruses valtrapi ja nahast esijala kaitsmed M suuruses (kasutasin kunagi Hanksil, peaks isegi kummalegi neist hakkama) ja nöörpäitsed, mida osta tahtsin, hea, et ma ei osta ei jõudnud:D, täitsa olemas mul! Ja kui ma nüüd mõtlen, siis peaks ema juures kapis ka midagi leiduma veel, nii et vaatan enda järelejäänud varud üle, siis hakkan alles mõtlema, mida neile vaja võiks olla:) Tuli kohe hea tuju ja ootus hobude juurde minna!:)

neljapäev, 7. märts 2013

Nädalavahetusest ja natuke Frutyst.

1. märtsil sõitsin nädalavahetuseks Mairiti juurde, jõudsin kell 16 Jõhvi, Mairit tuli sinna vastu. Õhtu veetsime mõnusalt toas, veini ja kaminaga:) Ilm oli väga tuisune ja ei hellitanud väga lootusi järgmise päeva heaks ilmaks. Hommik algas aga juba suurepäraselt, päike paistis katuseaknast sisse, kui silmad avasin... Aknast välja vaadates märkasin, et imevaikne talveilm on, sest oksad ei liikunud üldse. See on mere ääres olles ikka väga üllatav. Hommikul sõime väga korralikult kõhud täis, sest oli plaan tallis tööd teha ja hiljem ratsutama minna. Mairitiga koos lükkasime kõigepealt hobustele uue rulli heina ette ja teise rulli talli taha, kust selle sisse vedasin vähehaaval. Mairit tegi bokse, mina viisin heinarulli sisse. No oma paar tundi müttasime vist tasapisi, ei rabelenud, sest ei tahtnud enne ratsama minekut nahka märjaks ajada. Töö tehtud, tõime hobused sisse, valisin, nagu alati, Troopiku. Õues oli nii ilus, üle välja minna oli muidugi raske paksus lumes sumbata, kohati oli lumi hobustele kõhuni, aga ma nautisin iga hetke, tohutu suur lumeväli, mis sillerdas päikese käes nagu teemantmeri... Enne Voka asulasse jõudmist pidin ma paksus lumes Troopikuga peaaegu ninali käima, vaatamata väga ettevaatlikule minekule, lihtsalt ei näe ette, kui sügav lumi järgmise sammu all on... Läksime läbi asula, teel oli kohati libe, aga kui metsa alla saime, siis alustasime traaviga. Seal oli ka nii, et kui täpselt rajal sõita, oli ok, aga sammuke rajalt kõrvale ja juba oli jälle pehme ja sügav lumi. Vahepeal läks rada õnneks päris laiaks juba. Käisime mereni välja, vahepeal puude alt läbi, oru põhja mööda. Mere ääres tegime pilte. Tagasiteel enam läbi asula ei läinud, aga vahapeal kõndisime hobuste kõrval mingi pool km, sest varbad külmetasid. Kui hobuste selga tagasi istusime, otsustasime, et enam üle välja ja läbi paksu lume ei sumpa, see liiga väsitav nii endale, kui hobustele. Läksime tasapisi ja mööda teeäärt, autosid nad õnneks ei karda, aga kohati oli veidi libe. Väga palju sai aga traavitada, vaikselt, täisistakus. Enamus tagasiteed oli Troopik nii ideaalne, tema seljas oli isegi täisistakus nii kerge olla, traav oli nii mõnus ühtlane ja elastne, hobune eest nii pehme. Nautisin iga hetke ega väsinud absoluutselt. Lõpu tegime sammus, tallis fliisid selga, heinad ette ja natuke nänni, nad olid rahul ja meie ka. See kõik oli nii nauditav ja tore. Toas jõime sooja teed, õhtul natuke šampust, käisime saunas ja istusime väga kaua õhtul üleval fliisi sees ja nautisime selle päeva ideaalset lõppu. See oli üle pika aja üks parimaid nädalavahetusi kalli inimese, hobuste ja kõigega, mida ma hindan. Tänan, Sind, Mairit!:) Eile, 6. märtsil, käisin aga Fruty juures. Panin talle jälle valjad pähe, enam ei mälu nii hirmsasti neid. Käisin Fredyga sõitmas natuke, sest Katit ei olnud, tegin vaid traavi, Fredy oli suht särtsu täis:) Pärast võtsin Fruty boksist välja, puhastasin teda, ta on õppinud päris kenasti paigal olema juba, hoian küll nööri otsast kinni, aga liigun vabalt tema ümber, vahel harva hakkab astuma, üldiselt on täitsa paigal. Võtsin ka esimesi jalgu ja jalutasin veidi. Ta on minu suhtes tähelepanelikumaks muutunud, jälgib minu kehakeelt paremini ja reageerib sellele vahel juba päris kiiresti:) Sain kätte ka Utelt tellitud hobumaiused, eks näis, eile läksid need alguses väga hästi peale, hiljem ta enam vastu ei võtnud:P Loodame, et päris pirtsutama ei hakka nendega:) Uudist veel nii palju, et võib juhtuda, et hakkan sealt veel ühe noorega tegelema, aga sellest ligemalt juba siis, kui asi käes:)