=)

Autor Ain Fotolaborist


RAHULIKKE JÕULE JA VAHVAT AASTAVAHETUST KÕIGILE HOBUSÕPRADELE!

Käisin Hanksi vaatamas!:)

Eile sõitsime Särku Hanksile ja Marilinile külla. Jõudsime sinna poole kolme paiku.
Viisin Hanksile mineraali ja paksu talliteki ning tõin Säreverest need Pallasest päris suulised ära, mis Hanksiga ringi rändasid:P
Hanks on paksuke, hästi tiheda, aga mitte pika talvekarvaga kena hobune. Ta oli valmis pannes rahulik, vaatas uudistavalt ringi ja pistis nina pihku:) Hea oli teda näha!:)


Kõõlusetuppedega praegu kõik ok, need ei ole üles paistetanud ja muidu paistis ta ka eluga rahul olevat...nad on praegu ainult neljakesi selles nö rendihobuste tallis (seal on koolis õppivate noorte enda hobused või siis Marilini puhul rendihobune).
Tall on ilus ja hubane, kuigi pooleli, tulevikus väga vinge tall kindlasti! Selle talli hobustel on võimalik rohkem väljas olla, kui kooli eurotalli suksudel, sest jooksukopleid on rohkem ja tunglemist ei ole:P


Marilin sõitis maneežis, ta rääkis, et korra on ta Hanksi seljast ka lennanud ja seda siis, kui nad esimest korda välja sõitma läksid:P Üldse pidi ta selline temperamentne ja hea minekuga hobune olema...
Praegu sõidavad nad 2 korda nädalas, varsti lähevad kolmele korrale. Treenerid on öelnud, et traavli ristandi kohta väga heade käikudega hobune, nii et Hanks on kiidusõnu saanud!:)
Nad sõitsid umbes pool tundi, tegid ka galoppi natuke, mina pildistasin (ma ei oska juuuu, nii pahad pildid tulid maneežis, kuigi seal oli hea valgus), paar pilti panin ka siia, ülejäänud on fotoalbumis "Hr Hanks Säreveres" albumi all.


Nii et vahva oli, tundus, et Hanks ja Marilin saavad teineteisega hästi hakkama! Ei teagi, millal ma jälle sinna satun, eks uuel aastal millalgi:P
Aga jah, Hanksi nähes oli mul siiralt hea meel, kui vahva hobune mul on, aga veendusin ka enda jaoks, et tulevikus on sellele hobusele ja mulle endale parem, kui talle uue omaniku leian. Aga seda näitab juba tulevik, põhjuseid on palju, ei hakka siinkohal neid lahkama...
Ta oli, on ja jääb minu esimeseks, see on fakt!:)

Anu on tore:)

Käisin Pallases laupäeval (24ndal), Hanksi suulisi (leidsin) otsimas ja ratsutamas üle pika aja. Ja-jaa, ma tean, ma pidin ju suure suuga ratsutamas hakkama käima, aga ei ole kohe jõudnud. Sinna päris hea maa minna (miskine 35 km) ja vaja on kedagi, kes last vaataks:P Janar siis aitas mind sel korral jälle:)
Anu läheb varsti Pallasest ära kuskile teraapiahobuseks, aga nii kaua saan temaga veel sõita.
Vahetasin riided ning läksin teda karjamaalt püüdma...justnimelt püüdma, sest ta on paganama kaval hobuseloom:P Janika andis mulle saiakoorikuid kaasa.
Varbad said juba hobuste poole minnes märjaks:P, nad olid suht kaugel...sinna jõudes tuli Lonny kohe saia nuruma, tegin näo, et ei tulnudki muu eesmärgiga, kui saia jagama:D, Anu hoidis siiski eemale, teised hakkasid ka huvi tundma natuke. Läksin siis Anule ligemale, kükitasin maha...andsin saia....ta eemalt-eemalt mokkadega võttis, tahtsin päitsetest haarata ja ta jõudis ilusti oma nina ära tõmmata ja minema panna...uus katse...sama meetod, alguses tegelesin Lonnyga, andsin talle saia (mis hakkas otsa saama juba:D) ja siis lähenesin kükakil Anule...andsin saia ta nina ulatusse ja ootasin, et ta oleks mulle võimalikult ligidal ja siuhti, haarasin ta päitsetest...oi, ta oli pettunud...ta jäi taaskord apluse ohvriks:D
Panin siis hobuse valmis ja suundusin maneeži, väljas nii ligane ja märg igal pool. Tundsin ennast sel korral hobuse seljas juba kodusemalt, see on lihtsalt nii hea tunne...
Natuke sammu ette ja alustasime traaviga. Noh...suht tuim loom on ta juhtimise koha pealt, aga üritasin oma rida ajada ja ei last ennast sellest häirida, et ta õlg sees jooksis kohati, vana sonsu, mis ma ikka nõuan:D Üritasin ka mingeid volditaolisi asju teha ja ei sõitnud kogu aeg suurt ringi...tegin diagonaale ja üritasin otsesõitmist (üritasin just seetõttu, et ega välja väga ei tulnud:D) Vahepeal siis sammusime niisama, lõpus tegin galoppi ka mõlemat pidi paar ringi, tuli palju paremini välja, kui eelmisel korral, kuigi nurkades kippus jälle õlaga sisse vajuma.
Ma olin rahul...nii enda, kui hobusega, mõlemad ju pühapäevasõitjad:D
Jalutasin natuke, kokku oli trenn vb 45 minutit koos jalutamisega, aga eile ja täna hargivahe nats valus:D
Ja hobuse seljas oli kuradima hea, see tunne, see kontakt loomaga, millegi saavutamine...see viib kõik muremõtted peast ja nii kerge on olla...ei oska kirjeldadagi hästi...aga hakkan maitset uuesti suhu saama ja isu aina kasvab!:P
Mulle pakuti ühte hobust sõitmiseks (teda on vaja lihtsalt mõni kord nädalas liigutamas käia), aga sellest räägin siis, kui asjaks läheb:D

Hänksul läheb hästi:)

Hanks on tasapisi oma uues elukohas kohanenud, tal on sõber Erikson, kellega saab väga hästi läbi, mis siis, et too täkk on:P Ma usun, et sellest täkupunnist on talle hea seltsi- ja mängukaaslane:)
Hanks ei ole veel oma uue ratsutajaga ratsa sõitnud Säreveres (viimaste andmete kohaselt:D), aga tal on uus sadul, mis läheb küll sellel kuul Saksamaale toppimisele ja kontrolli.
Tegu siis Kiefferi sadulaga, mis on talle ilusti passitud ja see sobib talle:) Passija ütles, et Hanksile raske sadulat saada, mis sobiks nii hobusele, kui ratsanikule ideaalselt, sest hobune on lühikese seljaga ja pikemat sadulat, kui see, ei saakski talle passida...
Hanksi vaatas üle Ulvi Martin, ütles et Hanksi nõgusselgsus on tema eripära, mida arvatavasti väga ei paranda. Et need kõhulihaste harjutused teevad ainult head ja et temaga võib kõike mõõdukalt teha, üle ei tohi pingutada:P
Ka oli ta midagi öeld hobuse sõrgatsite kohta, et oleks hea, kui Hanks saaks rauad alla. Vb tal sellepärast ongi kõõlusetuped üleval?! Sepa tulekut siis ootame nüüd...
Varsti külastab talli ka Tiit Siiboja, siis pidi ka tema Hanksile silma peale viskama ja oma arvamust avaldama tema selja kohta, eks näis...
Hanks sai ussirohu, kui Säreverre kolis ja uued suulised ja fliispinded, mis on muidugi "ülioluline":D Suulised siis Anna soovitusel kolmeosalised oliivid, Hanks suust väga tundlik ja kipub ratsme taha minema aegajalt... Sellega ei taha ma öelda, et kolmeosaliste oliividega seda ei juhtu, vaid et oliivid on head pehmed suulised lihtsalt, ratsme taha minek/mitteminek sõltub ikka ratsanikust ka:)
Mis ma siis veel oskan rääkida...igatsen hobuseid ja ratsutamist endiselt...Hanksi igatsen ka väga, aga olen õnnelik, et ei pidanud teda müüma, sest mina tean, mida see hobune vajab ja tean, et praegu olen talle nii hea omanik, kui minu võimuses hetkel on! Loodan, et ta ei ole väga õnnetu järjekordse kolimise tõttu ja et uue rentnikuga hakkab kõik ilusti sujuma ja nad omavahel klapivad!:)

Säreverre kolimine

Pildi autor on Grete, Eriksoni omanik:)
Minu sünnipäeval, 11. oktoobril, kolis Hanks Säreverre.
Kuna tahtsin enne kolimist poisi puhtaks teha ja laka ära lõigata, läksime nats enne Marilini jõudmist Polli. Anna oli mulle hästi hea koogi teinud (pärast kodus sõime ja kiitsime!:).
Arveldasime veel Regnega ära, mis vaja oli ja tõime siis Annaga Hanksi talli. Ta pikutas karjamaal nina maas ja ei olnud just vaimustuses talli tulekust, aga kuidagi sain ta sealt ikka jalule ja talli:P
Oi miskene takjapundar tal peas oli ja kui mudane elukas mulle vastu vahtis...aga sealt alt tuli lõpuks välja täitsa kena hobune:D Võttis aega, mis ta võttis...ja laka tegin talle lühikese ja sportliku, tukka ja saba lühendasin ka...
Vahepeal olid Marilin ja ta ema kohale jõudnud, tegime lepingud ära, laadisime asjad peale, söötsin lapse ära ja hakkasime hobust laadima...
Hanks ei tahtnud treikusse minna, kuigi ma tean, et ta ei karda seda...tuli juba nii palju, et pea oli sees ja siis tõmbas ennast jälle tagasi, tegime kordedest koridori, see teda ei aidanud, kordedega peale tõmbama ma teda ei tahtnud hakata...tahtsin, et ta ise ikkagi peale läheks...
Kaeraämber ei aidanud, ka käest nänni andmine mitte, pigem võimendas see hobuse närvi minekut, sest sai nö kiitust närveerimise eest (Anna tähelepanek oli see, aga tean seda ju isegi...)...aga just sel hetkel, kui jõudsin mainida, et viimati tegi ta samuti ja läks ikka lõpuks ise peale, jalutas ta ilusti sisse ja sõit võis alata...
Kuna meil võttis käru autosse pakkimine aega, siis nad hakkasid treikuga ees minema ja meie siis kimasime neile järele...sõitsime neil ülejäänud tee järel, nägin, et Hanks sõi sõidu ajal heina...
Kohale jõudes avastasime aga, et hobune on ennast märjaks ajanud, ta värises lausa, oli suht närviline ja eks tasakaalu hoidmine oli ka paras katsumus...
Fliis selga ja Marilin jalutas hobusega natuke, et ta rahuneda saaks ja siis läks ta oma uue sõbra Eriksoni kõrvale boksi, seal ta tiirutas, nuuskis, pissis kaks korda ja viskas siis tekiga pikali...:D
Käisime vaatasime ka seda talli, kuhu hobune tulevikus läheb ehk siis umbes kuu aja pärast, see on renoveeritav vana tall, kuhu lähevad osad hobused, sest kõik ühte talli lihtsalt ei mahu...
Pärast tegime Hanksile veel patsu-patsu ja tulimegi ära, sest laps oli juba väga väsinud sellest pidevast sõitmisest...
Täna sain teada, et Marilin ja Grete olid Eriksoni (eesti tõugu täkupoiss, kolme aastane) ja Hanksi koos koplisse last ja nad olid vaid paar kiiremat ringi teinud ja see oli ka kõik, saavad läbi küll:)
Aga ok, ma kiiruga nüüd kribasid sellest eilsest päevast, aga laps ootab magama panekut, eks millalgi räägin, kuidas Hanksil seal läheb!:)

Uus rentnik!

Pole jälle ammu Hanksist midagi kirjutanud.
Otsisin meeleheitlikult hobusele rentnikku ja viimases hädas panin ta isegi müüki. Nüüd on siis rentnik leitud, ta käis eile Hanksi Polli Loomaaias vaatamas ja proovimas.
Uueks rentnikuks on Särevere koolis hobumajandust õppiv Marilin ja Hanks kolib paari nädala pärast Särevere talli - oma sünnikohta:P
Hobune ei ole küll päris see, keda Marilin otsis (Hanksiga ei saa veel nii pea võistelda), aga kuna loom talle väga meeldis, siis otsustas ta siiski, et ta tahab Hanksiga tegeleda!:)
Mul on selle üle siiralt hea meel, sest kuna ta tahab hobust pikemaajaliselt rentida, siis ei pea ma teda müüma.
Eilsest siis:)
Kella kaheteist paiku jõudsime Kosele Anna juurde, istusime tema juures natuke, kohvitasime ja jutustasime, tal on imearmas poeg. Selle peale ütleks kohe "Issand jumal!":D Anna teab, millest ma räägin!;)
Poole kahe paiku hakkasin siis oma last söötma, et varsti vaja Polli minna, kui juba Marilin helistas, et nemad kohal...siis läks kiireks:D
Võtsime veel Regne ka peale ja läksime talli.
Marilin juba ootas emaga, tutvusime ja läksime siis talli, Regne oli juba Hanksi kopliavarustest kinni püüdnud ja talli toonud...
Hobune oli minu meelest nii suureks saanud kuidagi...ta oli kohe igatepidi suurem, kui varem:D Ilus vaadata kohe...
Regne ja Hanks

Regne ja Marilin panid hobuse valmis, Regne sõitis natuke ette ja siis Marilin. Sel ajal arutasime ja rääkisime Marilini emaga juttu ja hobusest endast, tema vajadustest ja treenimisest ja sellest, et võistelda ei saa veel niipea tema selja tõttu.
Vahepeal käis Marilin meid kuulamas, aga kõrvaltvaadates sai ta täitsa hästi hobusega hakkama ja kiitis vahepeal, et ta polegi vist nii pehme loomaga sõitnud ja et traavlit temas küll üldse tunda ei ole... Mul kohe kõrvad liikusid, minu hobune ikkagi, mis siis, et suure töö on temaga ära teinud just Anna ja Regne, suured tänud teile!:)
Marilin ja Hanks

Hobune ära katsetatud, tuli otsus suht kiiresti, nad soovivad teda vähemalt aastaks rentida!
Juheiii, ma ei pea Hanksi müüma.
Kahju on muidugi seetõttu, et hobune peab JÄLLE kolima!:( Ma loodan siiski, et nüüdsest saab ta elu olema ikkagi stabiilsem, kui siiani, ühe inimesega pikemat aega. Ma siiralt südamest loodan, et nad omavahel klapivad ja hobune läheb headesse kätesse. Säreveres head treenerid olemas, loodan, et Hanksil läheb seal hästi! Eks ma hoian oma kullipilku peal!:D
Päeva lõpuks sain ma suurest närveerimisest ja tuulest migreenihoo, poolt kojusõitu ma ei mäleta, nii halb oli olla, et ma ei liigutanud ega rääkinud sõnagi, aga olen siiski õnnelik, et sõit läks asja ette!:)
Pallasesse ma sõitma pole jõudnud, nädala sees Janar tööl ja nädalavahetused on siiani sisutihedad olnud, tahan juba ratsutada:D

Pallases ratsutamas

Käisin pühapäeval, 13ndal Pallases ratsutamas.
Kohale jõudes küsiti, et kellega minna tahan...eelistasin võimalikult lollikindlat ja rahulikku Anu't...iseliikuv murumuna nagu Maire ütles:D
Maire tõi ta koplist ära, Anu ei tahtnud ennast kätte anda, aga õnneks see siiski õnnestus.
Panin hobuse valmis, Maire enda suksu ka ja läksime välja muruväljakule sõitma.
Anu on paks:D Mu hargivahe laienes vist kolm numbrit...aga pole hullu, täitsa okei loomake praegu sõitmiseks, kui mul tasakaalu ja tunnetust vapsee ei ole...
Mina ja Anu

Mul oli raskusi tema edasi sõitmisega, kippus uimerdama ja siis toodi mulle stekk, mille olemasolust piisas:D Traavisime seal niisama, üritasin ka mingeid sirgeid välja sõita ja volte teha, aga suht raske oli, Anu selline tuim tükk...üle traavilattide kobistasime ka mõned korrad.
Üritasin ka galoppi sõita lõpus, aga suht ürituseks see jäigi, mingi pool ringi vist sain lõpuks sõidetud, aga viga oli selles, et olin täisistakus, ta oleks palju kergemini olnud edasi sõidetav, kui oleksin poolistakus galoppi teinud.
Aga see selleks, järgmisel korral olen targem:D Muidu oli Anu igati vahva, saime omavahel täitsa hakkama, mis sest et ta põikpäine ja viilija on:D
Hea hobune, et mind logisevat kruvi seal seljas välja kannatas:P
Üritan hakata korra-paar nädalas seal sõitmas käima...sel pühapäeval tahaks koos Mairega maastikule minna, vist seekord ka Anuga:)
Pärast tegin pilte koplis olevatest märadest, fotoalbumisse ma neid praegu panna ei saa, sest see ei tööta mul (ei ava lehte), aga lisan paar pilti siia:)
Hanks on endiselt pakkuda müügiks või rendiks, üritan ennast selle mõttega tasa-pisi harjutada, et mul teda vb varsti enam ei ole...

MÜÜA RUUN!

Jah, nii ongi, müün Hanksi maha...selle taga on mitmed põhjused, mis jäävad siinkohal minu teada, aga otsus ei tulnud kergelt.
Tean aga seda, et praegu on nii parem...mulle ja temale. Ta on väärt paremat. Ma ei taha, et ta peab elama pidevalt rendihobuse elu, talle vahetama ja enda ümber olevaid hobusõpru ja inimesi...tahan talle stabiilsust ja head omanikku/sõpra!

Niisiis müüa 4-aastane ristandruun (tk umbes 155 cm), sadulas esimest suve, rahulik, samas temperamentne, õpib kiiresti! Hobusel on hea iseloom, inimest usaldab ja austab, karjas saab teiste hobustega hästi läbi. Regulaarselt ussikuuritatud, vaktsineeritud (gripp, teetanus, marutaud), värgitud! Seppa ei löö ja treikus käib normaalselt.
Tähtsam, kui hind, on hobuse hea kodu!
Kirjuta julgesti ja küsi lisainfot: heavenly18@hot.ee

Otsused!

Olen mõelnud nii palju, et kaugele on ajuraginat kuulda:P Isegi unes nägin juba hobuseid, ujusin silo sees btw:D
Aga olen praegu sellisele otsusele jõudnud, et enne kevadet teen ma kõik endast oleneva, et Hanksi mitte müüa, siis vaatan edasi, mis saab...
Ta on liiga hea hobune, et temast loobuda, pean edasi võitlema, tema müük oleks minu jaoks emotsionaalselt liiga raske.
Hanksil on nõrk selg (talle käis sadulat passimas Kristin Kerem), millel on soodumus nõgusselgsusele. Selle kallal peab pidevalt töötama, iga päev peab tegema kõhulihastele harjutusi nii kaua, kui selg tugevamaks saab. Väga oluline on õige sadul ja praegu ei tohi teha täisistakut, et selga säästa. Muidu ei ole ratsutamine vastunäidustatud. Ja olukord ei ole õnneks lootusetu, tuleb lihtsalt arvestada tema iseärasustega!
Kui Hanks Lääne- Virumaale tagasi tuleb, siis pean leidma siitpoolt inimese, kes teda rendiks (kasvõi pool renti), et hobune saaks pidevat trenni seljalihaste arendamiseks, sest mina lapse kõrvalt praegu veel ei jõua:(
Kui on kedagi Lääne-Virumaalt, kes seda blogi loeb ja keda huvitaks hobuse rentimine, siis andke aga teada. Kui ma siitkandist rentnikku ei leia, siis pean leppima ka sellega, et hobune kolib rentijale sobivasse talli (treeneri olemasolu on oluline), kuid siis peab rentija tasuma kindlasti kõik pidamiskulud.
Praegu ei ole muidugi kindel veel, et Hanks ikkagi tagasi tuleb, aga igaks juhuks uurin juba vaikselt maad:P Praegu olen ma väga rahul sellega, et Hanks on Pollis ja Regne temaga sõidab, sest tundub, et nad klapivad hästi ja Regne on alati hobusesõbralik ja kohusetundlik!:)
Tänud sulle ja Annale mu hobuse hea kohtlemise eest!:)

Piltide autor Anna!

Segased mõtted ja tunded!

Foto autor on Anna

Ei teagi, kust alustada...
Nii palju on segaseid mõtteid ja tundeid, et endalgi väga raske orienteeruda.
Olen nüüd oma esimese sõidu Hanksiga teinud ja see oli nii hea päev!:) Olin nii õnnelik ja joovastuses, sain isegi täitsa hakkama temaga, kui arvestada seda, et hobune on nii vähe sadulas olnud ja mina pole juba paar aastat korralikult sõitnud...tundsin siiski mõnu sellest sõidust:)
Nüüd olen hakanud mõtlema, et kas mu sellisel hobusepidamisel ikka on väga mõtet, et loom on kogu aeg minust eemal, teiste sõita ja praegu ka ju ülal pidada. Olen ma oma kasvu poolest temale ju siiski väike ja hetkel võtab laps enamuse mu ajast, rahaliselt on ka rasked ajad anyway...mõlguvad mõtted hobune müüki panna ja paari aasta pärast, kui laps lasteaias ja mina jälle tööle saan minna, uus hobune osta, minu kasvule ja oskustele vastav...
Samas on ta mulle nii kalliks saanud, ta on nii heasüdamlik ja tark hobune, teist temasarnast ei ole, vb ma kahetseksin tema müüki hiljem väga...ma olen teda juba kaks aastat pidanud vaatamata raskustele ja kas see vaev läheks siis luhta?
Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea...
Praegu on ta Regne hoole all ja sõita, aga ei tea, kui kauaks...praegu on mul hobuse koha pealt süda rahulik, sest tean, et kõik on hästi, aga kui Regne teda edasi pidada ei saa, siis ma ei teagi enam, mis edasi saab...
Ma nii väga tahan minna talli, võtta omaenda hobune, temaga tegeleda ja minna sõitma, talle porgandit anda ja teda harjata, ma niiiiii väga tahan, et mu enda hobune oleks mulle ligemal ja mul oleks võimalik teda ilma raskusteta ülal pidada! Kuidas seda kõike küll saada, avaldage mulle saladus, kuidas hobust ilma raskusteta ülal pidada (pean silmas eeskõige rahaliselt)...mees mul ka just eriti toetav ei ole selle koha pealt, aga see on tema õigus, ta ei vaimustu hobustest ja ei hakkagi vaimustuma...
Mul on valus...valus mõelda, et ma peaksin Hanksi müüma ja mul ei oleks enam OMA hobust (kohti, kus ratsutamas käia, on ikka), see tunne on midagi nii ülevat, miks see OMA hobuse tunne nii kuradi hea peab olema, et sellest nii raske loobuda on, kuigi tead ja tunned, et ei tule hobuse pidamisega toime...tal ei ole ju millestki puudu, aga miski on nagu ikka väga puudu, ei oska seda sõnadesse pannagi.
Hanks on erakordselt usaldav ja iseloomult parim hobune, kes olla saab, kust ma teise sellise saaks, ega ei saakski...ma nii kardan seda, mis minuga enne oma hobuse ostmist tihti juhtus...et ma käisin kuskil tallis sõitmas, tavaliselt mingi kindla hobusega ja ma kiindusin, kiindusin nii, et kui tuli taaskord aeg lahku minna, siis murdis see mu südame ja nii palju kordi, sellepärast ongi minu jaoks kõige raskem see, kui pean loobuma enda loomast, kellele on mul õigus alati!
Sellest blogist tuli üks igavene hala, aga mul ei ole kellelegi rääkida, siin saan ennast natuke välja elada ja oma tunnetest vb ka vabaneda, sest see kõik koguneb ja koguneb...
Miks see kõik on nii kuradi valus ja raske?!?!:'(

Ajalooline hetk!:) 16. august 2009

Viimase pildi autor on Tiia, esimeste autor on Regne
Ma tahtsin juba ammu Polli Hanksi vaatama minna, aga küll ei olnud aega ja siis ei olnud raha jne.
Täna see juhtus!:)
Kuigi hommikul silmi avades ja aknast välja vaadates tuli väike masendus ja kibestumus peale, et miks just siis peab vihma kallama, kui minul on ees see päev, mil ma lähen talli ja istun selga omaenda hobusele!? Vaatasin ja mõtlesin, et kui selline ilm jätkub, siis selga ma ei lähe, kuigi nutumaik tuli sellise mõtte peale kurku (olen tita jah:P)...ma lihtsalt ootasin seda päeva niiiii kaua...
Kui Polli poole liikuma hakkasime (liikusime siis Tallinna poolt, sest olime sealkandis külas), siis Annaga suhtlemisel selgus, et sealpool on ilm selgem ja see andis mulle uue lootuse:)
Hobused olid koplis ja täitsa kuivad, Annaga tõime Hanksi sisse, siis vahetasin riided ja hakkasin teda puhastama, poiss oli suhteliselt elav tallivahel, kuigi Anna ütles, et tavaliselt ta jääb seal magama:D Naersin veel, et küll ta mu kiivri sisse õnnistab (mul nimelt juba aasta otsa ootab kapis uus kiiver, mida ma polnud kordagi kasutada saanud)!:D
Väike ärevus oli sees, hirmuks seda nimetada ei saa, sest millegi pärast ma usaldan seda hobust...ma ei kartnud talle selga minna, kuigi ma alati kardan esimest korda selga minna hobusele, keda ma ei tea, kuidas ta sadula all käitub...
Anna hoidis eest, ja ma panin jala sadulasse ja tõusin selga...Hanksile...kujutate te ette, et mina käisingi tal seljas...ma ise ei usu vist siiani:D
Anna kogu aeg kõrvalt seletas ja juhendas, et mida ja kuidas nad temaga teinud on ja mida nõudnud...eelkõige pidin tagama aktiivse liikumise, mida ma ei suutnud:D olin tasakaalust väljas, varbad kahte lehte, säär ees, kätt viisin pidevalt üle kaela ja olin üldse üks suur kreeka-E seal hobuse otsas:D...aga ma sõitsin temaga...sammu küll põhiliselt, sest tema mõne traavikatsetuse peale taipasin, et ma pole teps mitte valmis veel traavi sõitma, eriti veel temaga:P Üritasime serpentiinilaadset liikumist teha, mis kohati kukkus välja ja siis ma jälle andsin hobusele liiga palju ja segaseid märguandeid korraga ja meie arvamused läksid natuke eriteid...
Aga sain hakkama küll, kuigi arvasin tõesti, et võin sealt alla lennata juba ainuüksi sellepärast, et mul pole enam tasakaalu (pole mingi kaks aastat sõitnud:P) ja ühe korra pidin ka peaaegu tasakaalu kaotuse pärast seda tegema:P
Väsisin väga ruttu, selle sammutrenni peale oli mul higimull otsa ees ja peps valus:D (ma ei taha teada, mis homme on!)
Emotsioonid on siiani laes, fotoka unustasin küll maale sugulase juurde, aga homme saan kätte, Regne klõpsis meist pilte terve aeg, aitäh Sulle!:)
Mul oleks nii palju rääkida, kasvõi lihtsalt sellest, kui ilus ja armas ja tark ja heatahtlik hobune mul ikka on, aga ma ei hakka heietama, sest siis ma vist istuks öö otsa arvuti taga...
Ma olen lihtsalt nii vaimustuses!:)

Ülejäänud pildid aadressidel:
http://fotoalbum.ee/photos/heavenly/56744425
http://fotoalbum.ee/photos/Rjuuh/56644083

Suured elumuutused... 31. juuli 2009

Nii palju on vahepeal juhtunud...minu pere elus on olnud suured muutused...negatiivsed ja sellele järgnevalt ka positiivsed.
Vahepeal olen netikeskkonnast väga kaugel elanud, pole lihtsalt olnud võimalust siin olla ja kirjutada, kuidas läheb...
Läheb siis nii, et vanaisa suri, vanaema jäi üksi suurde majja linnas ja meie perega kolisime enda pesast välja ja vanaema juurde. Sellega hoiame kõvasti raha kokku ja tänu sellele on mul lootus, et kui elu hakkab paremat rada pidi jooksma, siis tuleb mu kallis Hanks siia tagasi ja saan ka ise kord talle selga ja loojangule vastu kapata:)
Ohh, kuidas ma igatsen seda, et minna talli, võtta hobune, kasvõi puhastada teda, suhelda...ja ka ratsutada...JA OMAENDA HOBUSEGA!:P
Tal on seljas kolm erinevat inimest käinud ja mina ei ole nende seas...minu hobune ju, tahaks kaaa:D Küll ma varsti saan...
Tal läheb hästi...minu meelest isegi väga...ta sai vahepeal värgitud, tal käis loomaarst külas kõõlusetuppesid, mis kippusid üles paistetama, vaatamas (arsti arvates mööduv nähtus ja lihtsalt tuleb treeninguga ettevaatlik olla, linimenti määrida ja trenni ajaks pindeerida).
Trennis pidi ta igati ponks kutt olema, õpib kiiresti ja on muidu vahva, tema tegemistest saate lugeda Regne ja Anna blogidest...
Kui kõik sujub, siis jääb ta ka talveks Polli...ma väga loodan, et ta on seal õnnelik, varsti lähen teda ka vaatama ja ehk istun selgagi:D
Iga päev piilun fotoalbumis Anna kontole, et kas on poiskast uusi pilte, sest nii vahva on vaadata ja mis seal salata, kade olen, et nemad sõidavad ja arenevad, aga ma ise sellest osa ei saa (v.a piltide näol...)...
Tunded on üldse segased...ühelt poolt olen õnnelik ja rahul, et Hanks seal on ja temaga pidevalt tegeletakse, sest endal lapse kõrvalt siiski veel nii palju aega ei oleks, kui noore hobuse jaoks vaja...samas olen kurb ja ka kade (häbenen nüüd nurgas natuke), sest tahaks ise oma hobusega sõita ja tegeleda ja temaga koos areneda...
Aga mida rohkem ma sellele mõtlen, et oleksin pidanud ise teda otsast peale ratsastama ja sõitma, siis usun, et ma ei oleks selleks teps mitte õige inimene:P Ma lihtsalt ei oskaks ja rikuks hobuse ära...
Lisasin ka paar pilti, mis on Anna tehtud, loodan, et ta ei pahanda, et pätsa panin:P

Polli Loomaaia elanik ja Regne rendihobune:) 28. juuni 2009

Reedel, 26. juunil kolis Hanks Polli Loomaaeda ja on hetkel veel teadmata ajaks Regnele rendihobuseks ja muidu sõbraks!:)
Üleval siis pilt tema esimesest päevast koplis!:)
Pallasest ära mineku kohta oli Hanksil muidugi oma arvamus...ta ei taht kuidagi treilerisse minna, kuigi on seal siiani ideaalselt käinud...lõpuks sai ta kordedega peale "tõmmatud", kokku kulus laadimiseks vist oma kolmveerand tundi, ma arvan, ega ma aega ei lugenud:P Aga peale ta sai ja kenasti ka kohale!:)
Esimese öö veetis ta tallis, järgmisel päeval tutvus oma uute seltsilistega ja täna juba Regne endaga lähemalt...Anna on mulle juba palju pilte teinud ja mul on ainult rõõm vaadata!:)
Hanksi tegemisi kajastab edasipidi rohkem kindlasti Anna enda blogi, mis asub aadressil:
http://polliloomaaed.blogspot.com/
Üleval kaks pilti teisest päevast Pollis.
Mina üritan aga siiski ennast tasa-pisi hobustega uuesti siduma hakata ja Pallases natuke lapse kõrvalt ratsutamas käia, et päris ära ei unustaks ja kui ükskord mu unistus täitub ja ma oma hobusega täitsa koos olen, siis ma olen nii häppi, et seda ei saa sõnadesse panna...
Tuleb rasked ajad üle elada ja kindla sihiga oma eesmärkide poole püüelda, küll siis kõik kunagi ka õnnestub! Vähemalt nii ma loodan!
See blogi aga elab ka sel ajal edasi, kui Hanksi pole, sest mõtteid ja tegemisi seoses hobustega on ka sel ajal:)
Seniks aga edu Regnele, Hanksile ja Annale, loodan, et koostöö sujub!:)

Kõigi kolme pildi autor Anna, aitäh!:)

Hanks hakkab kolima... 25. juuni 2009

21. juunil käis rendihuviline Hanksi vaatamas ning mina ja Janar tallis, kuhu Hanks kolima hakkab...
Regne'le (tulevasele rentnikule) Hanks meeldis ja poiss kolib lähiajal Polli Loomaaeda Harjumaal. Praeguse seisuga kopliperioodi lõpuni, aga kui neil kõik klapib, siis vb ka kauemaks...
Mõnes mõttes olen kurb...poiss kolib kaugemale minust ja näen teda veel harvem...samas olen rõõmus, et ta saab Anna käe alla Regnega treenima. Mul paraku lihtsalt ei ole endal lapse kõrvalt nii palju aega, kui noore hobuse jaoks vaja on ja majanduslikult on mul praegu vaja hobusega seotud kulud minimaliseerida!
Regne ja Anna on toredad ja usun, et Hanksil on seal hea...tal karjas noored nagamanid ja nendega hea nattida, karjamaa suur (silmapiiri taha ulatuv), nii et mis nii viga:D
Anna lubas palju-palju pilte teha ja nii näen ka, kuidas tal seal läheb ja mis edusamme nad teevad.

Igasugu juttu... 17. juuni 2009

Käisin vahepeal Hanksi vaatamas...mingi nädal tagasi umbes. Teda eespool näha ei olnud arvasin siis, et eks ta metsa vahel on koos teiste ruunadega. Janar jäi lapsega väljaspoole koplit jalutama, mina läksin fotokaga hobuseid otsima:P
Kohe, kui ma metsatukast välja sain, silmasin hobuseid, sealhulgas ka Hanksi, kelle värvi ja suuruse poolest ära tundsin, aga välimuselt on ta küll palju muutunud ja seda ainult paremuse poole:P
Otukas oli muidugi esimene, kes tuli ligi lootuses midagi saada, Hanks oli teine, kes huvi välja näitas, Agar tuli kadedusest, et äkki jagatakse midagi ja Marcell ei näidanud üldse huvi välja:D
Patsutasin ja musitasin seal Hanksi ja tegin hobustest mõned pildid ja võtsin siis salaja ka porgandid välja, siis oli kaarnakari kohal (Marcell v.a) Kuna Hanks karjas madalal positsioonil, siis tema oli see, kes lesta tõmbas, kui teised tulid, nii et nägin palju vaeva, et talle ka paar porksi poetada:P Aga ta oli rahul:)
Poiss tundus õnnelik, samas natuke isekas, kunagi tuli ta mulle ligi ja jäi ootama, et mis saab...nüüd vaatas, et kui rohkem nänni ei laeku, siis pole mu juures olemisel mõtet:D Aga see selleks, eks ma olen talle võõraks ka jäänud. Otu see-eest käis mul nagu uni järel:P



Pühapäeval, 14ndal juunil käisin aga pildistamas Kaarma Karika I etappi Väike-Maarjas, Ebaveres. Suht palju rahvast oli isegi, vihma õnneks ei sadanud, lõpupoole üks pisike vihmahoog oli, aga see läks ruttu üle. Tuul oli muidugi tugev selle eest, ega päris normaalset ilma ei saa ikka olla ju:D Pilvi oli päris palju, mis vahepeal päikest katsid ja siis ei tulnud nii head pildid, kui oleks tahtnud, päikesega ikka tulevad kõige paremad... Ise vaatasin, et natuke olen nagu paremaks läinud pildistamise koha pealt, nii kvaliteedi, kui ka õige hetke tabamise mõttes...esimesed pildid kunagi Sõerumäe võistlusel olid ikka suht katastroof:D
Kõik pildid on üleval fotoalbumis minu kasutaja heavenly all, aga panen siia siis väikese valiku:)
Ka otsin ma oma hobusele siiski rentnikku, kuna ise ei jõua vajalikul määral tegeleda lapse kõrvalt ja eks majanduslikult on ka ikka raske. Arvatavasti on rentnik ka leitud, aga läbirääkimised alles käivad ja vb peab Hanks varsti jälle kolima hakkama:( Aga mis teha, kui ma Lääne-Virumaalt inimest ei leia, huvilisi siit ligemalt ei olnud ei eelmisel korral, kui ma otsisin, ega ka nüüd. Kõik huvilised ikka kaugemalt ja lepin siis sellega, kui on olemas treener, kes juhendab ja aitab.
Eks siis paistab, kuidas asi kulgeb. Muide, on kellelgi äkki mingit rendilepingu "põhja" nö, mille najal teha rendileping ja seda vajadusel muuta?:P Ei oska ise kuidagi otsast alata...
Vot sellised lood siis, minu jaoks natuke kurvad muidugi, aga nii kaua pean leppima, kui see vajalik on, sest hobuse müüki panek on viimane variant:P Aga kui muud üle ei jää, pean ka seda kaaluma, sest paraku on hetkel pere tähtsam...kuigi jah, pean tunnistama, et minu mõistusesse ja südamesse see ei mahu, et ta ära peaksin müüma, küllap leian ikka teised lahendused praegu ja lohutan ennast sellega, et see ajutine, müük oleks lõplik...

Varsti oleme tagasi!:) 2. juuni 2009

Tere üle pika aja!:)
Olen olnud kaua eemal hobustest ja ka blogist, kuigi mõned korrad isegi olen Hanksi vaatamas käinud Pallases. Pole aega olnud kirjutada lihtsalt...õigemini, mis siin ikka kirjutada, kui seal käimine on piirdunud lihtsalt hobuse patsutamise ja saiakoorikute söötmisega:P
Hanks on aga vahepeal edusamme teinud:) Ta käib sadulas ja jõudis juba nii kaugele, et tegi ratsanikuga veidi kordel traavi...nüüd ootab ta aga mind!:)
Minust siis nii palju, et sain vahepeal lapsevanemaks!:) Paljud vb ei teadnud ja ei saanud aru, miks hobusest nii kaua eemal olen ja miks blogi ei edene...
Minu poeg sündis 20. aprillil ja nüüdseks oleme nii palju kosunud, et varsti tahaks ise tasa-pisi jälle sõitma hakata. Esialgu kasvõi korra-paar nädalas, sest poja kõrvalt alguses rohkem ei jõua...aga küll ma ennast jälle sisse elan, seda ma luban ja blogi läheb ka täie hooga edasi!:)
Hanks on vahepeal hästi elanud, ta on kõvasti kosunud ja talliomaniku sõnul ka natuke kasvanud, ta on minu parim ja ei jõua ära oodata, et me jälle koos aega saaks veeta!:)
Varsti tuleb ka uusi pilte Hanksist, pole saanud lihtsalt tallis käia, aga lähipäevil ehk jõuan sinna...
Oeh, kuidas ma igatsen Hanksi ja ratsutamist...ega sellest enne aru ei saa, kui peab nii kaua sellest kõigest eemal olema...
Varsti oleme aga tagasi!!!:) Juhheiiiiii....

Varsti siis ratsahobune!:) 2. aprill 2009

Eile käisime Janariga maal tema vanemate juures ja kuna Enge helistas ja küsis sadula kohta, siis mõtlesime, et läheme maalt otse Pallasesse, et näha, kuidas Hanksil trennis läheb!:)
Jõudsime isegi natuke enne Enget ja Margitit kohale, mille üle me imestasime, sest meil oli poole pikem maa tulla:D
Enge läks sõitma ja Hanks pidi poole pealt maneeži minema, et Enge siis Margitit aidata saaks. Kuna Hanks on trennides tubli olnud, siis pandi talle ka sadul selga (sedelgaga olevat ta juba käinud paar korda).
Poiss sai ette umbes pool tunnikest kordet, täitsa ilusti jookseb ja kuulab käsklusi, galopp ka täitsa kena, kuigi galopis hakkas teda veidi sadul häirima ja tehti paar kiiremat, aga ei midagi hullu:D
Enge viis vahepeal ühe hobuse ära ja kui tagasi tuli, siis oli see suur hetk käes...alguses hüppasid nad kordamööda Hanksi kõrval, kallutasid sadulat ühele ja teisele poole, surusid jalusele jne, ei midagi...
Margit toetas paar korda tooli pealt ennast kõhuli sadulale, hobune natuke nagu vajus ühele poole, aga jäi ilusti rahulikuks. Siis pani Margit jala jalusesse ja toetas ennast sealt sadulale, lasi jala lahti ja oli nii paarkümmend sekundit koha peal...tuli alla...läks veel korra, et mõned sammud ka teha ja kõik tuli superilt välja:D Poiss oli natuke kange, kui kõndis, aga no see loomulik. Hirmu ta välja ei näidanud ja jäi ilusti rahulikuks. Margit ainult naeris seal seljas pea alaspidi:D
Sellest esimeseks korraks piisas, et hobune pühapäevani lebotada võiks, täitsa ära teeninud selle!:)
Mul nii hea meel, et ta edusamme teeb ja et temast lõpuks ratsahobune hakkab saama.
Ja ta on kosunud, täitsa silmnähtavalt juba...kuu aja kohta väga hea saavutus, tema särtsakus ja õnnelik pilk saabub tagasi!:)
Suulised hakkavad talle väikseks jääma ja sadulavööd on vaja...uhh, hakkab see jama peale, siiani sai minimaalsega hakkama...ja sadula ostuks läheb suve alguses, praegu on meil talle sobiv sadul kasutada.
Tahaks juba ise ka selga ja kappama:D

Pallases 27. märts 2009

Pole küll jõudnud kirjutada, aga reedel, 27ndal, käisime Pallases Hanksi vaatamas!:)
Viisin talle uued koplipäitsed, mis on pehmendusega, sest neil kogu aeg päitsed peas ja teised hakkasid karva hõõruma. Loodan, et nendega on parem.
Ka ostsin kaasa koti Havensi kaeravaba cool-mixi...saab seda kaerale ja mineraalile veel lisaks ühe koti:)
Poiss ise oli koplis ja tuli kohe ise vastu!:)
Ta ajab hullu moodi karva, seljas oli lausa kiht lahtisi karvu ja kael juba selline laiguti pikkadest karvadest puhas:D Aga kutt ise tundus rahulolev, kuigi ta seal karjas praegu kõige madalamal positsioonil ja läheb kohe eest ära, kui Agar või keegi teine tuleb... Jagasime ju saiakoorikuid ja nii nad võitlesid seal:D Ta pidi aga väga hästi klappima karja omavanusega...Elliot Epirelliga, ehk lühidalt Otuga, kellega nad mängivad ja möllavad:) Suveks lähevad ka tatikad ruunade karja ja siis saab Hanks ennast ka kehtestada vast:D
Koplis vahetasin tal päitsed ja tegin uued peas parajaks, need nii ilusad ja puhtad (sel hetkel:D), aga peaasi, et poiskal parem on:)
Hanks käib nüüd trennis, ise ma kahjuks nägema ei ole juhtunud, kuna olen tõbine olnud, aga neil pidi hästi minema. Enge juhendab ja aitab kaasa ning loodetavasti saavad nad Hanksi ilusti sadulasse:)
Minu meelest on Hanks ka natuke kosunud, just pepu on veidi ümmargusemaks läinud...aga eks see aega ikka võtab. Mu meelest mälub ta nüüd juba toitu märksa paremini, kui vahepeal:)
Ma ei tea, millal või kas üldse nüüd lähiajal talli saan, kuigi väga loodan, et näen teda ikka veel enne pikka mittenägemist:D
Ta süstib minusse energiat ja rahulolu, ta on minu "ravim"!:)

Laka kitkumine 13. märts 2009

Janar lausa ise lõunal pakkus välja, et Pallasesse minna:D Mõtlesin siis, et peaks Hanksi laka juba ka ära kitkuma, ei tea ju, kui kaua mul üldse võimalik talli liikuda on enam:P
Võtsin kaasa kuivatatud saiad-leivad ja käärid igaks juhuks:P
Hobused olid loomulikult koplis, kui sinna jõudsime...läksime siis Hanksile järele, ta tuli meile vastu:)
Imestasin, kui rahulik poiska tallis oli...täitsa üksi, ilma ühegi teise hobuseta ei teinud ta sellist nägu ka, et kisama hakkaks või närvi läheks:) Janar andis talle saiakoorikuid ja pärast söötis heina, et hobusel tegevust oleks:)
Ma polnud väga ammu lakka kitkunud ja alguses avastasin, et ohh, ei olegi nii raske, kui mul meeles oli...aga see oli lihtsalt alguses:D Tegin laka natuke üle poole lühemaks...enamus kordi oli nii, et mina kerisin laka ümber kammi ja Janar siis kitkus tuti välja, sest ma ei jõudnud enam lihtsalt:D Nii saime päris kiiresti asjaga hakkama. Pärast käisin natukene kääridega laka serva üle ja päris ilus jäi:) Tukka ma ei kitkunud, vaid lõikasin otsast natuke, aga sellega see jama, et tal tukk nii ebaühtlase pikkusega, et nüüd vist ka mingid lühemad sälgud servades, pean midagi ikka ette võtma, ta muidu nagu "salgujüri":D
Pärast käisin ta kergelt harjaga ka üle ja viisime koplisse tagasi, kus tegin paar pilti tulemusest...aga mul oli vale objektiiv ja nii ma head pilti ei saanudki:P
Pärast otsisime me tallist pääris tükk aega harja/luuda, et hein ja karvad kokku lükata ja ära koristada, aga me ei leidnud midagi, millega pühkida oleks saanud:D
Janar korjas karvad kokku ja viis ära ja Hanksi pehme harjaga pühkis heinajäätmed Hanksi boksi:D Vähemalt koristasime enda järelt ära, mis siis, et nii ekstreemselt:D
Selline uudis ka veel, et selle nädala jooksul hakkab poiss uuesti trenni saama ja saab lõpuks ehk ka sadulasse:) Rentnikku ma talle ei leidnud, aga Enge hea sõbranna on nõus hobusega praegu tegelema ja teda saduldama...eks siis vaatame, mis edasi saab!:)

Naistepäev!:) 8. märts 2009

Janar täitis mu naistepäeva soovi Hanksi näha!:P Ilm oli suurepärane, kuigi veidi tuuline...
Käisime poest läbi, et paar šokolaadi sealsetele naistele kaasa osta ning tahtsin ka Hanksile porksikoti võtta, aga selle unustasin:D
Paar päeva tagasi olin Hanksile uue soolakivi aluse ostnud boksi, sest boksisolev on tal katkine, selle viisime samuti talli. Kohale jõudes andis Janar šokolaadid Janikale ja Mairele üle ning suundusime ruunade koplisse:)
Sel korral tundis isegi Janar eemalt juba Hanksi ära, eelmisel korral oli Marcell tema meelest Hanks:D
Hanks tundus väga rahulolev, neile oli koplisse tallivahe pühkimise heinakribemed viidud ja igaüks oli oma hunniku kallal, kuigi neid pidi ikka iga natukese aja tagant vahetama, sest äkki mingis teises hunnikus on parem heinakõrs:P
Otu ehk Elliot Epirelli passis terve aeg oma suurte heatahtlike silmadega meie juures, et äkki kuskilt taskust ikka midagi pudeneb...Maire tuli ja tal oligi...suhkurt lausa:D Otu siis passis tema juures, nina tasku juures kogu aeg ja kui Hanks uurima tuli, mis toimub, siis pidi Otu Hanksile turja kargama suhrkuvõitluse nimel:D
Hanksi huvitas väga koer Muff, kes ka meiega koplis oli, kuid ilusti jalgade juurde hoidis...Hanks aga käis järjepidevalt tal järel ja nuusutas, Muff andis mitu korda alla ja läks igaks juhuks karjuse taha, seal oli tema arvates ohutum ikka:P
Rääkisime päris pikalt ruunade koplis juttu ja tegin sel korral ka Hanksist rohkem pilte. Naistepäeval pidid nad siis ussirohud saama nagu Janika rääkis ja aprillis pidi tulema Joel marutaudi vaktsiini tegema...loodan, et sepp ka varsti talli külastab:D
Käisime sel korral jälle kõik koplid läbi, tegin ka titekatest ja täkust pilte:)
Pärast jõime toas teed, kuna tuul oli natuke varbad ja kõrvad külmetama pannud:P
Kui olime üles soojenenud, sõitsime tagasi linna, et läbi käia mu vanaema ja ema juurest ja ilusat naistepäeva soovida!
Nii mõnusad kolm kevadist ilma olid vahepeal, täna jälle natuke sombune ja lund on sadanud, aga ega see kevad tulemata ei jää!:P
NB! Pildid täkust ja märadest ja titekatest fotoalbumis:
http://fotoalbum.ee/photos/heavenly/sets/704461
...ja ülejäänud pildid Hanksist:
http://fotoalbum.ee/photos/heavenly/sets/709713

Ikkagi minu ju:) 4. märts 2009

Sain täna Engega talli. Tahtsin minna, sest oli plaan Hanks harjamajandusega üle käia üle pika aja.
Ta on megakarvane, aga õnneks mitte väga must/tolmune. Kõhu alt oli ta selline veidi rokane (pole ammu ju üldse harja näinud), pikkadesse karvadesse hakkab pikutamisel igasugu kaka sisse...sain ta aga ka sealt ilusti puhtaks!:)
Tagumistel jalgadel tal ikka kärnad - prei ühesõnaga, aga tundub, et natuke paremaks läinud, paistes ei ole üldse ja katsumisel ka ei tundunud valulik. Ehk hakkab vaikselt taanduma:)
Saba pikkusest ma parem ei räägi, see oli peaaegu maani, aga võtsin sealt julmalt 10 cm otsast ära:D, lakka palsameerisin ja kammisin niisama, seda lõigata ma enam ei kavatse, ilusam jääb kitkutud lakk, mille võtan ette millalgi, kui on rohkem aega:P
Kasisin vaikselt poissi, poetasin vahepeal talle porgandeid mokkade vahele ja nautisin niisama hobusega olemist, ikkagi täitsa minu ju!:) See mõte käis mul mitu korda peast läbi...ta on ikka nii kalliks saanud, et seda ei saa sõnadesse panna enam. Ta on mulle natuke väike ja "endiselt":D traavliristand, aga ta on see hobune, keda ma tahan, hobune, kellest ma ei suuda loobuda (selleks peaks väga mõjuv põhjus olema ja uue omaniku valik käiks vist liiga tiheda sõelaga:D)!
Kui poiss ponks välja nägi, siis mõtlesin, et proovin talle vihmakat selga, mille Mailikalt tellisin, oranž ja Bucase oma, ilma voodrita...
Tõin selle talli, hakkasin Hanksile selga viskama ja mis ma märkasin...see oli tal juba seljas käinud:D Pärast tuli välja, et eile oli ta sellega siis õues olnud, sest sadas...
Kiusatusele ei suutnud ma siiski vastu panna ja panin selle talle korra selga, ilusti istus!:)
See ka tehtud, läksin vaatasin, mis maneežis toimub, Enge sõitis, aga hakkas lõpetama, nii et läksin veel talli Hanksi nosserdama ja viimaseid porkse söötma:)
Ta paistis rahulolev ja õnnelik ja see ongi minu jaoks kõige tähtsam...
Endiselt otsin talle rentnikku (tingimused soodsad!). Kui rentnikku ei leia, siis mõtlen midagi muud välja, aga sel aastal tuleb ta sadulasse saada:P
Oeh, kohtumiseni, mu pegasus!:)

Külaskäik:) 28. veebruar 2009

Harmoonia puu tagant piilumas.

Harmoonia kõige ees jooksutuhinas.

Hanks tuli vaatama, mis naistes toimub.

Harmoonia ja Faabia Hõbele kohta kätte näitamas.

Hõbe võttis asja rahulikult ja naeris segaste peale.

Eile sain siis ikkagi Pallases käidud, teed olid küll halvad, aga võtsime selle sõidu ette, tahtmine näha, kuidas poisil läheb, oli suuuuuur:D
Kaasa võtsin ma loomulikult fotoka:P
Sinna jõudes läksime kohe talli, seal haukus meie peale Janika koer Muff, Janar hakkas korra kartma, aga siis tuli nurga tagant ka Janika, kes tervitas meid soojalt ja kinnitas, et murdma Muff meid siiski ei hakka!:D
Suundusime siis talli taha, Janika jutustas samal ajal, kuidas Hanksi tutvumine oma karjaliikmetega läks...natuke oli madinat ka olnud, aga olid üsna ruttu seltsinud:)
Sel ajal, kui välja läksime, siis just Hanks müttas omavanuse ruunaga, kes temast siiski paarkümmend cm kõrgem:D Hanks teiste kõrval ikka suht lahja, aga ma üldse ei kahtlegi selles, et ta kosuma hakkab:P
Ruunade juurest alustasimegi siis oma tutvumisretke ümber talli ja teiste hobukarjadega. Lasteaias on kolm noorikut, kes olid parajad pätid ja üliuudishimulikud:D Neil koplis pall ja autokummid mängimiseks:) Nende kõrval on "lasteaia kasvataja" herr kapten Lasmus - talli ainuke täkk. Mõnus rahulik mees paistis olema, krõmpsutas vaikselt põhukõrsi ja oli rahulolev...
Edasi suundusime märakarja juurde, mis on ka talli suurim (arvuliselt ei oskagi öelda). Märakarja juhiks on ilus must traavli mära Mistress. Tegin seal siis Meigridi soovil Harmooniast mõned pildid, kui karjalisaks toodi Mässaku juurest pärit emfüseemikust mära Hõbe. Ohh seda tralli, mis siis toimuma hakkas:D Paar hakkajamat tahtsid kohe kolaka kätte anda ja siis hakkas suurem jooksmine peale, põhiline on see, et asjaosaline Hõbe hoidis neist eemale ja vaatas kogu jooksmist ja hullumeelsust pealt...joostigi lihtsalt jooksmise pärast:D Vahepeal tuli ka Hanks künka otsa vaatama, mis naistes toimub:D Tegin sellest möllust pilte ja kui nad juba enam-vähem rahunenud olid, siis läksime tuppa sooja teed jooma.
Väga sõbralik rahvas seal ja erilised tänud Janikale talliekskursiooni eest ja selle eest, et Hanks sinna elukoha sai!:)
Olen ülirahul!:)

Pallase elanik nüüdsest... 27. veebruar 2009

Täna Hanks kolis...Pallase tallidesse...hetkel ei tea, kui kauaks, aga esialgu kuni pooleks aastaks. Tall on mõnus ja tingimused superhead, tal saab seal tore olema!:)
Täna ma pilte ei teinud, aga ehk ma homme saan minna ja vaadata, kuidas kutil läheb ja ka paar pilti klõpsida!
Hetkel olen ma rahulolev, eks ta raskeks läheb, kui ma rentnikku ei leia, aga küll me hakkama saame!
Hommikul enne 11 startisime Toila poole, teed õnneks normaalsed, kuigi märjad.
Seal panime kõigepealt asjad treikusse ja siis oli Hanksi kord. Kuna ma ei teadnud, et sealpool nii hirmsasti sajab ja Mairitile ei helistanud ka hommikul, siis oli Hanks väljas ja lörtsist märg.
Panin talle fliisi selga, Kati pani ta treiku peale...ilusti läks peale, kuigi alguses jäi plate peale seisma ja mõtlema, aga ma patsutasin õrnalt ta tagumikku ja rääkisin, et ole nüüd tubli poiss ja mine ikka ilusti!:D See aitas ja ta kõmpis kopa-kopa ilusti treikusse!:)
Siis hakkasimegi kohe liikuma ka, et kaua ühe koha peal ei passiks...sõit oli rahulik, paar korda oli kuulda kobistamist, aga eks ta noor ja kogenematu ja ei oska seista seal veel...
Kohale jõudes tuli ta nii rahulikult treikust maha, et teeb paljudele üle-päeva-sõitjatele silmad ette!:D Jalutasin mõne minuti ja rääkisin, katsusin ta kaela, ei olnudki eriti märg (natuke veel lörtsi käes olemisest) ning jalutasime talli...
Maire pühkis seal põrandat, ei olnud kuulnudki, et me juba tulime, Hanks ehmus korra luua hääle peale, aga tuli ilusti minu järel talli...
Boksis oli tal selline heinakuhi ees, et selleks, et künani jõuda, tuli selle otsa ronida!:D
Vahetasime märja fliisi kuiva vastu ja andsin talle porgandit...ega ta väga hästi ei tahtnud hammustada, valus ikka...panin need talle künasse...
Panime paika esialgse söötmise ja tulimegi täna ära, sest meil oli kiire...aga poiss jäi rahulolevalt heina krõmpsutama ja homme saab ta seltsilistega õue minna!:)
Loodan teda homme näha ja loodan, et ta on seal õnnelik...

Ootamatused... 24. veebruar 2008

Ootamatult sain teada, et pean Hanksi Toilast ära tooma...loodetavasti saan koha Essu, see selgub homme, sest pean ta ära tooma selle nädala jooksul...
Kuna ma ise olen sedapsi ja majandus surub relva kuklasse, siis pean leidma jälle võimalikult soodsa variandi hobuse pidamiseks...müümine oleks viimane variant, aga kui see on paratamatus, siis pean sellega kuidagi elama ja leppima.
Tean ju tegelikult, kui raske on hobust praegu müüa, eriti veel noort ja ratsastamata ja traavli ristandit...
Loodame siis parimat, et asi nii kaugele ei läheks...
Muide, kui kellelgi huvi, siis annan ta rendile, tingimused kokkuleppel!
Aga arvestama peab sellega, et ta ratsastamata...muidu, kes mu blogi on lugenud, peaks enam-vähem teadma, millise loomaga tegu.
Muud infot saab e-maili heavenly18@hot.ee või telefoni 555 46 025 teel.

Saaremaal ja Toilas 2. veebruar 2009

Vahepeal sai Saaremaal Merka juures käidud, Mairit tuli ka (peaaegu 1000 km sõitsime 5 päevaga:D)...meil oli vahva, nägin üle pika aja Malta ja Onslow varssa Oromis't, hästi nunnukas ja poeks vist sülle, kui saaks:D
Käisime Vaekojas piljardit mängimas (Merka pidi kahjuks tööpostil olema seal) ja šoppamas:)
Eile, 1. veebruaril jõudsimegi siis tagasi ja viisime Mairiti veel Toilasse koju. Käisin õhtul veel tallis ka ja viisin Hanksile porgandeid, panime Bailey'sele ja Hanksile tekid peale, sest tall on väga külm miinuskraadidega...
Hommikuks oli Beiku oma teki seljast maha saanud kuidagi:D Mairit sai Siibojalt veel Beikule mingit pulbrit (vist oli TehoBakt) seedimise jaoks, see haiseb kala järele ja tuleb sooja veega leotada enne hobusele andmist...
Tegimegi siis mõlemad oma hobustele süüa, Hanks sai oma müsli-kaera-mineraali-õli segu ja Beiku oma müsli-kaera-mineraali-TehoBakti segu...Hanks läks kohe asja kallale, kuigi tal ikka väga raske süüa, raputas pead kogu aeg, aga Beiku nuusutas ja võttis mokaotsaga natuke maitseks, ega ta just väga õnnelik ei olnud selle pudru üle:D
Jätsime nad rahulikult sööma ja läksime ise tuppa kohvitama.
Tagasi tulles olid mõlemad ilusti oma künad tühjaks söönud:)
Lasime nad siis õue heina kallale:)
Ma juba mõtlen, et millal Hanks ära tuua, arvan, et see saab olema aprilli alguses või siis juba mai kuus millalgi...pean siis Essu talli omanikku ette teavitama, sest hetkeseisuga tal vist boksikohta ei olegi:P