kolmapäev, 27. veebruar 2013

Esimene tutvus valjastega.

Tellisin täna Utelt 1,5 kg hobumaiuseid, ootan kättesaamist:) Käisin täna tallis, aga aega oli suht vähe, komplekteerisin Frutyle ühed ilma kapslite ja ratsmeteta valjad ja panin need talle täna pähe:P Väga ilusti lasi panna, kuigi kukkus hirmsasti suulisi mäluma, mis on ilmselge, sest ta ei osanud neist kuidagi lahti saada:) Puhastasin ta ära ja lasin tal lihtsalt natuke aega valjastega olla. Puhastasin teda vahekäigus, kohati seisis päris kenasti paigal, vahepeal siiberdas ringi ka, aga lõppkokkuvõttes jäin rahule. Saan ilmselt varsti nöörpäitsed ka talle, mulle meeldib nendega maatööd teha, kunagi Hanksiga kasutasin ka neid palju:) Poni on armas ja karvane, karv on lahti ka, aga hullem on alles ees. Hetkel ei teagi, millal uuesti minna saan, olen nüüd ju jälle tööinimene ja nädalavahetusel on suur soov Mairitile külla minna, eks näis:)

teisipäev, 26. veebruar 2013

Iseseisvuspäev

Laupäeval oli meil tuttavatega üks vahva üritus ja seetõttu talli ei jõudnud, aga pühapäeval käisin ikka poni juures ära. Porgandid olid autos külma saanud ja olid kõikide meie asjade all, mis meil üritusel kaasas olid, nii et neid ma üles ei leidnud. Kuna platsil oli kolm hobust, siis otsustasin, et välja seekord ei lähe, jalutasin temaga talli vahel, mis oli hea mõte, sest ta oli tubli, mis on peamine. Harjutasime käe kõrval seisma jäämist, mis vahel tuli ideaalselt, teinekord jälle veidikese viperusega, aga ma jäin temaga üldiselt sel korral väga rahule. Mul oli pere kaasas, poja oli suur huviline poni puhastama ja paitama. Puhastama ma teda boksi kaasa ei lubanud, sest poni on noor ja ilmselgelt ei oska arvestada sellise 4 a inimolevusega enda ümber, aga pärast talli vahel sai ta poni siis paitada, Fruty ise oli ka väga kikkis kõrvadega ja uuris seda pisikest inimest:D Veel tegin ma temaga seda, et võtsin steki ja hakkasin sellega teda katsuma ja silitama. Oi, ta oli alguses väga umbusklik, kuigi mina teda stekiga kunagi löönud ei ole, vehkinud küll, et teda eemale peletada, kui ta on õues minu jaoks veidi ohtlikuks muutunud. Nii et ta ei saanud esiti aru, miks ma sellega talle nüüd pai tahan teha. Ta seisis aga üllatavalt kombekalt paigal, lihtsalt kõrvad ja silmad jälgisid pidevalt, kuspool stekk parasjagu silitab. Mõne aja möödudes oli tal juba suht kama, et ma tema rinnaesist ja külgesid sellega silitan. Sellega jätkan ka edaspidi, aga liigun järjest edasi, nii kaua, kui saan seda teha igalt pool ilma mingit ärevust tekitamata. Võtan kasutusele ka kõiksugu muud abivahendid, alustades kilekotist kuni vihmavarjuni. See on huvitav ka mulle endale!:) Kui Reelika Fuksaga talli ära tuli, said lapsed korra Fuksa sooja selja peale istuda, mis tekitas nii toredaid ja ehedaid emotsioone:) Tallis oli vahva, ootan juba järgmist korda ja vägaväga ootan ma kevadet, et oleks soe ja kuiv.

teisipäev, 19. veebruar 2013

Iseloomukas poniline!

Käisin ju ka pühapäeval tallis, aga pole jõudnud sellest kirjutada. Midagi eriti head pole kirjutada ka, poni on väike ennasttäis põrnikas:D Puhastasin ta ära ja läksin õue, kui Kati ja Reelika olid sõitmise lõpetanud. Algus oli paljulubav, aga sain mingi pool ringi temaga ära jalutatud, kui ta hakkas porksi nõudma ja kui ma sellise pahura nõudmise peale seda ei andnud, siis hakkas ta igasuguseid imenippe välja mõtlema, et sealt nööri otsast minema pageda. See tal aga ei õnnestunud, küll ta hüppas ühele poole ja teisele poole ja põrnitses talli poole jne. Natuke aega maadles minuga, siis jäi rohkem mõtlema ja vahtima. Lasin tal maadelda, mõttega, et peaasi, et ta ei saavuta seda, mida ta lootis: nööri otsast minema saada, sest ta oli ikka tõsiselt endast väljas kohati, näksis närviliselt nööri, mis ta päitsete küljes oli. Lõpuks, kui Kati hakkas Bingoga talli tagasi minema, pidin ka Frutyga sisse minema, sest üksi välja jäämine on mõeldamatu veel. Talli poole liikudes käis ta käe kõrval väga hästi, oskab küll, aga ta lihtsalt ei taha. Pärast hoidis Reelika teda talli vahel kinni, puhastasin ta sabapundart natuke, seal on mingi jõledam ummistus, milles ma kuidagi jagu pole saanud, lõigata ka ei taha, siis jääb väga kole auk talle sabasse:D Ühesõnaga, poni tahab olla ise alfa, aga pean talle selgeks tegema, et inimese ja ka hobuse ohutuse seisukohalt on targem mul lasta alfa olla:P Meil on väga pikk tee minna, usalduseni on tükk tühja maad...

laupäev, 16. veebruar 2013

Kokkuvõte eilsest ja tänasest.

15.veebruar - sain üle pika aja poni juurde. Ta vahetas boksi ja on talli kõige viimases boksis. Boksi juurde jõudes tervitas mind natukene kaalu langetanud kõrvad lidus poni. Ta on kenamaks läinud, ei ole seda suurt magu all, kohe hobuse moodi paistab:D Otsisin talle päitsed pähe, et teda puhastada, sest lahtiselt on teda praegu suht võimatu puhastada, ta hakkab ringi tuiama ja ülbitsema, kõrvad lidus vehib hammastega. Niisiis päitsed pähe ja nöör ümber posti enda pihku. Ta pole kunagi kinniseotuna olnud, seetõttu ei julge teda veel kinni siduda, kui nööri ots enda pihus on, siis saab alati järele anda, kui vaja. Niimoodi laseb puhastada väga ilusti, kuigi vahel hakkab peale vajuma, inimese ruumi austamine on suht olematu. Kui aga märku anda, et mul kitsaks läheb, siis astub kenasti tagasi, nii et midagi on ta juba õppinud:) Kati ja Reelika sõitsid ära, siis läksin poniga õue, et natuke käe kõrval kõndimist harjutada, aga tegin selles suhtes natuke liiga järsu lükke, et ta sattus õue üksi ja siis muutus ta väga rahutuks, tegi küünlaid, üritas minema saada, vehkis esijalgadega ja oli muidu kuri. Kati tõi Fredy talle seltsi ja siis muutus ka Fruty kohe rahulikumaks. Enamus aega maadles temaga Reelika, ma tegin möllust pilte. Lõpuks sai ta juba natuke pihta, mida temalt oodatakse, porgand oli preemiaks, kui ta ilusti käe kõrval kõndis. Positiivselt lõpetatuna, viisime ta sisse tagasi. Poniga hakkab veel pulli saama:D 16. veebruar - täna ma liigutasin natuke ühte hobupensionäri, kes on, uskuge või mitte, 25 aastane ja täie tervise ja reipuse juures. Mõned ringid tegime traavi ka, särtsakas mutt on, ma pean mainima, ma ei jõudnud tema tempos püsida:D Hiljem lihtsalt sumpasime lume sees, vähemalt sai mutt veidi vaheldust ja mina natukeseks hobuse selga:) Hiljem siis puhastasin Fruty ja täna läksime kohe koos Bingoga õue. Eelmise päeva möllust ei olnud märkegi, hobune oli viks ja viisakas, natuke tahab ikka liiga külje all ja selja taga kõndida, aga ka see läks hiljem juba paremaks. Aga jah, poni on ikka nii kerge porksiga ära rikkuda. Kui mina arvasin, et porksi on õige saada hästi tehtud harjutuse eest, siis tema hakkas ka ühel hetkel arvama...arvama, et porksi võib norida igal ajahetkel. Selle tegime ruttu selgeks, et maius järgneb VAID heale käitumisele ja talli tagasi minnes käis ta käekõrval lausa ideaalselt. Õppida on veel palju seoses inimese ruumi, päitsete survele allumise ja käe kõrval käimisega, aga tänane oli suur samm paremuse poole!

pühapäev, 10. veebruar 2013

Sellel aastal uue hooga...

Jah...nagu näha on, pole ma siia midagi vahepeal postitanud. Põhjuseks just see, et ma pole täpselt nii kaua poni juures käinud. Põhjuseid palju, mida ma siin lahkama ei hakka, pole lihtsalt põhjust teistele seletada:) Aga poni pole kuskile kadunud ja mina pole kuskile kadunud ja juba sellel reedel on suur plaan minna Frutyt vaatama, ei jõua ära oodata. Fruty on vaja ratsaponiks teha ja mina pean selleks palju vaeva nägema, aga ma olen selleks valmis, sest uuel aastal läheb kõik uue hooga!:)