kolmapäev, 26. detsember 2007

:) 24.12.2007

23nda õhtul tuli mulle Kessu külla:) Meil oli taaskord väga vahva. Õhtul lobisesime pikalt, kuni mina lihtsalt magama jäin:D

Järgmisel päeval, 24ndal läksime talli. Sinna jõudes olid hobused alles väljas. Raivo ka õnneks seal, kes parasjagu hobuste bokse tegi.

Läksin siis tõin hobuse koplist ära ja ta ei tahtnud eriti tulla. Seetõttu pidin teda tagant edasi ajama, mitte eest sikutama (see on mu suurim viga vist).

No saime sealt välja ja ma nagu oma aruga tahtsin hobust puhastada ka, aga Kessu ütles, et ma teda iga kord ei puhastaks, kuna hobusel tekib rutiin (see mul ka mingi loll asi, et mulle ei meeldi, kui hobune must on).

Läksime siis otse maneeži, Raivo aitas mul Hubertuse ja Heera koplist läbi saada.

Maneežis lasin hobuse kohe lahti, võtsin tal päitsedki peast ära. Seal Kessu tegeles Hanksiga, mida ma siinkohal lahti seletama ei hakka;)

Pärast jalutasin temaga oma 10 minutit niimoodi lahtiselt:) Kersti tõi nii kaua tallist teki, kuna ta oli ennast märjaks jooksnud.

Üleüldse tundsin ennast peale seda trenni väga hästi, sain teada, et mu hobune on väga tark tegelikult ja meil on lootust teineteist veel paremini mõistma hakata:)

Pärast panin hobuse tekiga boksi, kuna ta oli kaela pealt veel niiske ja õues oli tuul, ei julenud teiste juurde koplisse tagasi lasta. Samas Raivo helistas ka, et ma paneks talle heina ette ja et ta laseb teised ka kolme aeg sisse.

Nüüd ei lähe talli nii kaua, kui tuleb Merka:P Merka ja Valmar tulevad meie juurde aastavahetuseks, väga põnev saab olema:D

Ootan teid juba!:D

NB! Ma ei avalikustanud seda postitust tegelikult kohe, terve ööpäeva mõtlesin, kas seda teha. Aga siis kohandasin veidi seda ja arvasin, et võib avaldada ka;)
Eks edaspidi vist ongi nii, et ma siis kirjutan edasi (kõige rohkem enda jaoks, see on mul juba selline väike traditsioon hobuse ostmisest saati), aga mitte väga üksikasjalikult enam;)

Digimuutunud hobune 23.12.2007

Kuna Enge pühapäeval talli tulla ei saanud, läksin üksi!
Hobune oli kaks nädalat puhanud ja uut sööta saanud, mõtlesin minna maastikule jalutama. Kuna ei julenud üksi suurele ringile minna, läksin ümber kompleksi jalutama, mis oli hea mõte, kuna tuli välja, et mul on nööri teises otsas suhteliselt taltsutamatu noorhobune:P
Küll ta keksis ja tahtis must mööda põrutada. Midagi talt nõudsin (taandamine näiteks), siis tehti mulle küünalt. Ühe korra hüppas õlaga peale isegi. Aga mina ei andnud alla, ma nõudsin talt seda enam ja üsna karmilt: kahele poole eest ära astumist, taandamist jne. Vahepeal üritas pea kringlis mul kodu poole käest ära saada, aga ma olin kogu aeg valvas.
Kuna sain aru, et hobune on energiapomm, lasin ta peale ringkäiku maneeži lahti ennast tühjaks jooksma.
Kohe, kui maneeži uksest sisse saime, sööstis ta minema, mina nööri otsas rippumas. Aga ma siis vihastasin ja surusin ennast tugevalt ta tagumisele otsale peale ja kui ta hopsti näoga minu poole pööras, siis kiitsin teda ohtralt. Lasin ta lahti!
Ta jooksis...lihtsalt jooksis galopis mõlemat pidi nii kaua, kui ära tüdines.
Peale seda viisin ta talli tagasi ja andsin talle mõned porgandid ette. Kuigi ta mulle nii palju vastu hakkas ja oli üldse hull aktivist, olin ma väga rahul:D, sest ma sain tagasi noore hobuse:)
Ok, suht arusaamatu vist paljudele, aga ma olen üliõnnelik selle üle, et lasin tal puhata ja tal noore hobuse särts sees on:)
Üldse, pean oma blogi lugejaid kurvastama sellega, et ma ei avalikusta edaspidi väga oma postitusi, selleks on mul omad põhjused:)
Mul on super hobune!:D

kolmapäev, 19. detsember 2007

Üle pika aja... 19.12.2007




Eile, üle pika aja, nägin oma suksut:)


Võtsin mõned porgandid kaasa ja läksime Janariga talli (pidin Raivole ussirohu raha ära maksma). Käisime ainult korraks, aga mul oli nii hea meel Hanksi näha. Ta oli mõnusalt porine ja väga tolmune, aga nii armas:)


Ta tuli mulle nii energiliselt boksi ukse juurde vastu, kohe kõrvad kikkis ja kuidagi eriline oli ta:) Jalutasin tallis ringi, vaatasin ja patsutasin ka teisi hobuseid ja andsin enda hobusele porgandid ette (ka Fetale andsin natuke, et ta pealt ei peaks vaatama:P)!


Nii hea oli teda peaaegu et üle kahe nädala näha! Laupäeval ma Tartus, aga pühapäeval tahan kindlasti talli minna ja siis käime me maastikul jalutamas, ma arvan.


Väga armas on see, et ühelt fotoalbumi kasutajalt sain ma Hanksist mõned pildid, kus ta täitsa tita on veel, panen ka siia paar neist, loodan, et piltide omanik ei pahanda:)

neljapäev, 13. detsember 2007

Mõtteid 14.12.2007


Mu peas on nii palju mõtteid. Erinevaid mõtteid. Üritan leida oma prioriteete seoses Hanksiga.

Hakkasin nii umbes nädal aega tagasi enda jaoks selgeks mõtlema, mida ma endalt ja oma hobuselt ootan: kas rullitõmmatud peaga elurõõmu kaotanud võistlevat (tõin muidugi äärmusliku näite) või elurõõmsat ja minuga emotsioonide teel suhtlevad hobust?

Oeh, sada ja üks mõtet on viimasel ajal korraga peas. Olen kogu aeg mõelnud, et ma tahan hobusega võistlema hakata tulevikus ja häid tulemusi saada, et oleks ikka rosetid seina peal ilutsemas. Kelle või mille jaoks, kellele mille tõestamiseks...

Hobusel ei ole neid rosette vaja, tegelikult ka mul isiklikult mitte. Teistele näitamiseks? Milleks, kas mu hobune muidu ei ole midagi väärt?

Kui ma endale hobust otsisin, siis oli mu ainuke mõte, et ma tahan lihtsalt hobust, ei ole mulle tähtis hobuse sugupuu ja esivanemate tulemused, ei ole mulle tähtis hobuse tõug jne. Ja hiljem on mul mõttes olnud see, et tahaks võistlelda ja tulemusi saada? Kuhu kadus see, et tahan "lihtsalt hobust" - sõpra...

Mul on täitsa tavaline traavli ristand, ta näeb ka väga tavaline välja ja ongi ju tavaline hobune. Minu jaoks on ta aga parim ja kalleim hobune Eestis, Euroopas, maailmas...

Ma tahan talle parimat!

Ma arvan, et hobuse seisukohalt ei ole parim võistlemine... Tema tahaks üldse kogu aeg niisama oma sõpradega koplis aega veeta ja hobune olla. Mina tahan temaga aga siiski midagi saavutada...nüüd on selle mõtte taga juba midagi muud.

See ei tähenda võistlemist ja tulemuste saamist, vaid seda, et ma saavutan oma hobusega suhtlemisel kõrgeima tipu!

Ma ei ole sel nädalal peale esmaspäeva tallis käinud, ka siis ei teinud ma midagi. Mul on nii palju mõelda (õnneks ka teha ja ei saa kogu aeg mõelda, muidu mõtleksin üle).

Mul on noor hobune, kurat võtku. Ma tahaks ise enda lapsepõlve tagasi...VÄGA, miks ei peaks ma laskma tal seda võimalikult kaua nautida temaga mõnikord lihtsalt mängides...

Heh, ma ei tea, kas ma peaksin selle postituse üldse avaldama...

Vist ikka avaldan...mis sest, et lugejad mind hulluks hakkavad pidama...vb olengi hull, kui ma hobust ainult enda jaoks pean ja temalt midagi muud ei oota, kui et ta oleks minu jaoks, mitte teistele rosettide korjamiseks.

Ma ei ütle, et ma nüüd kunagi ei võistle...hobusele on uued kogemused head, aga roseti peale ma välja ei lähe...ainult kogemuse peale, mis on palju rohkem väärt, kui auhinnalised kohad!

Kui ma endale hobust otsisin...heh...kõik algab ikkagi sellest...siis mu endine treener ütles ühele mehele, kes mulle tahtis heade eeldustega noorhobust "pähe määrida": "Lili ei taha endale vägevat võistlushobu, vaid lihtsalt hobust, kelle juurde tallis minna ja teda kaelale patsutada!"

Sul oli juba siis kuradima õigus, Toivo!:)

Meil on Hanksiga kõik veel ees ja see saab põnev olema!:)

esmaspäev, 10. detsember 2007

Salapärane loom talli juures 10.12.2007

Seekordne postitus on mul väga "mõtekas", kuna ei teinud tallis muud, kui puhastasin hobuse ära ja tuiasin siis niisama tallis...:P
Tegelikult tegin veel seda, et jagasin Hanksu toidu kolmele söötmiskorrale, kuna sain teada, et Raivo annab talvel neile kolm korda päevas süüa:D Niisiis saab poiss hommikul 200 g kaera ja 300 g Grow sööta, lõunal sama moodi ja õhtul 200 g kaera ja 200 g Grow sööta. Ajasin asja Raivo jaoks veidi keeruliseks, aga kirjutasin talle üles;)
Olen hobusele nüüd ka küüslauku andnud jälle mõned korrad ja nii hästi sööb koos kaera ja söödaga selle ära, eriti veel, kui seal mõned porgandid ka sees on:)
Pärast läksin maneeži Raftersi kordetamist vaatama ja teel talli juhtus imelik asi. Kuna õues oli väga pime ja suht kobamisi läksin, siis ei tea, mis loom see oli...aga mingi suurem loom seisis kaalumaja läheduses tee peal ja lihtsalt oli tardunud...ma alguses arvasin, et näen valesti, et nii pime, et ajan mingi betoonbloki loomaga sassi:D aga kui see elukas järsku jooksma pistis, siis sain endale kinnitust, et mul oli õige eelaimdus:D Seal oli mingi loom...väga kiire loom...tundus selline heledama karvaga (pole kindel, nii pime oli:D) ja arvatavasti metsik- või metsloom. Ta jooksis nii kiiresti, et ta jooksis kuskile otsa ja kolistas nii, et isegi Enge kuulis maneeži:D Pärast Tamme haukus õues mingi 10 minutit järjest...ja me kuulsime mingit kahtlast mõminat...ei tea...Enge arvaski, et karu, aga seda see kindlasti ei olnud...ma loodan...:D Ei no tegelt ka see ei saanud karu olla...sest ta ei olnud nii suur...arvan, et mingi kits või hirv või midagi sarnast:)
Pean talli ostma endale mingid head ämbrid, kuhu sisse teha Hanksile mõnikord söök valmis, sest jääb väheks, kui igaüks tahab kolme korra söögid valmis teha:D
Ja ma tahan taha ruumi saada oma hobusega!!!

Suurepärane!:) 09.12.2007

Läksin eile vaatamata suurele väsimusele Janariga talli. Võtsin hobuse välja, et ta puhtaks teha ja seekord nii, et ma ei sidunud teda kinni ja hoidsin nööri otsa enda käes. Muidugi ta üritas hakata ringi tatsama...aga iga kord, kui ta astus kasvõi ühe sammu kuhugi poole, lasin tal täpselt sama palju tagasi astuda...ja lõpuks mul seisis talli vahel vagur lambuke, kelle ümber ma võisin käia ilma, et ta astuma hakkaks...kabjad puhastasin lausa nii, et lasin nööri otsa maha ja siis puhastasin kapju. Nii tubli hobune...ta pole kunagi nii hästi paigal seisnud! Nii ma hakkangi teda puhastama...tulevikus ehk lausa nii, et üldse ei pea nööri otsa peos hoidma:)
Maneežis lasin tal siis natuke traavis joosta üle kavalettide, mis ka väga hästi välja tuli ja tegime kummalegi poole kaks korda galopile tõste, mis tal ka nagu selge oleks (kohe ei teagi, mis tal eile oli, et ta nii hästi ja sõnakuulekalt käitus:D).
Siis võtsin ta enda juurde ja tegin paar korda kummalegi poole feissimist ja taandamist samuti...poiss oli suurepärane, nagu teine hobune, aga meil on veel nii palju õppida!:)
Armastan oma hobust, seda ei muuda mitte miski enam...tõmmaku ta mul käest kasvõi 10 korda ära...mida ma loodan, et ta muidugi enam ei tee;) sest see on loll komme!
Ma ei suuda ära oodata, millal jälle saan hobuse juurde, kasvõi niisama boksi istuma ja jutustama/silitama...

neljapäev, 6. detsember 2007

Püherdamine 04.12.2007

Läksime Engega talli ja mina mõttega, et ma ei tee midagi erilist seal. Selleks päevaks olid saabunud Pavo Grow sööda kotid ja alates teisipäevast ta siis saabki kaks korda päevas kaerale seda lisaks...alguses ei tahtnud väga järsku söödamuutust teha ja tegin täpselt pooleks...300 g kaera ja 300 g Grow'd...aga järgmisest nädalast hakkab saama 200 g kaera ja 400 g Grow'd ühe söögikorra ajal.
Aga siis tegemistest...võtsin hobuse puhastamiseks boksist välja ja ei last tal koha peal trallida, kui teda puhastasin, ta pidi seisma ilusti...kui astus sammu ette, siis lasin tal sammu tagasi astuda...kui küljele, siis samamoodi ja see aitas...ta seisis lõppkokkuvõttes päris ilusti juba, kuigi muidugi aeg-ajal katsetas veel, kas annab ringi tatsata...
Võtsin hobuse maneeži, kuigi midagi plaanis ei olnud...Enge tegi kordet oma hobusele, niisiis me suht vaatasime pealt...ja niisama jalutasime seal...ja siis Hanks PÜHERDAS...esimest korda minu juuresolekul ja nii äge oli...kohe mõnuga ja pikalt lasi...:)
Pärast tegingi hobusele esimesed söögisegud valmis...hommikuks ja õhtuks, helistasin veel Raivole ka, et mis süsteemiga hobune sööma hakkab ja tulimegi ära...

esmaspäev, 3. detsember 2007

Hanksi vana trikk 02.12.2007




Käisime Kessuga ka eile, pühapäeval, korra tallis. Hobused olid koplis: Heera ja Hubertus maneeži ees ja Rafters, Flika, Feta, Carinda ja Hanks talli eest koplis. Tegin hobustest mõned pildid ja mõtlesin siis, et võtan Hanksi lihtsalt natukeseks koplist välja, et temaga jalutada. Sain talle jalutusnööri külge ja hakkasin juba seal tulema, kui ta järsku oma vana trikki "mina tahan, siis mina lähen" katsetas. Õnneks ta lahti ei saanud mu käest ja tulin temaga siiski välja.
Kessu ütles, et nüüd, kui ma hakkan ennast autoriteetsemaks tegema, siis hobune hakkab uuesti mind proovile panema ja nii oli ka. Jalutasin liivaplatsil ja ta tegi seda uuesti, keeras pea küljele ja tahtis minema söösta. Kessu siis õpetas mind, et KOHE, kui ta nii teeb, pean ma tugevat survet tema taguotsale avaldama ja nii kaua, kui ta on näoga otse minu poole. Ma kusjuures kartsin, et ma astun hobusele peale, sest ta lihtsalt ei läinud eest, aga siis näitas Kessu mulle asja ette ja ma sain aru:) Hobune lihtsalt peab survele alluma ja eest ära astuma...Hanks taipas jälle ruttu, et palju parem on seista näoga inimese poole, kui et lasta endale survet avaldada. Me lõpetasime hästi ja suure kiitusega ja kohe sai ta ka koplisse tagasi:)
Tassisime hobustele koplisse kolm ämbrit vett ja tulime koju tagasi sooja tuppa:)

Kessu mul ja Hanksil külas 01.12.2007

Laupäeval pool kolm jõudis Rakverre Kessu...ta tuli mulle ja Hanksile külla:)
Ta on hämmastav inimene, ta mõistab hobuseid rohkem, kui keegi teine Eestimaa pinnal vist:D
Umbes nelja aeg läksime talli. Võtsin hobuse boksist välja, et ta puhtaks teha, Kessu hoidis teda nii kaua. Hanks tahtis talle kogu aeg otsa astuda, aga Kessu on nii järjepidev, et iga kord, kui hobune astus sammu edasi tema poole, lasi ta hobusel täpselt niisama palju samme tagasi astuda ja see mõjus:D Hanks seisis täitsa ilusti, kuigi katsetas veel mõned korrad:P Veel sain ma teada, et need nöörpäitsed on liiga rasked ja jäigad...eks ma üritan millalgi uued hankida:)
Seejärel läksime maneeži, kuna õues oli juba suht hämar. Seal lasin Hanksi lahti ja Kessu jooksutas teda natuke:P Ta ütles, et mu hobune on nii noore hobuse kohta väga hästi inimesele keskendunud, aga et sel hobusel on liiga väljakujunenud arusaam inimesest ja minust. Tal täitsa õigus!
Siis võttis ta hobuse nööri otsa ja üritas talle selgeks teha, et kõige parem on inimesega koostööd teha ja olla inimese poole näoga:) Alguses Hanks ei saanud aru (aga mina sain aru, et ma olin seda nö feissimist teinud täitsa valesti:D), aga ta taipas imeruttu ja hakkas tegema juba väga kiireid liigutusi, et ennast näoga inimese poole saada. See oli imeline ja Kessu arvas, et mu hobusega hakkab olema kerge koos töötada, kui mina talt piisavalt rangelt midagi nõuan:)
Sel päeval muud ei teinudki, panin hobusele teki selga ja talli tagasi. Ta oli nii tubli, ma ei oleks üldse arvanudki ja Kessu on hästi tark hobuste maailma ja "mõtteviisi" koha pealt:) Aitäh sulle...