Viimase pildi autor on Tiia, esimeste autor on RegneMa tahtsin juba ammu Polli Hanksi vaatama minna, aga küll ei olnud aega ja siis ei olnud raha jne.
Täna see juhtus!:)
Kuigi hommikul silmi avades ja aknast välja vaadates tuli väike masendus ja kibestumus peale, et miks just siis peab vihma kallama, kui minul on ees see päev, mil ma lähen talli ja istun selga omaenda hobusele!? Vaatasin ja mõtlesin, et kui selline ilm jätkub, siis selga ma ei lähe, kuigi nutumaik tuli sellise mõtte peale kurku (olen tita jah:P)...ma lihtsalt ootasin seda päeva niiiii kaua...
Kui Polli poole liikuma hakkasime (liikusime siis Tallinna poolt, sest olime sealkandis külas), siis Annaga suhtlemisel selgus, et sealpool on ilm selgem ja see andis mulle uue lootuse:)
Hobused olid koplis ja täitsa kuivad, Annaga tõime Hanksi sisse, siis vahetasin riided ja hakkasin teda puhastama, poiss oli suhteliselt elav tallivahel, kuigi Anna ütles, et tavaliselt ta jääb seal magama:D Naersin veel, et küll ta mu kiivri sisse õnnistab (mul nimelt juba aasta otsa ootab kapis uus kiiver, mida ma polnud kordagi kasutada saanud)!:D
Väike ärevus oli sees, hirmuks seda nimetada ei saa, sest millegi pärast ma usaldan seda hobust...ma ei kartnud talle selga minna, kuigi ma alati kardan esimest korda selga minna hobusele, keda ma ei tea, kuidas ta sadula all käitub...
Anna hoidis eest, ja ma panin jala sadulasse ja tõusin selga...Hanksile...kujutate te ette, et mina käisingi tal seljas...ma ise ei usu vist siiani:D
Anna kogu aeg kõrvalt seletas ja juhendas, et mida ja kuidas nad temaga teinud on ja mida nõudnud...eelkõige pidin tagama aktiivse liikumise, mida ma ei suutnud:D olin tasakaalust väljas, varbad kahte lehte, säär ees, kätt viisin pidevalt üle kaela ja olin üldse üks suur kreeka-E seal hobuse otsas:D...aga ma sõitsin temaga...sammu küll põhiliselt, sest tema mõne traavikatsetuse peale taipasin, et ma pole teps mitte valmis veel traavi sõitma, eriti veel temaga:P Üritasime serpentiinilaadset liikumist teha, mis kohati kukkus välja ja siis ma jälle andsin hobusele liiga palju ja segaseid märguandeid korraga ja meie arvamused läksid natuke eriteid...
Aga sain hakkama küll, kuigi arvasin tõesti, et võin sealt alla lennata juba ainuüksi sellepärast, et mul pole enam tasakaalu (pole mingi kaks aastat sõitnud:P) ja ühe korra pidin ka peaaegu tasakaalu kaotuse pärast seda tegema:P
Väsisin väga ruttu, selle sammutrenni peale oli mul higimull otsa ees ja peps valus:D (ma ei taha teada, mis homme on!)
Emotsioonid on siiani laes, fotoka unustasin küll maale sugulase juurde, aga homme saan kätte, Regne klõpsis meist pilte terve aeg, aitäh Sulle!:)
Mul oleks nii palju rääkida, kasvõi lihtsalt sellest, kui ilus ja armas ja tark ja heatahtlik hobune mul ikka on, aga ma ei hakka heietama, sest siis ma vist istuks öö otsa arvuti taga...
Ma olen lihtsalt nii vaimustuses!:)
Ülejäänud pildid aadressidel:
http://fotoalbum.ee/photos/heavenly/56744425
http://fotoalbum.ee/photos/Rjuuh/56644083
4 kommentaari:
Oi ma ootasin seda blogi. Mitu korda jõudsin õhtu jooksul siia piiluda.
Mul nii hea meel, et sa kui hobuseomanik rahule jäid. See oli peamine. Nüüd süda rahul kohe :)
Lili see asi ei olnud nii hull, jh sul on tüüpilisi enamlevinud istakuvigu, mida meist kõigil on. See pole peamine. Sa sõitsid südamega. See on peamine. Sa oskasid kõike mida see väike hobune pakkus hinnata,hoolimata sellest, et emotsioonitulv oli ülepea ja ma usun, et pooled asjad, mida mina või Hanks Sulle rääkisime, kadusid lihtsalt sinna emotsioonide virrvarri.ma Võrdleks sellest ajaga kui mina veel lapsena hobustega koos olin, siis kui ma ei teadnud asjast tuhkagi ja lihtsalt olin nendega. Siis oli mul olemas hobu tunnetus. See oli ainus asi mis mul toona oli. Aja jooksul ma kuidagi suutsin selle kaotada. Ma hakkasin sõitma peaga, mitte südamega. Ma toetusin tehnikatele ja varustusele, eesmärkidele... Ent lõppude lõpuks on siiski vaid kaks asja mis loevad...Sina ja Sinu hobune. Ja Sinu hobune usaldab sind, isegi siis kui sa teda kogemata ehmatasid:)
http://polliloomaaed.blogspot.com/2009/08/lilile.html siin minu nägemus sellest käigust.
Seda hetke olen mina ka oodanud, kuni ilmub välja postitus, et LILI RONIS HANKSILE SELGA! JEEEi :P
Olen õnnelik Teie üle!
Edu edaspidises ;)
Postita kommentaar