Ootamatu sõit

Üleeile küpses mu peas väike idee, et võiks minna neljapäeval Astrale külla tema araablasi vaatama ja imeltema, aga kuna selgus, et teda ei ole sel päeval kodus, otsustasin, et läheme hoopis Hanksi vaatama, mida ma ka väga teha tahtsin.
Helistasin Marilinile sama päeva hommikul, et me tuleme:D Tal lõppesid nelja paiku tunnid, nii et selleks ajaks läksimegi sinna.
Marilin juba puhastas Hanksi ja issand, kui rase ruun mul on!:D Aga paistab, et poiss on eluga igati rahul, sest karv läigib ja õllekõht on ees!:P
Marilin hakkas sõitma minema, nii et pani Hanksi valmis. Kihvt oli see, et kui valjaid hakati pähe panema, siis Hanks hakkas haigutama ja ikka mitu-mitu korda järjest, sain selle isegi pildile:)
Maneežis algas samal ajal grupitrenn, aga see meid ei seganud, Marilin tegi Hanksiga nii kui nii kergema trenni. Mina muudkui pildistasin ja imetlesin, kui palju nad on edasi arenenud, hobune jookseb nii mõnusalt ja lõdvestunult, tekkis tahtmine endalgi selga minna:)
Ma käisingi, kolmandat korda omaenda hobuse seljas ja nii hea oli, tegin vaid natuke traavi, kuigi Hanks alguses arvas, et ega tema küll enam traavi tegema ei pea, trenn sai ju läbi...
Kui ta aga traavile sain, siis oli ta nii mõnus kerge ja mugav sõita, pärast jalutasime niisama. Mõnna loom, midagi pole öelda. Kuna meil läks ajaliselt kiireks, siis andsin Hanksile ruttu ka porksi ja pidimegi ära tulema. Kahju, et mu külaskäigud alati nii lühikesed on, niigi harva saab teda näha ja siis ka nii lühikest aega. Aga no sõit tuli ka suht järsku ja õhtuks oli muu plaan juba valmis.
Igati positiivse emotsiooni sain, Hanks on nii tubli hobune ja Marilin on nii tubli, et minu hobuse eest väga hästi hoolitseb!:)
Tagasiteel "saatis" meid ilus "pilvede mäng", muud moodi ma seda nimetada ei oska:) Nagu keegi oleks pilvi kokku või lahti kerinud:D Ja all silmapiiril veel teistmoodi pilved, justkui kellegi suurest lõkkest tuleks suitsu.