Kaks päeva Kaarma tallis.

Pole oma poni juurde jõudnudki. Olen vahepeal ta suulised ka kätte saanud. Või olen ma seda juba maininud, ma ei mäleta:D Aga kaks päeva olen ma olnud Kaarma tallis. Eile tegime Katiga seal bokse ja söötsime õhtul hobuseid, sain koju mingi pool üheksa vist. Täna hommikul läks üks selle talli hobustest uude koju Võrumaale, ilusat elu talle seal kuplite vahel:) Täna käisime ka kõik boksid üle, pellet on üks kuradima hea asi, kulub imevähe. Lasime märad välja ja hiljem ühe väääga suure ruunapoisi, kes on Sullivanist. Ta on 3 a ja no mina olen 170 cm pikk, tema turi on minust veel tükkmaad ülevalpool:D Aga nii hea iseloomuga ja rahumeelne poiss. Puhastasin märasid, hullult ajavad karva, käisin hommikul Kratil seljas, teda käisid täna potensiaalsed ostjad vaatamas. Katsetasime, kas ratsanik püsib seljas. Selles mõttes täiega sonsu loom, et seisnud terve talve, Kati tegi paar ringi traavi kordel ja ronisin selga, mitte teist nägu ka ei teinud. Ostjatele meeldis, kõik veel läbirääkimiste küsimus. Andsime hobustele lõunasöögi, tegime õhtuks uue palli heina lahti, panime kaeraämbri täis, noortele ja tiinetele panime natuke ka silo ette, puhastasin talli vahekäiku natukene ja oligi aeg kella 10ne pealt juba poole kahe peale saanud:D Pea hakkas valutama ja selletõttu ma Pariisi minema ei hakanud, ilm on ka suht kehv, tuuline ja sajab. Homme lähen raudselt koos Kati ja Reelikaga. Täna õhtul lähen söödan Kaarmal veel hobused ära, enne, kui koju sõidame. See tall on mulle tohutult südamelähedane, kahju on, et seal see kõik käest ära on läinud.