Juuli on lõpusirgel ja minu puhkuse viimane päev oli eile. Pean häbiga tunnistama, et Fruty juurde ei ole ma oma puhkuse ajal jõudnud. Peamiselt seetõttu, et puhkuse ajal toimusid suured sündmused, mis neelasid suures osas kogu mu vaba aja ja kui ka tekkis vaba hetk, siis ma lihtsalt puhkasin.
Eks põhjuseid on teisigi, miks poni unarusse jäänud. Peale näitusel käimist ja osade asjade selgeks saamist tekkis totaalne motivatsioonilangus. Kohe kuidagi ei ole saanud seda üles upitatud ja ma ei tea, kas saabki:(
Peale viimast postitust käisin veel kord Mairitil külas, sel korral koos Heleriga ja see oli tõeliselt emotsionaalne kolme parima sõbranna kohtumine. Me kõik armastame hobuseid ja see meid ühendabki, käisime koos maastikul sõitmas ja veetsime lihtsalt kvaliteetaega veini ja omade juttudega!
Kurb on aga see, et Mairit jääb vist oma hobustest ilma, tema elukaaslane on otsustanud kõik nad maha müüa ja siis läheb ka minu lemmik poiss Troopik. Ta on mulle ikka väga südamesse pugenud, viimasel ajal ainuke hobune, keda ma jäägitult usaldan! Eks näis, mis elu toob, aga hetkel on Mairit väga rivist väljas...
Mina aga ei teagi, mis edasi saab, minu elu ei soosi hobuseid. Mul on võimalus käia Frutyga tegelemas, aga seal on liiga palju "aga"-sid juures. See kõik ei ole avalikus blogis arutamiseks, aga põhjuseid on mitmeid...
Ma olen saanud pakkumisi hobustega tegelemiseks/rentimiseks, oli ka üks suurepärane pakkumine ja variant, mis kahjuks langes praegu ära, kuna me ei leidnud hobuse vajadustele vastavat talli siitkandist. Rentida ma sellises mõttes jälle ei saa, et hobust ise täielikult ülal pean, sellisel juhul oleks mul endal juba hobune:) Nii et nokk kinni, saba lahti...
Elu on õpetanud, et ei aita ei hull rabelemine ega lihtsalt ootamine, kui ikka ei tule ja ei ole, siis nii ongi. Eks hoian silmad-kõrvad lahti ja vaatan, mis elul mulle VEEL varuks on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar