laupäev, 16. veebruar 2013

Kokkuvõte eilsest ja tänasest.

15.veebruar - sain üle pika aja poni juurde. Ta vahetas boksi ja on talli kõige viimases boksis. Boksi juurde jõudes tervitas mind natukene kaalu langetanud kõrvad lidus poni. Ta on kenamaks läinud, ei ole seda suurt magu all, kohe hobuse moodi paistab:D Otsisin talle päitsed pähe, et teda puhastada, sest lahtiselt on teda praegu suht võimatu puhastada, ta hakkab ringi tuiama ja ülbitsema, kõrvad lidus vehib hammastega. Niisiis päitsed pähe ja nöör ümber posti enda pihku. Ta pole kunagi kinniseotuna olnud, seetõttu ei julge teda veel kinni siduda, kui nööri ots enda pihus on, siis saab alati järele anda, kui vaja. Niimoodi laseb puhastada väga ilusti, kuigi vahel hakkab peale vajuma, inimese ruumi austamine on suht olematu. Kui aga märku anda, et mul kitsaks läheb, siis astub kenasti tagasi, nii et midagi on ta juba õppinud:) Kati ja Reelika sõitsid ära, siis läksin poniga õue, et natuke käe kõrval kõndimist harjutada, aga tegin selles suhtes natuke liiga järsu lükke, et ta sattus õue üksi ja siis muutus ta väga rahutuks, tegi küünlaid, üritas minema saada, vehkis esijalgadega ja oli muidu kuri. Kati tõi Fredy talle seltsi ja siis muutus ka Fruty kohe rahulikumaks. Enamus aega maadles temaga Reelika, ma tegin möllust pilte. Lõpuks sai ta juba natuke pihta, mida temalt oodatakse, porgand oli preemiaks, kui ta ilusti käe kõrval kõndis. Positiivselt lõpetatuna, viisime ta sisse tagasi. Poniga hakkab veel pulli saama:D 16. veebruar - täna ma liigutasin natuke ühte hobupensionäri, kes on, uskuge või mitte, 25 aastane ja täie tervise ja reipuse juures. Mõned ringid tegime traavi ka, särtsakas mutt on, ma pean mainima, ma ei jõudnud tema tempos püsida:D Hiljem lihtsalt sumpasime lume sees, vähemalt sai mutt veidi vaheldust ja mina natukeseks hobuse selga:) Hiljem siis puhastasin Fruty ja täna läksime kohe koos Bingoga õue. Eelmise päeva möllust ei olnud märkegi, hobune oli viks ja viisakas, natuke tahab ikka liiga külje all ja selja taga kõndida, aga ka see läks hiljem juba paremaks. Aga jah, poni on ikka nii kerge porksiga ära rikkuda. Kui mina arvasin, et porksi on õige saada hästi tehtud harjutuse eest, siis tema hakkas ka ühel hetkel arvama...arvama, et porksi võib norida igal ajahetkel. Selle tegime ruttu selgeks, et maius järgneb VAID heale käitumisele ja talli tagasi minnes käis ta käekõrval lausa ideaalselt. Õppida on veel palju seoses inimese ruumi, päitsete survele allumise ja käe kõrval käimisega, aga tänane oli suur samm paremuse poole!

Kommentaare ei ole: