Iseseisvuspäev

Laupäeval oli meil tuttavatega üks vahva üritus ja seetõttu talli ei jõudnud, aga pühapäeval käisin ikka poni juures ära. Porgandid olid autos külma saanud ja olid kõikide meie asjade all, mis meil üritusel kaasas olid, nii et neid ma üles ei leidnud. Kuna platsil oli kolm hobust, siis otsustasin, et välja seekord ei lähe, jalutasin temaga talli vahel, mis oli hea mõte, sest ta oli tubli, mis on peamine. Harjutasime käe kõrval seisma jäämist, mis vahel tuli ideaalselt, teinekord jälle veidikese viperusega, aga ma jäin temaga üldiselt sel korral väga rahule. Mul oli pere kaasas, poja oli suur huviline poni puhastama ja paitama. Puhastama ma teda boksi kaasa ei lubanud, sest poni on noor ja ilmselgelt ei oska arvestada sellise 4 a inimolevusega enda ümber, aga pärast talli vahel sai ta poni siis paitada, Fruty ise oli ka väga kikkis kõrvadega ja uuris seda pisikest inimest:D Veel tegin ma temaga seda, et võtsin steki ja hakkasin sellega teda katsuma ja silitama. Oi, ta oli alguses väga umbusklik, kuigi mina teda stekiga kunagi löönud ei ole, vehkinud küll, et teda eemale peletada, kui ta on õues minu jaoks veidi ohtlikuks muutunud. Nii et ta ei saanud esiti aru, miks ma sellega talle nüüd pai tahan teha. Ta seisis aga üllatavalt kombekalt paigal, lihtsalt kõrvad ja silmad jälgisid pidevalt, kuspool stekk parasjagu silitab. Mõne aja möödudes oli tal juba suht kama, et ma tema rinnaesist ja külgesid sellega silitan. Sellega jätkan ka edaspidi, aga liigun järjest edasi, nii kaua, kui saan seda teha igalt pool ilma mingit ärevust tekitamata. Võtan kasutusele ka kõiksugu muud abivahendid, alustades kilekotist kuni vihmavarjuni. See on huvitav ka mulle endale!:) Kui Reelika Fuksaga talli ära tuli, said lapsed korra Fuksa sooja selja peale istuda, mis tekitas nii toredaid ja ehedaid emotsioone:) Tallis oli vahva, ootan juba järgmist korda ja vägaväga ootan ma kevadet, et oleks soe ja kuiv.