Iseloomukas poniline!

Käisin ju ka pühapäeval tallis, aga pole jõudnud sellest kirjutada. Midagi eriti head pole kirjutada ka, poni on väike ennasttäis põrnikas:D Puhastasin ta ära ja läksin õue, kui Kati ja Reelika olid sõitmise lõpetanud. Algus oli paljulubav, aga sain mingi pool ringi temaga ära jalutatud, kui ta hakkas porksi nõudma ja kui ma sellise pahura nõudmise peale seda ei andnud, siis hakkas ta igasuguseid imenippe välja mõtlema, et sealt nööri otsast minema pageda. See tal aga ei õnnestunud, küll ta hüppas ühele poole ja teisele poole ja põrnitses talli poole jne. Natuke aega maadles minuga, siis jäi rohkem mõtlema ja vahtima. Lasin tal maadelda, mõttega, et peaasi, et ta ei saavuta seda, mida ta lootis: nööri otsast minema saada, sest ta oli ikka tõsiselt endast väljas kohati, näksis närviliselt nööri, mis ta päitsete küljes oli. Lõpuks, kui Kati hakkas Bingoga talli tagasi minema, pidin ka Frutyga sisse minema, sest üksi välja jäämine on mõeldamatu veel. Talli poole liikudes käis ta käe kõrval väga hästi, oskab küll, aga ta lihtsalt ei taha. Pärast hoidis Reelika teda talli vahel kinni, puhastasin ta sabapundart natuke, seal on mingi jõledam ummistus, milles ma kuidagi jagu pole saanud, lõigata ka ei taha, siis jääb väga kole auk talle sabasse:D Ühesõnaga, poni tahab olla ise alfa, aga pean talle selgeks tegema, et inimese ja ka hobuse ohutuse seisukohalt on targem mul lasta alfa olla:P Meil on väga pikk tee minna, usalduseni on tükk tühja maad...