Üllatused.

Täna talli minnes ootas meid ees paar üllatust, milledest üks puudutab veidi ka mind, aga ma ei taha sellel pikemalt peatuda, see selgub millalgi hiljem, kas Fix jääb ikka minu tegeleda või mitte... Täna oli mul aga aega pikalt Frutyga õppida. Läksime täna esimest korda valjastega välja nii, et korde oli suuliste küljes. Polnud mingit muret. Valmistusin täna rohkem ise ette, kiiver peas ja pika kordega on tunduvalt ohutum temaga. Avastasin enda jaoks veel midagi. Ma vist tean, miks ta iga kord, kui mul kiivrit peas ei ole, on selline viitsütikuga pomm. Ma ise tunnen ennast sellisel juhul ebakindlalt ja muutun närviliseks, seda tunnetab ka hobune ja tema muutub ka karglevaks kitseks. Täna olin ma vana rahu ise ja olin nii meelekindel oma küsimistes, kui ma peale põhimõtteliselt 5 a pausi olla saan ja kõik sujus suurepäraselt. Saime Kati tagant utsitamise peale isegi kahel korral käe kõrval traavi teha ja harjutasime natuke korde ringil kõndimist, kuigi hetkel veel on see ring nii väike, et kordetamisest rääkida ei saa. Ka õppisime seda, et inimene võib katsuda ja patsutada kust iganes, sellest ei juhtu midagi, keegi ei saa surma:D Patsutasin teda kaelalt, rinna eest, kõhu alt, selja pealt, pepu pealt jne, panin käe üle selja, patsutasin ja kargasin veits. Suht okei oli, natuke ajas silma punni kohati, aga ta ongi selline kerge jänes. Tallis võtsin tal jalgu, esimest vasakut jalga võttes pidi ta esimese ropsuga ennast kõhuli viskama, tasakaal oli kuidagi pahasti jaotatud vist, teisel katsel sain mõlemad esijalad ilusti üles. Tagumistega on veidi rohkem jamamist. Tal hakkab saba käima ja no ta on pepust ikka väga väle:D Nööri abiga sain ikka ühe tagumise üles ja natuke hoida, siis kiitsin ja lõpetasin. Loodan, et sai aru, mis preemiani viis, ehk et, kohe, kui ta rahunes ja jalga lasi hoida, vabastasin ta jala. Eks see vajab tohutult kordusi veel muidugi. Aga täna olin ma temaga väga rahul jälle, nüüd saab ta veidi puhata ja mängida, sest mul tööl pikk nädal, ei tea üldse, millal talli jälle.