neljapäev, 25. märts 2010

7. trenn ja Horse Show - 23.03.2010

Noh jah..."lootus annab jõudu olla"...mis ma oskan öelda...lootsin, taaskord lootsin, et saan kellegi teise, kui Gucci. Peale selle panin puusse Enge sünnipäevaga, mis mul enda arvates väga kindlalt meeles oli, aga ei, üldse sel nädalal nii palju tähtpäevasid, et hea, et ma tean, mis nädalapäev parajasti on (kui ma aus olen, siis on sellegi meeles pidamisega raskusi).
Aga jah, Gucci...olin nii pettunud, kui Reet ütles, et sa võta jälle Gucci...nutumaik tuli lausa kurku /ma ei ole ju tegelt nii möku/. Ütlesin Engele isegi suures pettumuses, et ma vist rohkem trenni ei tule...paar nädalat ei saagi minna muide...eks siis edasipidi näis, mis saab.
Aga jah, puhastasin hobuse ära, ta käitus üllatavalt hästi, ei proovinud mind kordagi näksata, küll aga lükkas pidevalt boksi ust lahti. Teda saduldades olid ta valjad kuidagi väga sõlmes, rihmad risti-rästi, üritasin seal siis kuidagi sotti saada, sellepärast olin ka viimane, kes valmis sai ja minu järel teised ootasid.
Trenn...nooh...ütleme nii, et ma ise tunnen, et hakkan paranema oma kõige suurematest vigadest, vasakut pidi sõites olen vist enam-vähem juba täitsa otse, sest Reet ei maininud selle kohta midagi, ise ka tundsin, et olen otse.
Tasakaalu nagu ka hakkab juba tulema. Säärt üritasin ilusti õige koha peal hoida, istusin teadlikult sadulas võimalikult keskel (mida ma enda arvates ka siiamaani teinud olen), et säär õige koha peal saaks olla...suure pingutamise peale kippus vahepeal kand üles tõusma veidi, aga siis Reet tuletas meelde ja trenni lõpupoole sain juba kiita, et istun väga ilusti ja säär ja kand õigesti:)
Kohati kipun aga keha liiga palju kaasa jõnksutama, just pööretel ja voltidel, nii et seda pean ise jälgima. Sel korral tuli jälle midagi uut...nimelt täisistakus ilma jalusteta viisin ma enda küünarnukid kehale liiga ligidale ja nii kippusid käed hobusega liialt kaasa hüppama, aga kohe, kui küünarnukid ja käsivarred vabamaks lasin, nii jäid ka käed paigale:)
Ka ütles Reet ilma jalusteta õppetraavi ajal, et vot nii on mul sääred ja kand ideaalselt ilusti. Ise tundsin ka...aga jalusega on see "õige koha leidmine" kuidagi raskem:D
See trenn olid hobused kuidagi segased peast:D Ühel korral ehmatas Franceska millegi peale ja pani punuma, nii et Gucci mult ka alt ära tõmbas ja ühel korral, kui Horatsiusega galoppi tehti, siis see tüdruk seal seljas arvas, et Gucci nüüd lööb neid (kuigi ma seisin ühe koha peal, lihtsalt suht maneeži eesotsas, kust ta mööduma pidi) ja kiljatas, siis ehmatas Horatsius ja siis Gucci ja siis tuli Franceska igavese paaraga ka sinna samasse nurka, nii et me olime seal kolmekesi puntras ja siis üritas küll Gucci kedagi lüüa, kuigi õnneks pihta ei saanud ja kõik lõppes õnnelikult. Terve trenni olid hobused pärast nii ärksad ja iga krõpsu ja mittekrõpsu peale hüpati ja karati:P
"Hüppasime" ka:D Reet pani meile alguses väikesed latid ette, millest traavis üle läksime ja lõpuks tegi väikese takistuse. See oli ikka väga väike, aga mulle sest piisas ja hobune tegi hüppeliigutuse vähemalt:D Nii et jah, linnuke kirjas, Lili sõitis hobusega ratsa üle takistuselaadse asja:D
Mis me veel tegime. Slaalomit sõitsime nii sammus, kui õppetraavis ümber kummide, et harjutada keharaskuse viimist ühelt poolt teisele ja säärega sõitmist, ratsmeid ei tohtinud väga kasutada...see oli ka suhteliselt huvitav ja andis palju.
Galopp läks taaskord nihu veits, sest Reet seisis natuke vale koha peal ja siis Gucci kartis teda, aga jah...pold hullu...
Trenniga jäin nibin-nabin rahule, kuigi pettumus on ikka, et mulle iga kord Gucci antakse. Tõesti tahaks kedagi teist vahelduseks...
Horse Show'l käiguga jäin rahule, oli vahva, nägin paljusid tuttavaid ja sõbrannasid ja sain natuke puhata igapäevasest lapsega olemisest, kuigi mu pisike peagi aastaseks saav poisipõnn on mu maailm, ta on kõige armsam laps maailmamuna peal ja ma ei saa sõnadesse panna, kui väga ma teda armastan...vahel aga lihtsalt on vaja natuke eemal olla, igapäevarutiinist ja ka lapsest:)

Kommentaare ei ole: