Võistluspäev (2. juuni)

2. juunil olid siis need kauaootatud võistlused. Mairit tuli juba eelmisel õhtul meie juurde, et saaksime hommikul varakult talli minna. Ilm oli ülikehv, tuuline ja vihmane ja külm:S Panin endale selga kõik riided, mis mul maakodus kaasas olid ja pool üheksa hommikul läksime talli. Aitasime seal ettevalmistusi teha, Kati ema hakkas kohe minu ja Mairiti pärast muretsema, et meil ikka korralikult riideid seljas oleks, tassis kõik oma autos kaasas olnud riided meile selga, ka kindad saime kätte:) Suured tänud talle, sest ilma tema riieteta oleksime me mõlemad järgmisel hommikul haiged olnud. Kohtunikuks tuli Aive Mihkelson, mina pidin siis olema protokollija, Mairit sai kahjuks vähe kehvema ülesande, oli lipuga vehkija... Aive seletas ära, mis ja kuidas olema hakkab ja võistluspäev algas kell 10. Kuna istusin terve päeva, siis tõi Kati ema mulle veel hobuse fliisi ka ümber, Aive istus üldse kahe fiisi + voodriga vihmateki sees:D Mul hakkasid varbad külmetama ja lasin mehel endale kummikud ja villased sokid tuua, oli kohe teine asi:) Kati ema oli ka söögipoolist muretsenud ja kuum tee oli meil ka endal kaasas. Päev möödus vaatamata ilmale kenasti. Vahepeal piilus ka päikest, aga siiski oli ilm ikka üle ootuste halb, vihma sadas iga natukese aja tagant, tuul keerutas seda vett seal õhus ja õhk oli üleüldse jahe. Võistlejaid oli aga isegi sellise ilma kohta väga palju kohale tulnud, igas sõidus ikka keskmiselt 12-18 sõitjat, ainult viimases 90-100 cm parkuuris oli vaid 6 võistlejat. Kokku oligi 5 parkuuri, esimene neist siis nö juhtimisparkuur, latid maas, mis tuli läbi sõita traavis. Kõik, peale viimase parkuuri, oli kiirusele ja puhtusele, viimases oleksid võinud toimuda ümberhüpped, aga kuna ainult üks nulliga sõitja oli, siis ümberhüppeid ei toimunud. Esimeses, juhtimisparkuuris, said kõik, kes parkuuri läbisid rosetid ja diplomid. Päev sai läbi kella nelja paiku, ega me enam seal olla ei tahtnud ka, kohe läksime koju, meid ootas soe supp ja kuum leil:) Minu pisike 8-kuune tibu pidas ka selle esimese nii kaua lahus oldud päeva vastu, natuke kartsin küll, et mingi hetk helistatakse, et preili nõuab:P Muide, juba järgmisel päeval tuli mulle üks väga huvitav pakkumine, aga sellest ma räägin kunagi hiljem. See oli nii ootamatu ja meeldiv, et pani nii mõnegi asja üle järele mõtlema:) Kolme päeva pärast saabub siis mulle kauaootadud sõber! Olen väga elevil ja ootan seda päeva väga.