reede, 7. september 2012

Postitus nr 250.

Käisin eile veel tallis. Oli vaja laupäevaks Happyle asjad kokku panna ja ühtlasi mõtlesin, et natuke liigutan ka teda. Vennanaine tuli kaasa, fotograafiks...kahju, et ma Pupsiga ratsutamise pilte ei saanud. Jube külm ja tuuline oli seal, panin talvejope selga ja läksin hobust puhastama. No mõnusaid mudavanne oli ta võtnud, nägin puhastamisega ikka tohutult vaeva, nii tolmune oli ta. Panin kaitsud peale ja kuna ta nii pikalt vaid koplielu elanud, ei olnud julgust teda kordele võtta, otsustasin, et jooksutan teda veidi vabahüppeaias, saab ennast siis välja elada. Ja no seda ta tegi ka. Kus olid ikka kiirendused ja tagant pani üles, nii et kiunatas ja peeretas ja tegi pukke ja kõike. Mul hakkas kerge hirm juba, et murrab oma kondid ära, lihtsalt seisin keskel ja rääkisin rahuliku häälega, et hobune maha rahuneks... Iga päev on pika päeva koplis, aga ega nad seal ikka väga ei liiguta ennast, tundub...nina maas nosivad ja füüsiline tegevus piirdub järgmise parema rohututi juurde astumisega. Jalutasin teda käekõrval pärast, nii kaua, kui rahunes. Õnneks ta ennast märjaks ei jooksnud. I. tegi ta trianglist ohtralt pilte, pole isegi neid näinud veel, nende saamisega läheb aega, aga kindlasti jagan neid teistegagi:) Viisin ta sisse, võtsin kaitsud maha ja puhastasin jalad ära, need olid mõnusalt sopased:P Pakkisin siis Pupsi asjad kõik kokku ja ühte kohta, jätsin hüvasti ja tulin tulema. Sepp ei tule täna...ta on haige, selline info vähemalt minul on... Kolm nädalat seppa oodanud ja tulemus on see, et Pups jõuab enne tema saabumist ära kolida. Täna käin korra tallist läbi ja võtan enda riided ja saapad kaasa, nii igaks juhuks:)

3 kommentaari:

Anna Pindam ütles ...

Kui uut hobust otsid siis kirjuta mulle mul on neid kuhjaga üle....

Ingrid ütles ...

Jama luguuu... Peaasi, et sa ise liiga õnnetu ei ole. Võib-olla kui oled natuke aega saanud trennis käia ja enesekindlust kasvatada, siis tuleb tahtmine uuesti proovida, mõne vähem energilise hobusega näiteks. ;)

Aga muidu palju õnne, meie blogi sai ka just täpselt 250-seks ja umbes 5 aastat vanaks. Jätkame samal lainel!

Lili ütles ...

Üritan mitte õnnetu olla, kuigi eks ikka veidi nukrus hinges, et kõik see ilus nii ruttu otsa sai. Aga elan üle, mis mul muud üle jääb:)