Eile oli mul kindel plaan minna Hanksiga maastikule kondama.
Puhastasin hobuse ära, ta ajab HULLU MOODI karvu ja tema puhastamine on omamoodi ooper.
Suht tuuline oli väljas, panin ennast soojalt riidesse ja hakkasimegi kaugusse tatsama. Avastasin, et lumi oli ikka väga paks põllu peal. Mul oli nii raske sumbata, et väsisin ruttu ära.
Hanks oli närviline, tormas ette. Lasin tal peatusi teha iga natukese aja tagant. Ühel hetkel ta ei peatanud ja lasin tal taandada, ta tegi küünla. Muud mul pähe ei tulnud, kui ennast ta tagumisele otsale jõuliselt peale suruda ja see aitas. Ta oli terve aeg nagu kukununnu ja jäi tegi peatused väga hästi.
Jõudsime mingi jõeni ja sealt hakkasime tagasi tulema. Tagasiteel ta muidugi ruttas ja kui peatus ära oli, siis tahtis kohe edasi minna, aga hakkasin siis dikteerima ka seda, kui kaua me seisame. Poiss oli täitsa hädas minuga:D
Talli juures tegime veel feissimist ja taandamise harjutust ning siis talli tagasi ja porgandid ette.
Üldkokkuvõttes ma jäin rahule, aga sain aru, esialgu peaksime leppima vähe väiksemate ringidega ja siis hakkama järjest kaugemale minema.
Tublid olime ikka, mis siis, et mina surmväsinud olin pärast:D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar