Tohutu laiskus on peal! Põhiliselt siiski blogi kirjutamise asjus, talli ma lihtsalt jõuan viimasel ajal harva, sest ilmad veavad alt ja palju tööpäevi on olnud, kus lihtsalt ei jõua enam talli.
Aga olen käinud vahepeal kahel korral.
18ndal tegin topeltkordet. Ei olnud just parim päev. Luuna oli suht kramplik, ei tahtnud kuidagi lõdvestuda. Peale selle olen mina seal kahe korde otsas veel väga koba. See on ikka palju raskem, kui kõrvalt vaadates tundub. Samas ma tean, et ma pean seda harjutama, teen seda nii leebelt, kui ma suudan, viimane asi, mida ma tahan, on see, et hobune minu harjutamise all kannataks!
Lõpupoole läks juba paremini, kuigi vahepeal ei tahtnud ta kuidagi edasi liikuda, hakkas seljast kumeralt tippima ja edasipürgimist polnud. Peale paari galopiletõstet hakkas ka traavis helgemini liikuma ja siis lõpetasimegi ära.
Õues on juba nii jahe, et enam pesta ei julge. Õnneks ei olnud ta ka väga märg, kergelt niiske vaid.
21. august käisin trennis üksi, sest K. oli tööl. Tahtsin võimalikult vara ära käia, sest augustikuu on näidanud, et hommikupoole veel ilm peab, aga peale lõunat kipub iga natukese aja tagant hoogsalt sadama.
Luuna oli küllaltki mõnus. Ta on alati mõnusam, kui üksi platsil oleme. Püüdsin ennast hästi palju jälgida, kuidas istun, kus sääred on, käteasend ja ise sealjuures lõdvestunud. Raske, ma ütlen! :P
Kui hakkasin esimesele galopile mõtlema, hakkas tibutama. Ei last ennast sellest väga häirida, sest mis see "kaks tiba" meile ikka teeb. Luuna oli galopis päris mõnus. See, et paar sammu enne galopile tõstet täisistakus olla, mõjub ülihästi. Üleminek on sujuv ja lõdvestunud.
Teise galopi ajal hakkas tihedamini sadama. Tegin siiski paar volti ära ja jäin sammu. Ja kus siis hakkas kallama!
Kiirel sammul talli sisse, mõtlesin, et las siis jääda, sain enam-vähem trenni tehtud!
Hobusel jõudsin valjad ära võtta ja kui sadula kallale läksin, siis vaatasin õue ja vihm oli üle! :D Täiesti naeruväärne. Me saime ikka korralikult märjaks, samas oleks võinud selle paar minutit ära oodata platsil ja oleksime ehk saanud trenni korralikult ära lõpetada.
Enam ma aga uuesti õue minema ei hakanud, Luuna oli trennis tubli olnud.
Seni, kui ma asju ära korjasin, oli ilus ilm taas kohal ja hobune ilusti ära kuivanud, viisin nad õue tagasi.
Hirmsasti tahaks maastikule minna millalgi, aga ei tea, kuidas meil K.-ga ajad klapivad ja ilmaga veab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar