neljapäev, 24. juuli 2008

Lihtsalt... 24. juuli 2008


Mul oli täna imelik tuju...
Helistasin Engele kell neli, et kas ta saab talli tulla, ta oleks saanud hiljem, aga hiljem ma ei saanud jne...ütlesin siis, et lähen ise talli ja teen trenni ära.
Käisin poest läbi, ostsin porgandeid ja läksin otse Rakverest talli...
Ma olin tujutu, päikesest ära põlenud ja väsinud...
Tõin hobuse koplist, teised tahtsid ka jubedalt sisse, trügisid peale, kui Hanksi välja võtsin...eks putukad piinasid ja palav ka...
Tallis panin hobuse juba kinni seina külge, et hakkan puhastama...aga siis tuli mingi tunne peale, et ma ei suuda täna...mul lihtsalt ei olnud tuju...patsutasin teda, andsin porgandid söömiseks ette ja lihtsalt vaatasin ja imetlesin teda...ma olen uhke, et olen endale sellise looma kasvatanud, ta on imeilus!
Senikaua, kui ta porgandeid sõi, proovisin ennast kokku võtta, et ta siiski ära puhastada ja varustusse panna...aga ma ikka vaatasin teda...katsusin teda igalt poolt (ta oli higine kõhu alt tagumiste jalgade juurest), ta oli nii rahul, et sai talli, kuna seal palju jahedam ja pole nii palju tüütuid parme...
Kass tuli ligi...uuris, mida Hanks sööb...tuli täitsa hobuse juurde ja nühkis ennast vastu poiska pead...alguses Hanks vaatas teda imelikult...
Kuna vaatasin, et Hanks hakkab enda jalgu laiali ajama, et pissile hakata, toksasin teda, et kuule, siin mitte...ja panin ta ruttu boksi...Fetta boksi, sest Heera oli tallis ja silma all...
Seal ta siis pissis ja nuuskis niisama...kell oligi juba peale viit, panin talle heina ette, vaatasin veel teda ja tulin ära!
Nii palju siis minu kindlast mõttest trenn teha...homme lähen ja teen, see on fakt...homme lähen täitsa õhtul, siis ei ole nii palav...selle lõõskava päikese käes ei suutnud ma täna kuidagi olla peale rannast tulekut, nahk punetas juba ja kipitas, kui päike oma kiired peale heitis...

Ma olen ikka üks kuradima õnnelik inimene, et mul on oma hobune...

2 kommentaari:

Kristhel Vaht ütles ...

Ma ühine sinu tundega! Nüüd tean, mis rõõm on omada hobust :)

Lili ütles ...

Seda tunnet ei anna millegagi võrrelda, eriti kui sa oled selle ihaldusväärse looma saamise nimel nii palju vaeva näinud!:)