Laupäeval otsustasin, et poni peab hakkama ka sadulaga tutvuma, selleks tegime siis esimese sammu valtrapiga silmitsi seistes.
Tõin poni sisse, puhastasin ära ja asetasin valtrapi rahulikult talle seljale. See teda ei häirinud, seejärel kinnitasin tasakesi valtrapi tekivööga, selle peale ta astus paar sammu tagasi ja ajas silmad korra punni, aga ka mitte midagi rohkemat. Valjad pähe ja õue.
Kõndima hakates natuke oli kõhklev, aga harjus imeruttu ja õues käe kõrval joostes ei teinud ka teist nägugi. Poni jookseb käe kõrval üha paremini!
Kordel jooksmine hakkab ühte pidi ka välja tulema, ta saab aru, mida temalt nõutakse. Kuigi veidi kisub veel välja vahepeal, aga ta alles nii roheline ka korde peal. Teistpidi jooksmine on hea nali veel, ta ei saa ikka üldse aru, milleks seda teisele poole tegema peab:D Mõned sammud saime ikka tehtud ka, aga see vajab veel tohutult tööd.
Ta on püüdlik, mis on põhiline, aga mina olen vahel natuke liiga vähenõudlik vist. Või ma ei teagi, milles asi...igal juhul tunnen ennast mõnikord väga kobana. Ma ju tean, mida ja kuidas tegema pean, praktikas ei kuku see alati nii hästi välja. Seetõttu võtangi igat päeva Fruty seltsis kui uut väljakutset ja õppetundi. Ma loodan, et Fruty selle kõik lihtsalt ära talub!:) Siiani on ta mingil hetkel alati mõistnud, mida temalt ootan, nii et kannatlik pean olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar