Kui talli jõudsin, oli K. juba Fogeliga platsil ja tegi talle topeltkordet. Luuna oli talli eest aias. Sõi rahulikult. Panin asjad talli ja tõin Luuna sisse talli vahele, seal hakkas ta tatsama ja närveldama. Mõtlesin siis, et lähen küsin K.-lt, kaugel ta on, et äkki ootan, kuni ta tuleb sisse, et siis ise minna. Ta aga alles alustas ja seetõttu otsustasin Luuna õues valmis panna. No tükk tegu ikka, ühe käega hoia nööri ja teisega puhasta, rahusta, sadulda :D Tõmbasin endal vööd pingutades mingi seljalihase ära paremalt poolt. Tänaseni valus.
Panin Luunale kummid peale, polnud tahtmist temaga kaelkirjakut mängida, hakkab siis kohe algusest peale ilusti töötama.
Oli kohe nii hea sõita. Ta töötas algusest peale mõnusasti kaasa ja jäin traaviosaga üsna rahule. Galopp polnud aga väga hea. Tõstsin paar korda mõlemale poole. Ilma kummideta on isegi nagu parem olnud mu meelest. Kummidega vajus nagu rohkem esiotsale ja toetas ratsmele liiga palju.
Galopp on üldse asi, mille kallal peame tööd rabama.
No ja siis, kui K. oli Fogeliga lõpetanud, küsis ta, kas ta tahaksin 3. juulil Piira talli võistlema minna. Hetkeks tekkis tunne, et jaa, tahan küll, aga siis tõstatasin küsimuse, et kas see on takistussõit. Kuuldes jaatavat vastust, jäin jutu juurde, et mulle see ei istu.
Polnud kasu! K. pani mu hüppama pisikesi ristikesi. Ja kui olin mõned korrad poolistakus üle lattide läinud ja ühe korra traavis ka üle risti läinud, ütles K., et mine galopis, Luunal nii parem... Ja mis juhtus, ma jäin maha, karjatasin, jäin suu peale, Luuna tegi mingi x hüppe ja peale takistust hüppas veelkord lambist õhku, sest ma potsatasin sadulasse tagasi ja siis ma ütlesin, et EI, hüppamine pole minu jaoks! :D K. veenis mind veel ja seletas, mis ja kuidas ning alustasingi juba uuesti poolistakus traavi, aga olin selleks ajaks nii väsinud (ma avastasin, et ma reaalselt ei jaksa poolistakut üldse sõita, sest jalalihased lihtsalt ei pea sellele koormusele vastu ja hakkavad valutama), et lõin käega.
Pealegi tuli mul pärast tallis meelde, et ma olen 3. juulil tööl ja seda ei anna mul kuidagi ära vahetada, sest teine inimene puhkab. Niigi vahetasin ära 12. juuli, et Lepa talli võistlema minna.
Veendusin veelkord, et ma kardan takistusi ja seetõttu rikun selle kõik ka hobuse jaoks ära... Hirmust üle saada on raske!
2 kommentaari:
Sinu blogi on meeldiv lugeda ütlen alustuseks :)
Tahtsin seda mainida, et kui kummid peal, siis on vaja säärega ja istakuga rohkem toetada. Sellepärast ongi nii, nagu sa ütlesid- et galopitõste on ilma kergem.
Sorry, ei tahtnud õpetada, aga lihtsalt minule on õpetatud, et ükskõik mis abivhaendi peale paned (libisev, kummid, külgratsmed jms) pead suurendama säärt ja istakut sest muidu pole abivahendist maksimaalselt kasu. See paneb sel juhul hobuse sundasendisse ja ta jookseb ikka esiotsal.
Loodan, et ei tundu kui targutaja :)
Esiteks tänud meeldiva ja asjakohase kommentaari eest ja kindlasti ei võta ma seda targutamisena! :)
Sul on aga täitsa õigus selle rohkem edasi sõitmise koha pealt. Olen aga alles natuke üle kuu aja ratsutanud peale väga pikka pausi ja lihased veel nõrgad. Õigemini neid ei olegi veel õieti! :P
Luuna on üldse natuke keeruline hobune sõita, aga me õpime koos tööd (või ka koostööd) tegema:)
Postita kommentaar