Otsused!

Olen mõelnud nii palju, et kaugele on ajuraginat kuulda:P Isegi unes nägin juba hobuseid, ujusin silo sees btw:D
Aga olen praegu sellisele otsusele jõudnud, et enne kevadet teen ma kõik endast oleneva, et Hanksi mitte müüa, siis vaatan edasi, mis saab...
Ta on liiga hea hobune, et temast loobuda, pean edasi võitlema, tema müük oleks minu jaoks emotsionaalselt liiga raske.
Hanksil on nõrk selg (talle käis sadulat passimas Kristin Kerem), millel on soodumus nõgusselgsusele. Selle kallal peab pidevalt töötama, iga päev peab tegema kõhulihastele harjutusi nii kaua, kui selg tugevamaks saab. Väga oluline on õige sadul ja praegu ei tohi teha täisistakut, et selga säästa. Muidu ei ole ratsutamine vastunäidustatud. Ja olukord ei ole õnneks lootusetu, tuleb lihtsalt arvestada tema iseärasustega!
Kui Hanks Lääne- Virumaale tagasi tuleb, siis pean leidma siitpoolt inimese, kes teda rendiks (kasvõi pool renti), et hobune saaks pidevat trenni seljalihaste arendamiseks, sest mina lapse kõrvalt praegu veel ei jõua:(
Kui on kedagi Lääne-Virumaalt, kes seda blogi loeb ja keda huvitaks hobuse rentimine, siis andke aga teada. Kui ma siitkandist rentnikku ei leia, siis pean leppima ka sellega, et hobune kolib rentijale sobivasse talli (treeneri olemasolu on oluline), kuid siis peab rentija tasuma kindlasti kõik pidamiskulud.
Praegu ei ole muidugi kindel veel, et Hanks ikkagi tagasi tuleb, aga igaks juhuks uurin juba vaikselt maad:P Praegu olen ma väga rahul sellega, et Hanks on Pollis ja Regne temaga sõidab, sest tundub, et nad klapivad hästi ja Regne on alati hobusesõbralik ja kohusetundlik!:)
Tänud sulle ja Annale mu hobuse hea kohtlemise eest!:)

Piltide autor Anna!

Segased mõtted ja tunded!

Foto autor on Anna

Ei teagi, kust alustada...
Nii palju on segaseid mõtteid ja tundeid, et endalgi väga raske orienteeruda.
Olen nüüd oma esimese sõidu Hanksiga teinud ja see oli nii hea päev!:) Olin nii õnnelik ja joovastuses, sain isegi täitsa hakkama temaga, kui arvestada seda, et hobune on nii vähe sadulas olnud ja mina pole juba paar aastat korralikult sõitnud...tundsin siiski mõnu sellest sõidust:)
Nüüd olen hakanud mõtlema, et kas mu sellisel hobusepidamisel ikka on väga mõtet, et loom on kogu aeg minust eemal, teiste sõita ja praegu ka ju ülal pidada. Olen ma oma kasvu poolest temale ju siiski väike ja hetkel võtab laps enamuse mu ajast, rahaliselt on ka rasked ajad anyway...mõlguvad mõtted hobune müüki panna ja paari aasta pärast, kui laps lasteaias ja mina jälle tööle saan minna, uus hobune osta, minu kasvule ja oskustele vastav...
Samas on ta mulle nii kalliks saanud, ta on nii heasüdamlik ja tark hobune, teist temasarnast ei ole, vb ma kahetseksin tema müüki hiljem väga...ma olen teda juba kaks aastat pidanud vaatamata raskustele ja kas see vaev läheks siis luhta?
Ma ei tea, ma ei tea, ma ei tea...
Praegu on ta Regne hoole all ja sõita, aga ei tea, kui kauaks...praegu on mul hobuse koha pealt süda rahulik, sest tean, et kõik on hästi, aga kui Regne teda edasi pidada ei saa, siis ma ei teagi enam, mis edasi saab...
Ma nii väga tahan minna talli, võtta omaenda hobune, temaga tegeleda ja minna sõitma, talle porgandit anda ja teda harjata, ma niiiiii väga tahan, et mu enda hobune oleks mulle ligemal ja mul oleks võimalik teda ilma raskusteta ülal pidada! Kuidas seda kõike küll saada, avaldage mulle saladus, kuidas hobust ilma raskusteta ülal pidada (pean silmas eeskõige rahaliselt)...mees mul ka just eriti toetav ei ole selle koha pealt, aga see on tema õigus, ta ei vaimustu hobustest ja ei hakkagi vaimustuma...
Mul on valus...valus mõelda, et ma peaksin Hanksi müüma ja mul ei oleks enam OMA hobust (kohti, kus ratsutamas käia, on ikka), see tunne on midagi nii ülevat, miks see OMA hobuse tunne nii kuradi hea peab olema, et sellest nii raske loobuda on, kuigi tead ja tunned, et ei tule hobuse pidamisega toime...tal ei ole ju millestki puudu, aga miski on nagu ikka väga puudu, ei oska seda sõnadesse pannagi.
Hanks on erakordselt usaldav ja iseloomult parim hobune, kes olla saab, kust ma teise sellise saaks, ega ei saakski...ma nii kardan seda, mis minuga enne oma hobuse ostmist tihti juhtus...et ma käisin kuskil tallis sõitmas, tavaliselt mingi kindla hobusega ja ma kiindusin, kiindusin nii, et kui tuli taaskord aeg lahku minna, siis murdis see mu südame ja nii palju kordi, sellepärast ongi minu jaoks kõige raskem see, kui pean loobuma enda loomast, kellele on mul õigus alati!
Sellest blogist tuli üks igavene hala, aga mul ei ole kellelegi rääkida, siin saan ennast natuke välja elada ja oma tunnetest vb ka vabaneda, sest see kõik koguneb ja koguneb...
Miks see kõik on nii kuradi valus ja raske?!?!:'(

Ajalooline hetk!:) 16. august 2009

Viimase pildi autor on Tiia, esimeste autor on Regne
Ma tahtsin juba ammu Polli Hanksi vaatama minna, aga küll ei olnud aega ja siis ei olnud raha jne.
Täna see juhtus!:)
Kuigi hommikul silmi avades ja aknast välja vaadates tuli väike masendus ja kibestumus peale, et miks just siis peab vihma kallama, kui minul on ees see päev, mil ma lähen talli ja istun selga omaenda hobusele!? Vaatasin ja mõtlesin, et kui selline ilm jätkub, siis selga ma ei lähe, kuigi nutumaik tuli sellise mõtte peale kurku (olen tita jah:P)...ma lihtsalt ootasin seda päeva niiiii kaua...
Kui Polli poole liikuma hakkasime (liikusime siis Tallinna poolt, sest olime sealkandis külas), siis Annaga suhtlemisel selgus, et sealpool on ilm selgem ja see andis mulle uue lootuse:)
Hobused olid koplis ja täitsa kuivad, Annaga tõime Hanksi sisse, siis vahetasin riided ja hakkasin teda puhastama, poiss oli suhteliselt elav tallivahel, kuigi Anna ütles, et tavaliselt ta jääb seal magama:D Naersin veel, et küll ta mu kiivri sisse õnnistab (mul nimelt juba aasta otsa ootab kapis uus kiiver, mida ma polnud kordagi kasutada saanud)!:D
Väike ärevus oli sees, hirmuks seda nimetada ei saa, sest millegi pärast ma usaldan seda hobust...ma ei kartnud talle selga minna, kuigi ma alati kardan esimest korda selga minna hobusele, keda ma ei tea, kuidas ta sadula all käitub...
Anna hoidis eest, ja ma panin jala sadulasse ja tõusin selga...Hanksile...kujutate te ette, et mina käisingi tal seljas...ma ise ei usu vist siiani:D
Anna kogu aeg kõrvalt seletas ja juhendas, et mida ja kuidas nad temaga teinud on ja mida nõudnud...eelkõige pidin tagama aktiivse liikumise, mida ma ei suutnud:D olin tasakaalust väljas, varbad kahte lehte, säär ees, kätt viisin pidevalt üle kaela ja olin üldse üks suur kreeka-E seal hobuse otsas:D...aga ma sõitsin temaga...sammu küll põhiliselt, sest tema mõne traavikatsetuse peale taipasin, et ma pole teps mitte valmis veel traavi sõitma, eriti veel temaga:P Üritasime serpentiinilaadset liikumist teha, mis kohati kukkus välja ja siis ma jälle andsin hobusele liiga palju ja segaseid märguandeid korraga ja meie arvamused läksid natuke eriteid...
Aga sain hakkama küll, kuigi arvasin tõesti, et võin sealt alla lennata juba ainuüksi sellepärast, et mul pole enam tasakaalu (pole mingi kaks aastat sõitnud:P) ja ühe korra pidin ka peaaegu tasakaalu kaotuse pärast seda tegema:P
Väsisin väga ruttu, selle sammutrenni peale oli mul higimull otsa ees ja peps valus:D (ma ei taha teada, mis homme on!)
Emotsioonid on siiani laes, fotoka unustasin küll maale sugulase juurde, aga homme saan kätte, Regne klõpsis meist pilte terve aeg, aitäh Sulle!:)
Mul oleks nii palju rääkida, kasvõi lihtsalt sellest, kui ilus ja armas ja tark ja heatahtlik hobune mul ikka on, aga ma ei hakka heietama, sest siis ma vist istuks öö otsa arvuti taga...
Ma olen lihtsalt nii vaimustuses!:)

Ülejäänud pildid aadressidel:
http://fotoalbum.ee/photos/heavenly/56744425
http://fotoalbum.ee/photos/Rjuuh/56644083

Suured elumuutused... 31. juuli 2009

Nii palju on vahepeal juhtunud...minu pere elus on olnud suured muutused...negatiivsed ja sellele järgnevalt ka positiivsed.
Vahepeal olen netikeskkonnast väga kaugel elanud, pole lihtsalt olnud võimalust siin olla ja kirjutada, kuidas läheb...
Läheb siis nii, et vanaisa suri, vanaema jäi üksi suurde majja linnas ja meie perega kolisime enda pesast välja ja vanaema juurde. Sellega hoiame kõvasti raha kokku ja tänu sellele on mul lootus, et kui elu hakkab paremat rada pidi jooksma, siis tuleb mu kallis Hanks siia tagasi ja saan ka ise kord talle selga ja loojangule vastu kapata:)
Ohh, kuidas ma igatsen seda, et minna talli, võtta hobune, kasvõi puhastada teda, suhelda...ja ka ratsutada...JA OMAENDA HOBUSEGA!:P
Tal on seljas kolm erinevat inimest käinud ja mina ei ole nende seas...minu hobune ju, tahaks kaaa:D Küll ma varsti saan...
Tal läheb hästi...minu meelest isegi väga...ta sai vahepeal värgitud, tal käis loomaarst külas kõõlusetuppesid, mis kippusid üles paistetama, vaatamas (arsti arvates mööduv nähtus ja lihtsalt tuleb treeninguga ettevaatlik olla, linimenti määrida ja trenni ajaks pindeerida).
Trennis pidi ta igati ponks kutt olema, õpib kiiresti ja on muidu vahva, tema tegemistest saate lugeda Regne ja Anna blogidest...
Kui kõik sujub, siis jääb ta ka talveks Polli...ma väga loodan, et ta on seal õnnelik, varsti lähen teda ka vaatama ja ehk istun selgagi:D
Iga päev piilun fotoalbumis Anna kontole, et kas on poiskast uusi pilte, sest nii vahva on vaadata ja mis seal salata, kade olen, et nemad sõidavad ja arenevad, aga ma ise sellest osa ei saa (v.a piltide näol...)...
Tunded on üldse segased...ühelt poolt olen õnnelik ja rahul, et Hanks seal on ja temaga pidevalt tegeletakse, sest endal lapse kõrvalt siiski veel nii palju aega ei oleks, kui noore hobuse jaoks vaja...samas olen kurb ja ka kade (häbenen nüüd nurgas natuke), sest tahaks ise oma hobusega sõita ja tegeleda ja temaga koos areneda...
Aga mida rohkem ma sellele mõtlen, et oleksin pidanud ise teda otsast peale ratsastama ja sõitma, siis usun, et ma ei oleks selleks teps mitte õige inimene:P Ma lihtsalt ei oskaks ja rikuks hobuse ära...
Lisasin ka paar pilti, mis on Anna tehtud, loodan, et ta ei pahanda, et pätsa panin:P

Polli Loomaaia elanik ja Regne rendihobune:) 28. juuni 2009

Reedel, 26. juunil kolis Hanks Polli Loomaaeda ja on hetkel veel teadmata ajaks Regnele rendihobuseks ja muidu sõbraks!:)
Üleval siis pilt tema esimesest päevast koplis!:)
Pallasest ära mineku kohta oli Hanksil muidugi oma arvamus...ta ei taht kuidagi treilerisse minna, kuigi on seal siiani ideaalselt käinud...lõpuks sai ta kordedega peale "tõmmatud", kokku kulus laadimiseks vist oma kolmveerand tundi, ma arvan, ega ma aega ei lugenud:P Aga peale ta sai ja kenasti ka kohale!:)
Esimese öö veetis ta tallis, järgmisel päeval tutvus oma uute seltsilistega ja täna juba Regne endaga lähemalt...Anna on mulle juba palju pilte teinud ja mul on ainult rõõm vaadata!:)
Hanksi tegemisi kajastab edasipidi rohkem kindlasti Anna enda blogi, mis asub aadressil:
http://polliloomaaed.blogspot.com/
Üleval kaks pilti teisest päevast Pollis.
Mina üritan aga siiski ennast tasa-pisi hobustega uuesti siduma hakata ja Pallases natuke lapse kõrvalt ratsutamas käia, et päris ära ei unustaks ja kui ükskord mu unistus täitub ja ma oma hobusega täitsa koos olen, siis ma olen nii häppi, et seda ei saa sõnadesse panna...
Tuleb rasked ajad üle elada ja kindla sihiga oma eesmärkide poole püüelda, küll siis kõik kunagi ka õnnestub! Vähemalt nii ma loodan!
See blogi aga elab ka sel ajal edasi, kui Hanksi pole, sest mõtteid ja tegemisi seoses hobustega on ka sel ajal:)
Seniks aga edu Regnele, Hanksile ja Annale, loodan, et koostöö sujub!:)

Kõigi kolme pildi autor Anna, aitäh!:)

Hanks hakkab kolima... 25. juuni 2009

21. juunil käis rendihuviline Hanksi vaatamas ning mina ja Janar tallis, kuhu Hanks kolima hakkab...
Regne'le (tulevasele rentnikule) Hanks meeldis ja poiss kolib lähiajal Polli Loomaaeda Harjumaal. Praeguse seisuga kopliperioodi lõpuni, aga kui neil kõik klapib, siis vb ka kauemaks...
Mõnes mõttes olen kurb...poiss kolib kaugemale minust ja näen teda veel harvem...samas olen rõõmus, et ta saab Anna käe alla Regnega treenima. Mul paraku lihtsalt ei ole endal lapse kõrvalt nii palju aega, kui noore hobuse jaoks vaja on ja majanduslikult on mul praegu vaja hobusega seotud kulud minimaliseerida!
Regne ja Anna on toredad ja usun, et Hanksil on seal hea...tal karjas noored nagamanid ja nendega hea nattida, karjamaa suur (silmapiiri taha ulatuv), nii et mis nii viga:D
Anna lubas palju-palju pilte teha ja nii näen ka, kuidas tal seal läheb ja mis edusamme nad teevad.

Igasugu juttu... 17. juuni 2009

Käisin vahepeal Hanksi vaatamas...mingi nädal tagasi umbes. Teda eespool näha ei olnud arvasin siis, et eks ta metsa vahel on koos teiste ruunadega. Janar jäi lapsega väljaspoole koplit jalutama, mina läksin fotokaga hobuseid otsima:P
Kohe, kui ma metsatukast välja sain, silmasin hobuseid, sealhulgas ka Hanksi, kelle värvi ja suuruse poolest ära tundsin, aga välimuselt on ta küll palju muutunud ja seda ainult paremuse poole:P
Otukas oli muidugi esimene, kes tuli ligi lootuses midagi saada, Hanks oli teine, kes huvi välja näitas, Agar tuli kadedusest, et äkki jagatakse midagi ja Marcell ei näidanud üldse huvi välja:D
Patsutasin ja musitasin seal Hanksi ja tegin hobustest mõned pildid ja võtsin siis salaja ka porgandid välja, siis oli kaarnakari kohal (Marcell v.a) Kuna Hanks karjas madalal positsioonil, siis tema oli see, kes lesta tõmbas, kui teised tulid, nii et nägin palju vaeva, et talle ka paar porksi poetada:P Aga ta oli rahul:)
Poiss tundus õnnelik, samas natuke isekas, kunagi tuli ta mulle ligi ja jäi ootama, et mis saab...nüüd vaatas, et kui rohkem nänni ei laeku, siis pole mu juures olemisel mõtet:D Aga see selleks, eks ma olen talle võõraks ka jäänud. Otu see-eest käis mul nagu uni järel:P



Pühapäeval, 14ndal juunil käisin aga pildistamas Kaarma Karika I etappi Väike-Maarjas, Ebaveres. Suht palju rahvast oli isegi, vihma õnneks ei sadanud, lõpupoole üks pisike vihmahoog oli, aga see läks ruttu üle. Tuul oli muidugi tugev selle eest, ega päris normaalset ilma ei saa ikka olla ju:D Pilvi oli päris palju, mis vahepeal päikest katsid ja siis ei tulnud nii head pildid, kui oleks tahtnud, päikesega ikka tulevad kõige paremad... Ise vaatasin, et natuke olen nagu paremaks läinud pildistamise koha pealt, nii kvaliteedi, kui ka õige hetke tabamise mõttes...esimesed pildid kunagi Sõerumäe võistlusel olid ikka suht katastroof:D
Kõik pildid on üleval fotoalbumis minu kasutaja heavenly all, aga panen siia siis väikese valiku:)
Ka otsin ma oma hobusele siiski rentnikku, kuna ise ei jõua vajalikul määral tegeleda lapse kõrvalt ja eks majanduslikult on ka ikka raske. Arvatavasti on rentnik ka leitud, aga läbirääkimised alles käivad ja vb peab Hanks varsti jälle kolima hakkama:( Aga mis teha, kui ma Lääne-Virumaalt inimest ei leia, huvilisi siit ligemalt ei olnud ei eelmisel korral, kui ma otsisin, ega ka nüüd. Kõik huvilised ikka kaugemalt ja lepin siis sellega, kui on olemas treener, kes juhendab ja aitab.
Eks siis paistab, kuidas asi kulgeb. Muide, on kellelgi äkki mingit rendilepingu "põhja" nö, mille najal teha rendileping ja seda vajadusel muuta?:P Ei oska ise kuidagi otsast alata...
Vot sellised lood siis, minu jaoks natuke kurvad muidugi, aga nii kaua pean leppima, kui see vajalik on, sest hobuse müüki panek on viimane variant:P Aga kui muud üle ei jää, pean ka seda kaaluma, sest paraku on hetkel pere tähtsam...kuigi jah, pean tunnistama, et minu mõistusesse ja südamesse see ei mahu, et ta ära peaksin müüma, küllap leian ikka teised lahendused praegu ja lohutan ennast sellega, et see ajutine, müük oleks lõplik...

Varsti oleme tagasi!:) 2. juuni 2009

Tere üle pika aja!:)
Olen olnud kaua eemal hobustest ja ka blogist, kuigi mõned korrad isegi olen Hanksi vaatamas käinud Pallases. Pole aega olnud kirjutada lihtsalt...õigemini, mis siin ikka kirjutada, kui seal käimine on piirdunud lihtsalt hobuse patsutamise ja saiakoorikute söötmisega:P
Hanks on aga vahepeal edusamme teinud:) Ta käib sadulas ja jõudis juba nii kaugele, et tegi ratsanikuga veidi kordel traavi...nüüd ootab ta aga mind!:)
Minust siis nii palju, et sain vahepeal lapsevanemaks!:) Paljud vb ei teadnud ja ei saanud aru, miks hobusest nii kaua eemal olen ja miks blogi ei edene...
Minu poeg sündis 20. aprillil ja nüüdseks oleme nii palju kosunud, et varsti tahaks ise tasa-pisi jälle sõitma hakata. Esialgu kasvõi korra-paar nädalas, sest poja kõrvalt alguses rohkem ei jõua...aga küll ma ennast jälle sisse elan, seda ma luban ja blogi läheb ka täie hooga edasi!:)
Hanks on vahepeal hästi elanud, ta on kõvasti kosunud ja talliomaniku sõnul ka natuke kasvanud, ta on minu parim ja ei jõua ära oodata, et me jälle koos aega saaks veeta!:)
Varsti tuleb ka uusi pilte Hanksist, pole saanud lihtsalt tallis käia, aga lähipäevil ehk jõuan sinna...
Oeh, kuidas ma igatsen Hanksi ja ratsutamist...ega sellest enne aru ei saa, kui peab nii kaua sellest kõigest eemal olema...
Varsti oleme aga tagasi!!!:) Juhheiiiiii....

Varsti siis ratsahobune!:) 2. aprill 2009

Eile käisime Janariga maal tema vanemate juures ja kuna Enge helistas ja küsis sadula kohta, siis mõtlesime, et läheme maalt otse Pallasesse, et näha, kuidas Hanksil trennis läheb!:)
Jõudsime isegi natuke enne Enget ja Margitit kohale, mille üle me imestasime, sest meil oli poole pikem maa tulla:D
Enge läks sõitma ja Hanks pidi poole pealt maneeži minema, et Enge siis Margitit aidata saaks. Kuna Hanks on trennides tubli olnud, siis pandi talle ka sadul selga (sedelgaga olevat ta juba käinud paar korda).
Poiss sai ette umbes pool tunnikest kordet, täitsa ilusti jookseb ja kuulab käsklusi, galopp ka täitsa kena, kuigi galopis hakkas teda veidi sadul häirima ja tehti paar kiiremat, aga ei midagi hullu:D
Enge viis vahepeal ühe hobuse ära ja kui tagasi tuli, siis oli see suur hetk käes...alguses hüppasid nad kordamööda Hanksi kõrval, kallutasid sadulat ühele ja teisele poole, surusid jalusele jne, ei midagi...
Margit toetas paar korda tooli pealt ennast kõhuli sadulale, hobune natuke nagu vajus ühele poole, aga jäi ilusti rahulikuks. Siis pani Margit jala jalusesse ja toetas ennast sealt sadulale, lasi jala lahti ja oli nii paarkümmend sekundit koha peal...tuli alla...läks veel korra, et mõned sammud ka teha ja kõik tuli superilt välja:D Poiss oli natuke kange, kui kõndis, aga no see loomulik. Hirmu ta välja ei näidanud ja jäi ilusti rahulikuks. Margit ainult naeris seal seljas pea alaspidi:D
Sellest esimeseks korraks piisas, et hobune pühapäevani lebotada võiks, täitsa ära teeninud selle!:)
Mul nii hea meel, et ta edusamme teeb ja et temast lõpuks ratsahobune hakkab saama.
Ja ta on kosunud, täitsa silmnähtavalt juba...kuu aja kohta väga hea saavutus, tema särtsakus ja õnnelik pilk saabub tagasi!:)
Suulised hakkavad talle väikseks jääma ja sadulavööd on vaja...uhh, hakkab see jama peale, siiani sai minimaalsega hakkama...ja sadula ostuks läheb suve alguses, praegu on meil talle sobiv sadul kasutada.
Tahaks juba ise ka selga ja kappama:D

Pallases 27. märts 2009

Pole küll jõudnud kirjutada, aga reedel, 27ndal, käisime Pallases Hanksi vaatamas!:)
Viisin talle uued koplipäitsed, mis on pehmendusega, sest neil kogu aeg päitsed peas ja teised hakkasid karva hõõruma. Loodan, et nendega on parem.
Ka ostsin kaasa koti Havensi kaeravaba cool-mixi...saab seda kaerale ja mineraalile veel lisaks ühe koti:)
Poiss ise oli koplis ja tuli kohe ise vastu!:)
Ta ajab hullu moodi karva, seljas oli lausa kiht lahtisi karvu ja kael juba selline laiguti pikkadest karvadest puhas:D Aga kutt ise tundus rahulolev, kuigi ta seal karjas praegu kõige madalamal positsioonil ja läheb kohe eest ära, kui Agar või keegi teine tuleb... Jagasime ju saiakoorikuid ja nii nad võitlesid seal:D Ta pidi aga väga hästi klappima karja omavanusega...Elliot Epirelliga, ehk lühidalt Otuga, kellega nad mängivad ja möllavad:) Suveks lähevad ka tatikad ruunade karja ja siis saab Hanks ennast ka kehtestada vast:D
Koplis vahetasin tal päitsed ja tegin uued peas parajaks, need nii ilusad ja puhtad (sel hetkel:D), aga peaasi, et poiskal parem on:)
Hanks käib nüüd trennis, ise ma kahjuks nägema ei ole juhtunud, kuna olen tõbine olnud, aga neil pidi hästi minema. Enge juhendab ja aitab kaasa ning loodetavasti saavad nad Hanksi ilusti sadulasse:)
Minu meelest on Hanks ka natuke kosunud, just pepu on veidi ümmargusemaks läinud...aga eks see aega ikka võtab. Mu meelest mälub ta nüüd juba toitu märksa paremini, kui vahepeal:)
Ma ei tea, millal või kas üldse nüüd lähiajal talli saan, kuigi väga loodan, et näen teda ikka veel enne pikka mittenägemist:D
Ta süstib minusse energiat ja rahulolu, ta on minu "ravim"!:)