Tegelikult olen unustanud rääkida, et 10. augustil toimusid Kaarmal koolisõiduvõistlused. Ma ei võistelnud, aga sain teistmoodi väga suure kogemuse. Sain olla kohtuniku parem käsi, ehk kirjutaja. Olin abiks Ülle Voolaine'le. Minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Vaadata võistlust ja samal ajal kuulata (kirjutada) kohtuniku kommentaare selle kohta. Sain palju targemaks koolisõidu koha pealt!:)
Eile aga, käisin tallis. Kristin oli juba seal ja lõpetas Fakiiriga sõitmist. Hobused olid talli juures, tõin Fruty sisse. Suureks probleemiks on osutunud sadul, sest sealsed india pannid ei ole teps mitte hobusesõbralikud. Ei sobi need hobusele ega ka mulle, põlved jäävad naljakalt põlvepatjadest palju tahapoole. Ühesõnaga ma ei tea, mis saab, aga seal tallis ei leidu hetkel sadulat, mis talle istuks.
Otsisin talle selga mingi suurema sadula, kui see pisike ponide oma, sest siis mul endal natuke mugavam ta seljas olla. Kuna mul ei olnud eile abilisi kaasas, siis puhastasin poni nii, et panin nööri otsa maha ja kui ta sammu või kaks astus, lasin tal kohe tagasi astuda ja nii kaua jamasin, kui ta ilusti paigal seisis. Takjate teema on täiesti lõputu, eile pidin neid jälle lakast ja sabast nokkima:S
Plats oli eile mõnus niiske, ei tolmanud. Fruty jookseb vasakut pidi kordel väga ilusti juba, saan ta pika korde otsa lasta, ilusti hoiab ringi. Paaril korral tõusis omal algatusel ka galopile, ei keelanud, tegi nii umbes ringi ja kiitsin palju, väga tubli.
Teistpidi kordel jooksmine tuli ka eile palju paremini välja. Kuigi alguses oli veidi erimeelsusi, aga olen aru saanud, et kui temaga olla konkreetne (mitte karm), siis ta õpib tohutult kiiresti ja saab asjadest hästi aru. Nii ka eile, lõpuks jooksis väga ilusti ka paremat pidi, kuigi mitte nii enesekindlalt, kui teistpidi.
Jalutasin teda pikalt, enne, kui Kristin teda hoida sai, et selga minna. Ponil oli kohe kael märg natuke.
Panin Frutyle kaela ümber jalutusnööri lõdvalt rippuma, et mul oleks kuskilt kinni hoida peale laka, kui ta midagi tegema peaks. Tõusin vaikselt sadulasse, korraks nagu tõmbas krampi, aga vaatas seljataha ja rahunes kohe. Kristin hakkas käe kõrval jalutama, alguses ei tahtnud väga järele minna talle, aga maiusega meelitades saime ta liikuma ja liikus lõpuks ka juba täitsa vabatahtlikult ilma meelitamata. Hea ja rahulik tunne oli, sest oli näha, et hobune ei ole häiritud minu seljas olemisest. Mõned ringid ikka tegime mööda platsi, siis tulin maha ja lasin vöö lõdvaks. Nii hea tunne oli ta seljas!:)
Fruty indleb, sest kui ta tallis lahti võtsin ja boksi panin, siis ta kukkus Fakiiriga miilustama. Otsustasin siis, et ei jäta teda sisse, sest Fakiir ei ole endiselt jõudnud teadmisele, et ta täkk ei ole. Nad on Frutyga aga kõrvuti boksides ja saavad ninapidi koos olla. Fruty sõi boksis oma saiakoorikud ära, mina korjasin asjad kokku ja lasin ta siis õue tagasi.
Kui ma nüüd varem talli ei saa, siis alles reedel. Täna ma kindlasti ei lähe.
4 kommentaari:
Hei, palju aitaks sadula kohapealt ka see, kui seda ikka päris palju tahapoole panna, kui võtta arvesse seda su eelmises postituses olevat pilti. Sellel on sadul ponil ikka väga õlgade peal, seepärast on su põlved ka põlvepatjade osas liiga taga ja ise istud täitsa sadulakaarel. Lase kellegil poni esijalga üles tõsta ja ise katsu sama ajal, kus kohas ponil õlaliiges liigub, siis saad paremini aimu, kus kohas sadul olema peab. Sadul peaks olema õlaliigese taga, kohe kindlasti mitte selle peal. Tõenäoliselt sa seda india panni talle normaalselt istuma ei saagi, esiteks on see poni silmas pidades liiga suure istumisplatsiga ja tõenäoliselt lai ka( hakkab selle tõttu ette nihkuma), kuid ehk paremini selga asetades on vähemalt mingitki kasu. Edu;)
Suured tänud asjatundliku kommentaari eest:)
Tegelikult olen teadlik sellest, et sadul liiga ees asetseb. Sadul sai pandud õigele kohale, aga kuna see talle üldse ei sobi, siis on ise ette nihkunud. Sadul on ka väga ära vajunud, pole neid raame kunagi üle vaadatud, ega sadulat üle topitud.
Aga kui raske mul võib üldse olla sellele ponile sadulat saada, mis sobiks tema selja pikkusele, samas minu tagumikule. Pole suure tagumendiga, aga olen pikk natuke selle poni jaoks.
Mitme tolline sadul oleks temale mõeldav? Sellel indiakal ei ole mingeid mõõte kuskile märgitud.
Ponisadulad on üldiselt kuni 16.5 tollised, kui pole sügav sadul, siis peaks sinna ka väiksema tagumikuga või peenike täiskasvanu ära mahtuma. Indiakad peaksid olema vast 17.5sed ja üle. Sirgema hõlmaga üldsadul võib ka 17.5 tollisena talle sobida, aga seda siiski erandjuhul ja peab jälgima, et enda istumisplats jääks siiski selja keskossa talle, muidu ikka liiga suur. Ponide puhul on see sadula ette nihkumine tavaline, neil pole üldiselt korraliku turja või on kõht all. Ajutiseks lahenduseks oleks sabarihm, aga ega see mingi imerohi pole ja võib hobuse seljale hakata. Iseenesest on huvitavad ka freeform sadulad, sobiva paljudele erinevatele hobustele ja see on väga suur pluss, kui plaanid osta sadulat hobusele, keda ise reaalselt ei oma. Igaljuhul on sadula ostmine väga keeruline selles olukorras, kus ise antud looma ei oma ja sõidad tallis, kus sellistele asjadele eriti rõhku ei pöörata. Igaljuhul edu;)
Seal pildil, mida mainisid, on ka see asi, et ma sujuvalt panin jala üle sadula ja jäingi sellisesse asendisse nagu olin, ma ei hakanud ennast sättima või ettepoole nihutama ja seetõttu istusingi see 2 min sõna otseses mõttes sadula kaarel:)
Aga tegelikult on mul soov saada talle koolisõidusadul, see peaks igate pidi siis paremini istuma, sest hõlmad sirged ja ei jää õlale. Loodan talle ikka nii sobiva sadula saada, et see ilusti kohal püsiks ja sabarihma kasutama ei peaks, sest õiget turja tal tõesti ei ole.
Aga veel kord tänud soovituste ja nõuannete eest!:)
Postita kommentaar