Head vana-aasta lõppu! 30. detsember 2008

Nagu näete, ei ole ma Hanksi juurde saanud minna ja miks??? ainult seetõttu, et auto on meil nii pekkis omadega, et vaevu saab tööle ja tagasi sõidetud, pole kuu lõpus raha ka, et korda teha, nii et ootangi juba uut aastat, et auto korda saaks ja lõpuks hobuse juurde jõuaks!
Utelt tellitud mineraalid juba ammu ootavad ja mina veel rohkem...Hanksil pidi muidu hästi minema, tagumised jalad tal ikka endised, ei teagi, kas tegu ikka on preiga, aga loodame, et kui poiss mineraali hakkab saama, siis asi paraneb...
5. jaanuarist ma jään koju ja siis lähen kohe natukeseks ajaks Toilasse, puhkama ja hobustega (eelkõige Hanksiga) aega veetma ja Tallinnasse Kessu juurde tahan ka minna, küll ei ole aega, siis jälle raha jne:P
Aga seniks kõigile head vana-aasta lõppu ja toredat uue algust! Soovin kõigile kordaminekuid ja õnne selles jätkuvas majanduslanguses! Küll me vastu peame!:)

PREI?!? 4. detsember 2008

Neljapäeval, 4. detsembril, otsustasin hommikul, et tahan päeva Toilas veeta. Helistasin Janarile, ta oli nõus mulle auto andma, kui enne pimedat tagasi tulen...olin igasuguste tingimustega nõus!:D

Pakkisin asjad kokku, kuivad saiad-leivad, vahetusriided, kummikud ja fotokas loomulikult!:)

Sõit tundus pikk, uduvihma tuli terve tee ja tundus juba siis, et nii pime on kuidagi (kella 12 paiku siis)!

Mairit oli tallis, kui kohale jõudsin, vahetasin riided riietusruumis, võtsin harjade kasti kaasa ja talli...poiss oli nii uudishimulik ja armas, sopane ja kasimata!:D

Võtsin ta välja, talli vahele...ega ta eriti seal seista ei oska/taha, siiberdab ringi kogu aeg, aga sellest ilma kinni sidumata seismise kombest ka midagi alles ei ole, seda peaks kogu aeg tegema...praegu on ta üks väike ülbe püsimatu putukas:P

Puhastasin teda korralikult, piirasin veidi tukka, palsameerisin lakka ja saba...poiss sai nii ponksiks, et ise ka imestasin, mis sealt karvapalli seest välja tuli!:D

Tagumisi jalgu puhastades tundsin, et tal jalg pealt krobeline, hakkasin siis lähemalt uurima...ja ma pidin šoki saama...poiskal vist prei...mis see muud ikka olla saab...pisikesed kärnakesed mõlema tagumise jala peal...nende katsumine Hanksile väga mokka mööda ei olnud...

Jälle üks mure juures...aga no mis sa teed...tallitaguses koplis muda põlvini, ei ole ju kuiva kohta väljas, tallis ka ei hoia hobust kogu aeg...

Samas tal vb immuunsus nõrgem praegu ja see on soodus aeg prei välja löömiseks...saab hetkel ainult heina ja kaera, vahepeal tegin küüslaugu kuuri ka...

Juba uurin, mida talle juurde anda, olen ka paar head näpunäidet saanud, eks näis, mis saama hakkab...

Tuleb tegeleda probleemi põhjustega, mitte loota, et tagajärgede varjamine/leevendamine probleemi lahendab!

Ootasime, kuni vihm natuke vaiksemaks jääb, sest päris korralikult oli sadama hakanud ja siis lasime Hanksi, Bailey'se ja Monte Cristo koplisse, selleks pidi läbima mudamülka muidugi (hea, et ma kummarid kaasa vedasin:D)!

Koplis olid suuuuuured veelombid, kus Hanks plätserdamas käis, jooksid natuke, tegin mõned klõpsud ja jätsime nad sinna tsillima, et boksid puhtaks teha...

Mairit aitas mind, ise väga ei julge sebida...aga puhtaks me boksid saime!:)

Kallasin poiska künasse kaasa toodud kuivikud, panin natuke heina ette, nunnutasime pisiponisid ja tõime lõpuks hobused sisse, sest kell oli pool kolm ja pidin hakkama varsti tagasi sõitma...

Tegin Hanksi jalad mudast puhtaks ja nühkasin natuke kuivemaks...kärnade peale panin talle antiseptilist salvi, mis loodetavasti kärnasid vähemalt pehmendas...

Hetkel ei ole muud teha, kui et väljast tulles peab tal jalad puhtaks tegema, et ei oleks seda soodsat pinda bakteritele!

Poiss oli nii rahul oma puhtas boksis, heina ja kuivikute seltsis, mul oli hea meel teda vaadata ja sel korral tulin ära palju parema tujuga, kuigi nüüd on mure selle preiga...aga me peame sellest üle saama ja saamegi!:)

Toas jõime teed, muljetasime natuke ja peale kolme hakkasin tagasi sõitma, oli juba suht hämar!:P

Jaanuaris pidi tulema Aadi hobuseid värkima, USSIROHI on vaja poisile kindlasti anda ja Helosani ostan ka, sest kärnakesi tuleb kuidagi pehmemaks saada!

Järgmisel korral pean siis kaasa võtma: küüslauku; õli; loodetavasti on mul siis olemas juba mineraal, mida poiss saama hakkab; porgandeid; ussirohi ja Helosan!

Uskumatu! 27.-28. november 2008

Käisime Toilas!
See käik oli minu jaoks siiani kõige kurvem ja muserdavam...
Läksime neljapäeva õhtul, ehk siis 27ndal, jõudsime peale kaheksat natuke, hobused olid sees ja söönud/joonud, käisin tallis, tegin poisile pai, kukkus käest nänni norima (OI-OI-OI!), mida ta teha ei tohiks! Mul ei olnud midagi kaasas ja ei olnud plaanis ka näpu vahelt anda, väga loll komme...
Aga ta oli nii armas ja karvane ja pealetükkiv nagu alati...kallistasin teda kõvasti ja läksime tuppa, lootes, et järgmisel päeval saan temaga kauem koos olla...
Toas selgus, et peame hakkama üheksa paiku hommikul juba Rakvere poole tagasi sõitma, sest pererahval oli vaja meiega linna saada ja seal esindusest auto võtta ja siis Tallinnasse edasi põrutada...
Nii palju siis lootusest, et saab hobusega tegeleda...
Istusime umbes üheteistkümneni üleval, rääkisime juttu ja leppisime kokku, et hommikul äratab Mairit mind ka üles, et koos hobuseid söötma minna...
Öösel ärkasin paar korda üles, kuigi saan seal väga hästi magada alati...aga ootasin hommikut!
Kell 8:00 helises telefon, Mairit:"Noh, lähme talli!"
Olin nagu keravälk voodist püsti, kui alla jõudsin, oli Mairit juba talli läinud...
Läksin ka ja nägin siis, et poisi boks oli väga must juba...mõtlesin, kuidas selle puhtaks saab, ei tohi ise väga rabeleda...Janari kihutasin talli boksi puhastama ja puhtaks see sai...olin rahul!:)
Olin nii kaua boksis, kui sain...patsutasin Hanksi, puhastasin teda natuke...oi, kui must ta oli ja ta lakk/tukk on niiiii pikaks kasvanud, armas sasku, selline metsik näeb välja:D
Oli aeg lahkuda...ma ei suutnud..puhkesin nutma...ütlesin Janarile:"Jälle pean ma ta siia jätma!" Tema muidugi vastu, et tal on siin ju kõik olemas ja tal on hea...MA TEAN SEDA...aga see ei lohutanud mind sel hetkel mitte üks raas...nutsin kaua, üritades rahuneda...Hanks jäi minust boksi oma heina nosima...
Toas mõtlesin ja mõtlesin ja mõtlesin...miks küll...miks on alati nii, et pikka aega ei saa üldse tulla ja kui see lõpuks suure õnne juures korda läheb, siis puruneb see õnn siiski...tuhandeks-MILJONIKS killuks...
Olin terve see päev enda mõtetes ja vaimselt rusutud...paljud ei saa minust aru, ei mõista...aga kindlasti on ka neid, kes teavad, mida ma tunnen ja miks...
Ootan kevadet...ma ei suuda oodata enam...

Ikka loodan... 20. november 2008

On 20. november ja nagu näete, ei ole ma ikka Toilasse saanud ja sellise ilma jätkudes ei saagi veel tükk aega, sest autol ei ole talvekumme ja esisillas ka mingi selline jama, millega ei riski pikka maad ette võtta, eriti veel üksi, Janar on ju päeval tööl, kui mul vaba juhtub olema.
Eile, kolmapäeval, tahtsin väga minna, oli sula ja suur tee puhas, aga enda autoga üksi ikka ei tahtnud minna ja isa autot ei andnud (närvi ajas ja isegi nutma!)...
Mairitiga olen rääkinud, Hanksil pidi hästi minema!:)
Mairit ütles, et poiss ei ole ka enam ülbust üles näidanud...ja kaera andmisel pidi olema tal juba paar nädalat pissimise rituaal...et kui kaera andmine on, siis poiss pissib ja ringutab ja siis läheb maia näoga kaera juurde!:D
Küüslauk oli tal otsa saanud ja õli ka otsakorral, et ehk siis õli viin talle, kui saan...küüslaugu kuuri teen mõne aja pärast jälle.
Loen ikka iga päev teiste blogisid ja tahaksin ka ise väga uudistest kirjutada, aga mida pole seda pole...mitte kuidagi ei saa lihtsalt sõrmenipsuga ennast hobuse juurde võluda...kui see vaid nii lihtne oleks!
Õues muudkui sajab ja sajab...soe oli hommikul, kui tööle tulin ja kohe mitte ei ole tahtmist siin 12 h olla, et siis õhtupimeduses jälle koju minna, seda valget lund ja selle pehmust näen ainult aknast...tahaks hoopis hobuseid pildistada, vahvad pildid tuleks!:)
Järgmine lootus Toilasse saada on pühapäeval, aga see sõltub ka suuresti ilmast ja ka Janarist...oeh, raske see eluke, aga eks ma üritan ikka pea püsti hoida ja mõelda, et ega Hanksil millestki puudu ei ole, ega tema mind ei igatse, mina olen see lollike, kes tahaks talle patsu-patsu teha ja teda lihtsalt lumel kappamas vaadata...
Muide, eile panin toas tuju tõstmiseks küünlad põlema ja viirukit põletasin kaa...JÕULUTUNNE tuli:D Janar naeris mu üle natuke...aga ega siin ei ole naerda midagi...vb jõulude ajal ei olegi lund, tuleb see tunne ära tunda!:D
Mõnus oli!:)
Seniks päikest kõigile talve algusesse ja loodan ikka varsti minu ja Hanksi kohtumisest ka kirjutada, pöidlad pihku!:)

Tahan Toilasse! 13. november 2008

Juba pool novembrit on läbi ja ma ei ole saanud Toilas käia, loodan seda läbipäevil teha, ehk laupäeval? Loota ju võib...
Kui vaatan fotoalbumis pilte või loen teiste blogisid, siis olen kadedusest roheline, kui tihti ja palju saavad teised hobustega tegeleda ja nendega koos aega veeta, olen selles suhtes ikka väga õnnetu, aga pean üle elama...
Kuivatan Hanksile juba saia- ja leivaviilakaid, porgandikotid ostan ka kindlasti kaasa, kui lähen...
TAHAN TOILASSE!

Ei saa aru... 4. november 2008

Tellisin teki juba ikka päris ammu (nädal aega tagasi?) ja siiani ei ole arvet saanud ja mitte mingit teadet selle kohta, kas mulle telliti tekk ära või ei...
Jutt siis meietall.ee-st, seal nimelt paljud asjad ettetellimisega ja sellega läheb aega, aga mulle arve võiks ikka saata või vähemalt märkugi anda, kas mu tellimus on läbi läinud..
Kuidas on teie kogemused meietall.ee-ga, kui kiiresti on teile vastatud ja kui kiiresti olete arve/kauba saanud?
Täna hommikul kirjutasin uuesti neile, aga siiani ei ole samuti vastust saanud...ok, olen vaid ühe päeva oodanud, aga loodan tõesti, et homseks saab juba midagi teada, muidu muutub asi küll imelikuks...:S

Siis veel väike lugemispala, keda huvitab ja kes viitsib lugeda, Kati Murutari artikkel minu sugulaste hobumaailmast!
Head lugemist!:)

http://horsemarket.ee/index/index.php?page=articles&aID=905&lang=est

Jepikajee:D 29. oktoober 2008

Mis te arvate, kui õnnejunnis ma kolmapäeva hommikul olin, kui hakkasin ennast Toila poole sättima?!?:D No seda ei anna eriti kirjeldada...käisin poest suure tuhinaga läbi, ostsin kaks kotti porgandeid, kaks küüslauku ja pudeli maisiõli ning käte värisedes sõitsin Toila poole...jah...ausõna, mul käed värisesid ja nutt oli kurgus, ei suutnud ära oodata, millal kohale jõuan!
Esimese asjana läksin talli, poiska vaatas nina pikal üle boksi serva ja hirnatas...andsin talle porgandijupi..."Hea on sind näha!"
Läksin tuppa Mairitile "tere" ütlema...ta hakkas just poissi magama panema, et õue toimetama minna...vahetasin siis ka natuke riideid ja läksin talli poissi puhastama...vahekäiku teda siduda ei saa, kuna ühe korra juba tõmbas päitsed puruks...
Kutt on eriülbeks läinud, vapsee paigal ei seisnud, kogu aeg siiberdas ringi ja sai mu käest ikka korralikult riielda, lõpuks juba peaaegu, et seisis, enam üldse pole meeles, kuidas asi käib:S Aga noh, pole ammu saanud tegeleda ka...
Avastasin talt kusjuures puhastamise käigus tagumiselt vasakult jalalt seestpoolt luumuna...no ikka korraliku, ei teagi, kust ta selle saanud on...ega enam pole midagi teha, on...siis on...
Panin talle kaitsmed peale ja valjad pähe (kapsel mul kadunud) ning läksin ringaeda teda jooksutama...seal oli ikka VÄGA mudane, laenasin Mairitilt kummikuid jalga, need lasid ka vett läbi:D Kutt oli suht energiapomm, paarutas ikka korralikult:D
Lihased soojad, mõtlesin, et ega see väga kurjast ei ole ka, kui ta paar kõksu hüppab...Mairit pani kuiva ringaia poolde takistuse üles, alguses väga madalana, sealt läks ta väga ilusti üle...ja siis hakkasin tasapidi tõstma, kuni jõudsime meetrini (Hanksi rekord:D), selle ajas esimesel korral maha, aga teisel juba tuli väga ilusti ja püüdlikult ja sellise varuga, et lõpetasin suure kiitusega...jalutasin teda natuke ja talli tagasi.
Seal panin talle heina ette. Kuna ta ei olnud isegi märg (karvad lihtsalt natuke kaela pealt vastu nahka tõmbunud), siis ei hakanud talle tekki peale panema...pool tundi niisama susserdasin seal, panin mudast tilkuvad kaitsmed kuivama jne...
Hiljem panin talle kaera-porgandi-küüslaugu-õli gemüüse ette, poiss nosis mõnuga, Mairit annab talle nüüd kaks nädalat küüslauku koos kaeraga korra päevas ja õli samuti sinna peale, porgandid viisin ka selleks, et maitseks juurde tükeldada, muidu äkki ei taha seda küüslaugust kaera:D Hull hais oli pärast boksis:P

Nii kaua, kui ta oma heina ära sõi, vahtisin niisama tallis ringi, korjasin asju kokku...pärast viisin ta välja teiste juurde sügisest kuivanud rohtu närima, eks midagi ikka saavad veel ja peamine, et saavad väljas olla:) Puhastasin ta boksi, viisin junnid välja ja natuke kuiva saepuru peale ja korras:)

Vahepeal läksime tuppa, et natuke süüa ja teed juua, kella kolme paiku pani Mairit Bailey'se valmis, et temaga trenni minna, üks tüdrukutest hoidis kordet ja täitsa ilusti toimib juba korde peal, natuke uimane pidi olema ainult:P

Ma olin õhtuks väsinud, peale nelja hakkasin kodu poole sõitma jälle, jäin niigi pimeda peale ja sadas ka veel...aga olin vaatamata väsimusele õnnelik, et sain veeta päeva nii, nagu ma seda ammu teha olen tahtnud, tallis oma hobusega toimetades...ja tahan seda ka edaspidi, kahju, et see praegu eriti võimalik ei ole:(

Tagasiteel oli samuti nutt kurgus, nüüd juba kurbusest, et pidin taaskord tulema...aga järgmise korrani...:)

Kurb...:( 27. oktoober 2008

Tellisin Hanksile vihmateki ilma voodrita, Avalanche oma, roosteoranž/suitsuhall (meeldib see värv:P), 804.- Selle kätte saamisega läheb ka veel kahjuks aega nüüd...aga vähemalt on tellitud.

Suured tänud nõuandjatele, sain palju abi ja otsustasin just tänu teile, et ei telli mingit voodriga tekki, tekk ainult selleks, et ta märjaks ei saaks!:)

Muidu aga olen suhteliselt kurb...eemal Hanksist ja üldse hobustest... Juba mõtlen siin, et kevadel tahan ta ikka Essu tagasi tuua, siis on võimalik hakata teda jälle sadulasse panema...

Praegu aga igatsen teda hullu moodi...on lootust, et kolmapäeval äkki lähen hommikul Toilasse...see oleneb aga suuresti sellest, kuidas ma puhata saan teisipäeval (homme), sest täna oli mul migreenihoog ja terve päev oli väga halb, olin voodis...süda paha jne...praegugi pole veel hea...et kui ma homme hommikul töölt koju minnes saan ennast korralikult välja puhata, siis saan endale lubada, et teise vaba päeva veedan Toilas.

Miss him!:'(

Tekimure! 24. oktoober 2008

Mure siis järgmine, meietall.ee lehelt saab päris hea hinnaga teki, ma arvan, aga no silme ees on nii kirju, ei oska valida...
Ei tahaks hobust väga soojalt sisse pakkida, samas ma ei tea, kas tasub tellida vihmatekk, millel ei ole voodrit või peaksin siiski voodriga variandi tellima...
Siis ei tea ma veel, kas tasub hobusele osta nö tallitekk...ses suhtes, et tall on Toilas talvel ikka väga külm...samas on hobuse termoregulatsioon alati parem ilma tekita jne...ei teagi, mida teha... Vihmakindla teki tahan nii kui nii tellida, sest ei taha, et hobune väljas märjaks saades külmas tallis peab ühe koha peal seistes külmetama...parem on, kui ta ei saagi märjaks:)
Nii et aidake siis nõu ja jõuga, kes tahavad, kellel aega kaasa mõelda, kes teavad...
Veel küsimus, mida tähendab see 600D ripstop-polüester?
Järgevalt siis näiteid tekkides, mille vahel kavatsen teie abiga valida:

Avalanche vihmatekk, fliisvoodriga, pealiskangas 600D ripstop-polüestrist. Värvid: pruun, suitsuhall/helesinine. Hind 908.-

Avalanche vihmatekk, high-neck, pealiskangas 600D ripstop-polüestrist. Värvid: pruun, rooste oranž/suitsuhall. Hind 804.-

Avalanche talvetekk. Kõrge kaelaosaga, 300 g vatiintäide ja polüester vooder. Pealiskangas 600D ripstop-polüestrist. Värvid: pruun, tumelilla, suitsuhall/oranž. Hind 934.-


Avalanche kõrge kaelusega talvetekk. Veekindlast materjalist ja sooja voodriga. Värv: tumesinine. Hind 891.-

Puuvillane/polüestertekk (Horse Comfort), kinnitused rinna ees, kõhu all ja jalgade vahel. Värv: siniseruuduline. Hind 470.-

Soe tepitud tekk voodriga, sobib sees kasutamiseks. Värvid: tumesinine/helesinine, tumesinine/valge, tumepruun/helesinine. Hind 434.-

Kõik tekid ei ole veekindlad, seetõttu need on näitamiseks selle kohta, kas tasuks tellida tallitekiks...pildid pärit leheküljelt http://www.meietall.ee/

Külastus:) 17. oktoober 2008

Tuli tahtmine hobust näha...õigemini see tahtmine on kogu aeg, aga siis oli juba suht väljakannatamatu:D
Käisime Keskos, ostsin Hanksile uued koplipäitsed (no seal ei olnud ÜLDSE suuruste valikut...olid kas liiga suured või siis ponide omad, kui leidsin õige suuruse, siis värvivalikuks jäi paratamatult tumesinine, mis on samas hea tume värv kopeldamiseks:D), Essu tallist käisime võtsime Hanksi soolakivi ja selle aluse ning siis sõitsimegi Toilasse, jõudsime kell viis õhtul sinna, olin enne helistanud Mairitile, et ta hobuseid sisse ei laseks veel, kuna tahtsin pilti teha:P
Kui kohale jõudsime, olin ärevuses...tahtsin teda väga näha, käisime toas, vahetasin jope ja panin kummarid jalga...ja siis...koplisse:), ta oli metsa ääres koos Monte Cristo (ma ei tea, kas kirjutasin õigesti) ja kahe shetikaga, hirnatas, kui meid nägi ja hakkas kohe vastu tulema...:)
Ta oli märg ja suht mudane, aga nii armas ja tuli kohe pugema...nunnutasin teda, tegin paar pilti ja viisime nad siis talli...
Seal andsime söögid ette, nunnutasin veel teda natuke...ta nii ilus ja armas ja tore ja kena ja PARIM!:D
Huvitav on see, et ta olevat mitu korda Mairitile iseloomu näidanud, kui ta neile koplisse järele läheb...et kui Mairit võtab Atlantise (pisike poni) nööri otsa, siis Hanks pidi nagu ette jooksma ja paar korda on isegi küünalt teinud....ei teagi, millest selline käitumine? Any ideas?
Ühesõnaga läksime siis vahepeal tuppa jutustama ja sööma, tore oli:) Kuna otsustasime ööseks jääda vaatamata sellele, et pidin hommikul 8:30 tööl olema, käisime ka poes, et natuke näksi ja kooki osta:D
Pärast läksime veel talli hobuseid jootma....Janar kruvis Hanksile soolakivialuse boksi (täitsa oma isiklik ja poiska kukkus hammastega järama...soola siis, mitte alust:D, kuigi tal oli enne ka soolakivi olemas:P) ning boksi välisseinale Hanksi nimesildi...niiii nunnu:D
Aa, muide see uus hobune tallis, Monte Cristo, on Hanksile nii sarnane, et Janar ajas nad küll nii sassi, kui sassi:D Ta on trakeen ja näo poolest sarnane (vähemalt mittehobuseinimese jaoks) ja kui too üle boksi serva oma pea pani, siis Janar kõnetas teda, kui Hanksi, pärast veel ei uskunud ka, et see Hanks ei ole:D
Aga jah, tore oli...mõtlen iga päev Hanksile...igatsen teda...ma ei oskagi seda sõnadesse panna, mida ma tunnen...aga tal on hea ja kõik korras ja see on praegu peamine!

Plaan on osta talle selline soojem vihmakindel tekk, et kui väljas märg/vihmane ja lägane, siis saab selle selga panna ja ei pea pärast märjana külmas tallis olema...
Veel tahan talle talveks heina ja kaera kõrvale mingit kaeravaba sööta...võib soovitada...aga mitte Pavot...seda ta ei kannata...hakkab sügelema.
Selleks korraks siis kõik vist, ootan juba järgmist ju!:D