...sest ma olen omadega suht nullis tagasi...taaskord. See on mingi minu needus vist, mõlgutan juba loobumismõtteid...
Nimelt hobuse omanik andis teada, et tal sealkandis üks tüdruk, kes hakkab hobusega sõitmas käima. Ilmselgelt on see omaniku jaoks parim variant, kui hobune jääb kodutalli, nii et täiesti mõistetav valik. Ka mina teeks arvatavasti nii.
Käisin taaskord enda lähedal ühes tallis asja uurimas, võimalus on, aga eks näis, äkki leidub veel mingeid variante.
Tunnen, et mitte miski ei soosi mind, mul justkui mingi must maagia istub turjal. Aga ilma hobusteta tunnen, et ma ei ole täiuslik.
Elame-näeme, mis sellel "mustal maagial" veel minu jaoks varnas on...
kolmapäev, 18. aprill 2012
reede, 6. aprill 2012
Käidud!!
Lõpuks ometi käisime eile trakeeni ruuna vaatamas Raplamaal!:)
Poja jäi maale vanaema juurde, preili pidime kaasa võtma, sest mina olen tema toidupank:P
Ilma kohta just midagi head kuulnud ei olnud, aga hommikul poole kümne paiku, kui sõitma hakkasime, oli tee puhas ja taevast tuli paar lumehelvest.
Sõitsime GPSi järgi, õnneks, sest muidu poleks me küll vist kohale jõudnud:D Geps muidugi juhatab kõige otsemat teed pidi ja me saime mingeid kruusateid ka kolistada. Mida sinnapoole, seda lumisemaks läks, lausa tuiskas seda lörtsi:S Kohale jõudsime isegi veidi arvatust varem. Hobune oli juba talli vahel ja puhastamisel. Läksin vahetasin riided, sain oma saapad esimest korda jalga:) Need ikka nii mugavad ja muide tootjapoolse eksituse tõttu tuli välja, et need siiski ehtsast nahast!;)
Hobune on igati armsa olemisega, suurem, kui piltidelt tundus. Kõigepealt läks omanik ise selga, et natuke ette sõita ja rääkida, mis ja kuidas. Ta sõitis ilusti hobuse soojaks ja siis oli minu kord.
Mul ei ole säärtes ÜLDSE mingit jõudu, need nagu kaks niiti ripuvad all mul, ma olen lapse imetamisega ikka nii kokku kuivanud:S Hobune oli igati mõnus sõita, aga mul oli teda veidi raske praegu edasi sõita, sest väsisin ära. Aga ta meeldis mulle, igati mõistlik loom. Vajab muidugi korralikku treeningut, sest tal praegu pole lihast peal, ja edasi arendamist, aga ma ise olen arvamusel, et ma saan sellega hakkama.
Praegu jäi meil jutt, et suhtleme edasi ja minu poolt oli kõik positiivne. Hobusel on paar miinust, mis tahavad töötamist ja rahulikku meelt, aga usun, et see kõik on ületatav.
Ma ei hakka praegu veel välja ütlema, kellega tegu, sest kardan kõik ära sõnuda. Kui asi kindlam on ja kõik positiivses suunas liigub, siis räägin hobusest ka rohkem.
Hiljem läksime omaniku juurde kohvi jooma ja rääkima, et preili saaks ennast natuke ilma üleriieteta vabalt tunda, mähku vahetasin ära ja kustutasin ta nälja. Tagasisõit oli samuti rahulik ja olen oma tütrekesele väga tänulik, et ta ennast sel pikal retkel nii kenasti ülal pidas!:)
Kena lumist aprilli kõigile!:D
Poja jäi maale vanaema juurde, preili pidime kaasa võtma, sest mina olen tema toidupank:P
Ilma kohta just midagi head kuulnud ei olnud, aga hommikul poole kümne paiku, kui sõitma hakkasime, oli tee puhas ja taevast tuli paar lumehelvest.
Sõitsime GPSi järgi, õnneks, sest muidu poleks me küll vist kohale jõudnud:D Geps muidugi juhatab kõige otsemat teed pidi ja me saime mingeid kruusateid ka kolistada. Mida sinnapoole, seda lumisemaks läks, lausa tuiskas seda lörtsi:S Kohale jõudsime isegi veidi arvatust varem. Hobune oli juba talli vahel ja puhastamisel. Läksin vahetasin riided, sain oma saapad esimest korda jalga:) Need ikka nii mugavad ja muide tootjapoolse eksituse tõttu tuli välja, et need siiski ehtsast nahast!;)
Hobune on igati armsa olemisega, suurem, kui piltidelt tundus. Kõigepealt läks omanik ise selga, et natuke ette sõita ja rääkida, mis ja kuidas. Ta sõitis ilusti hobuse soojaks ja siis oli minu kord.
Mul ei ole säärtes ÜLDSE mingit jõudu, need nagu kaks niiti ripuvad all mul, ma olen lapse imetamisega ikka nii kokku kuivanud:S Hobune oli igati mõnus sõita, aga mul oli teda veidi raske praegu edasi sõita, sest väsisin ära. Aga ta meeldis mulle, igati mõistlik loom. Vajab muidugi korralikku treeningut, sest tal praegu pole lihast peal, ja edasi arendamist, aga ma ise olen arvamusel, et ma saan sellega hakkama.
Praegu jäi meil jutt, et suhtleme edasi ja minu poolt oli kõik positiivne. Hobusel on paar miinust, mis tahavad töötamist ja rahulikku meelt, aga usun, et see kõik on ületatav.
Ma ei hakka praegu veel välja ütlema, kellega tegu, sest kardan kõik ära sõnuda. Kui asi kindlam on ja kõik positiivses suunas liigub, siis räägin hobusest ka rohkem.
Hiljem läksime omaniku juurde kohvi jooma ja rääkima, et preili saaks ennast natuke ilma üleriieteta vabalt tunda, mähku vahetasin ära ja kustutasin ta nälja. Tagasisõit oli samuti rahulik ja olen oma tütrekesele väga tänulik, et ta ennast sel pikal retkel nii kenasti ülal pidas!:)
Kena lumist aprilli kõigile!:D
neljapäev, 22. märts 2012
Rõõmus!:)
Olen rõõmus, sest hobune, keda pidin kaks nädalavahetust järjest vaatama minema, aga igasugustel asjaoludel seda teha ei saanud, ootab mind endiselt!:)
Loodetav sõit toimub aprilli alguses, selle kuu nädalavahetused on juba broneeritud muude ürituste poolt, nii et nüüd tuleb vaid oodata ja loota, et seekord läheb kõik hästi ja et kolm ei ole kohtuseadus!:P
Ratsutama plaanin minna pühapäeval, vaja ju oma ratsapüksid ja uued saapad sisse sõita!:P
Loodetav sõit toimub aprilli alguses, selle kuu nädalavahetused on juba broneeritud muude ürituste poolt, nii et nüüd tuleb vaid oodata ja loota, et seekord läheb kõik hästi ja et kolm ei ole kohtuseadus!:P
Ratsutama plaanin minna pühapäeval, vaja ju oma ratsapüksid ja uued saapad sisse sõita!:P
teisipäev, 20. märts 2012
Ettevalmistused:)
Ostsin endale ratsapüksid ja uued poolsaapad. Ratsapüksid sain kasutatult, aga väga korralikud täisnahkadega, olen rahul.
Saapad tellisin ratsavarustus24.ee lehelt. Noo, sain hea hinnaga enda arust nahast saapad ja suht kiiresti kätte (8 päevaga olid kohal), AGA kui kodukal on kirjas, et "kvaliteetsest tugevast NAHAST", siis mis mõte teil pähe tuleb??
Ikka, et pärisnahk, eks?
No minul ka...aga suureks üllatuseks on need kunstnahast, kuigi tõesti väga mugavad ja minu meelest ka ilusad:) Nii et tagasi ma neid seetõttu saatma ei hakka, küll aga kirjutan sinna, et toote juures olev info on eksitav. Nahk on ikka ju nahk ja kunstnahk on kunstnahk. Kannan neid nii kaua, kui vastu peavad, siis ostan NAHAST saapad. Siit loo moraal, alati tuleb enne üle küsida, sest kunagi ei tea, mismoodi keegi midagi mõistab.
Nüüd mul elementaarne ratsavarustus enda jaoks olemas. Hobust ei ole ainult! Hakkab täitsa masendavaks kiskuma see asi. Kevad pressib peale ja ma ei ole oma hobuseotsingutega tegelikult eriti kuskile jõudnud:(
Saapad tellisin ratsavarustus24.ee lehelt. Noo, sain hea hinnaga enda arust nahast saapad ja suht kiiresti kätte (8 päevaga olid kohal), AGA kui kodukal on kirjas, et "kvaliteetsest tugevast NAHAST", siis mis mõte teil pähe tuleb??
Ikka, et pärisnahk, eks?
No minul ka...aga suureks üllatuseks on need kunstnahast, kuigi tõesti väga mugavad ja minu meelest ka ilusad:) Nii et tagasi ma neid seetõttu saatma ei hakka, küll aga kirjutan sinna, et toote juures olev info on eksitav. Nahk on ikka ju nahk ja kunstnahk on kunstnahk. Kannan neid nii kaua, kui vastu peavad, siis ostan NAHAST saapad. Siit loo moraal, alati tuleb enne üle küsida, sest kunagi ei tea, mismoodi keegi midagi mõistab.
Nüüd mul elementaarne ratsavarustus enda jaoks olemas. Hobust ei ole ainult! Hakkab täitsa masendavaks kiskuma see asi. Kevad pressib peale ja ma ei ole oma hobuseotsingutega tegelikult eriti kuskile jõudnud:(
pühapäev, 18. märts 2012
Uskumatu lugu:P
Jah, ise ka ei usu, aga 17ndal, ehk siis laupäeval, pidin toda ruuna vaatama minema, keda ma eelmisel nädalavahetusel enda ja pere haigestumise tõttu vaatama minna ei saanud.
Kohe täitsa kindel plaan oli, aga elu tegi taaskord oma suva järgi ühe keerdkäigu ja minust mitteolenevatel põhjustel ma taaskord sinna minna ei saanud! Eks näis, mis elul edasi selle hobusega seoses plaanis on, igal juhul lükkus käik hetkel teadmata tulevikku edasi.
Hetkel pole erilisi muid variante ka, nii et seisan suht ühe koha peal kahjuks:(
Ühe sõidu siiski tegime, käisime Keilas mehe venna juures ja mina kasutasin kohe võimalust, et Astra juures käia ja peagi aastaseks saavad araabia täkupoisid üle vaadata:)
Oi, nad on marukihvtid! Jasim on eriti uhke oleku ja välimusega, Amal jälle mõistlikuma ja rahulikuma loomuga, aga näeb mitte nii effektne välja...aga ta läheb halliks, mis mulle jälle väga meeldib. Amal oli esimesena ligi, eelmisel korral ei last ta mind endale meetri kauguselegi:P Jasim tuli veidi hiljem kaugemalt väga uhke saba püsti traaviga:) Natuke aega imetlesime neid väljas, siis tegime toas kiire tee ja rääkisime juttu. Juttu oleks jätkunud kauemakski, aga pidin laskma Astral minna, tal oli kiire päev ja ta tuli spetsiaalselt minu pärast natukeseks koju:P
Rendihobuse koha pealt olen ühesõnaga samas seisus, kus kogu aeg, mille pärast on mul muidugi kahju, aga sinna pole hetkel midagi parata. Oleksin soovinud järgmisel kuul juba ehk hobuse mulle lähemale tuua, aga kõik võtab aega ja lükkub edasi hetkel. Kui miskit selgub, küll siis kirjutan jälle...
Kohe täitsa kindel plaan oli, aga elu tegi taaskord oma suva järgi ühe keerdkäigu ja minust mitteolenevatel põhjustel ma taaskord sinna minna ei saanud! Eks näis, mis elul edasi selle hobusega seoses plaanis on, igal juhul lükkus käik hetkel teadmata tulevikku edasi.
Hetkel pole erilisi muid variante ka, nii et seisan suht ühe koha peal kahjuks:(
Ühe sõidu siiski tegime, käisime Keilas mehe venna juures ja mina kasutasin kohe võimalust, et Astra juures käia ja peagi aastaseks saavad araabia täkupoisid üle vaadata:)
Oi, nad on marukihvtid! Jasim on eriti uhke oleku ja välimusega, Amal jälle mõistlikuma ja rahulikuma loomuga, aga näeb mitte nii effektne välja...aga ta läheb halliks, mis mulle jälle väga meeldib. Amal oli esimesena ligi, eelmisel korral ei last ta mind endale meetri kauguselegi:P Jasim tuli veidi hiljem kaugemalt väga uhke saba püsti traaviga:) Natuke aega imetlesime neid väljas, siis tegime toas kiire tee ja rääkisime juttu. Juttu oleks jätkunud kauemakski, aga pidin laskma Astral minna, tal oli kiire päev ja ta tuli spetsiaalselt minu pärast natukeseks koju:P
Rendihobuse koha pealt olen ühesõnaga samas seisus, kus kogu aeg, mille pärast on mul muidugi kahju, aga sinna pole hetkel midagi parata. Oleksin soovinud järgmisel kuul juba ehk hobuse mulle lähemale tuua, aga kõik võtab aega ja lükkub edasi hetkel. Kui miskit selgub, küll siis kirjutan jälle...
laupäev, 10. märts 2012
Gripp
Täna on see päev, kus pidin minema ühte armsat ruunapoissi vaatama Raplamaale.
Mis aga juhtus, on see, et mu poeg jäi teisipäeval haigeks...nagu kohe päris-päris haigeks, 39 palavik ja köha ja nohu. Järgnes siis see, et mina jäin kolmapäeval veel haigemaks (jah, saab veelgi haigem olla, sest minu palavik küündis mitmel korral lausa 39,4-ni ja köha on kordi hullem).
Nii nagu tulevad nädalapäevad teineteise järel, tuli neljapäeval haigus ka mu mehe ja väiksema lapse kallale, nii et poja haigusest kasvas välja üks "kena perekondlik ettevõtmine"!
Eile oli kõik juba enam-vähem stabiilne, palavikud 37-37,5 vahel, enesetunded talutavad. Köhast ma muidugi ei räägi, it's killing me, endiselt!
Täna aga ülla-ülla, oli pojal JÄLLE 38,4 palavik ja mingi vedelam-kui-vesi nohu!:S Nii, et tore....lihtsalt tore. Täpselt selline tunne ongi, et kõik see 4 päeva haigusega võitlemist on ilmaasjata olnud!
Tahaks lihtsalt aega kuu jagu edasi kerida, vast siis oleme terved ja kevad ka ligemal ja kõik paistaks veidi päikselisem.
Hetkel on suht masendus peal ja ei taha tulevase öö ja homse peale mõeldagi:S
Olge teised kõik terved, eks! Sest niiiiiiiii sõnuseletamatult vastik on haige olla ja veel vastikum on see, et lapsed peavad kannatama selle käes!!!
Aga miks just gripp?!? Sest neljapäeval käisime arstil ja tema sõnul viitavat kõik gripile. Kusjuures arstide uus lemmiklause on:"See on viirus, see tuleb lihtsalt läbi põdeda."
Nii lihtne see ongi?
Minu meelest mitte...
Mis aga juhtus, on see, et mu poeg jäi teisipäeval haigeks...nagu kohe päris-päris haigeks, 39 palavik ja köha ja nohu. Järgnes siis see, et mina jäin kolmapäeval veel haigemaks (jah, saab veelgi haigem olla, sest minu palavik küündis mitmel korral lausa 39,4-ni ja köha on kordi hullem).
Nii nagu tulevad nädalapäevad teineteise järel, tuli neljapäeval haigus ka mu mehe ja väiksema lapse kallale, nii et poja haigusest kasvas välja üks "kena perekondlik ettevõtmine"!
Eile oli kõik juba enam-vähem stabiilne, palavikud 37-37,5 vahel, enesetunded talutavad. Köhast ma muidugi ei räägi, it's killing me, endiselt!
Täna aga ülla-ülla, oli pojal JÄLLE 38,4 palavik ja mingi vedelam-kui-vesi nohu!:S Nii, et tore....lihtsalt tore. Täpselt selline tunne ongi, et kõik see 4 päeva haigusega võitlemist on ilmaasjata olnud!
Tahaks lihtsalt aega kuu jagu edasi kerida, vast siis oleme terved ja kevad ka ligemal ja kõik paistaks veidi päikselisem.
Hetkel on suht masendus peal ja ei taha tulevase öö ja homse peale mõeldagi:S
Olge teised kõik terved, eks! Sest niiiiiiiii sõnuseletamatult vastik on haige olla ja veel vastikum on see, et lapsed peavad kannatama selle käes!!!
Aga miks just gripp?!? Sest neljapäeval käisime arstil ja tema sõnul viitavat kõik gripile. Kusjuures arstide uus lemmiklause on:"See on viirus, see tuleb lihtsalt läbi põdeda."
Nii lihtne see ongi?
Minu meelest mitte...
pühapäev, 4. märts 2012
Peavalu
Eile käisin ratsutamas.
Talli poole sõites tundsin, et kukal on kange ja pea vist hakkab valutama. Sisendasin endale, et küll läheb üle, ravimit ka kaasas ei olnud.
Kohale jõudes K. just lõpetas talli vahekäigu pühkimist, aitasin tal märad sisse tuua ja ühe poisi T. ka.
Rääkisime niisama ja panime hobused valmis. Mina mära F.-i ja tema ruunapoisi T. Tegin natuke kordet ette, kuigi ega selleks otseselt põhjust polnudki, F. ei ole seda tüüpi hobune, kes pikalt puhates kipuks lollusi tegema. Aga ma üldiselt ei klapi temaga sõites eriti:D Ta meenutab mulle ühte mära D.-d minu ratsutamise algusaegadest, kellega ma samuti seljas ei klappinud. Peale selle on see mära väga tundlik sellele, et ruun temaga samal ajal platsin on. Ei meeldinud talle see, kui T. selja tagant ligines või vastu tuli või lihtsalt lähemale, kui F. heaks arvas, tuli. Ühesõnaga kõik oli kuidagi kehvasti... Sain sel korral juba ka traavi teha, nii palju ikka juba usaldasin teda, küll aga on see hobune nii tundlik, et nii kui ma natukenegi ette vajusin, siis ta jäi sammule ja nii me seal siis poole ringi kaupa traavi tegime... Ühel hetkel pakkus K., et annab mulle T.-d proovida, olin kohe nõus:)
Temaga oli palju kergem sõita, väga mõnus ja pehme loom. Ikkagi kippusin natuke kramplikuks minema, aga kõik tuli palju paremini välja, kui F.-i seljas. Ühesõnaga K. kogu aeg juhendas kõrvalt, juhtis tähelepanu sellele, et ma oleksin seljas sirgelt, aga elastselt, hästi pehmete sõrmede/kätega, hingaksin kõhuga ja hästi sügavalt ja kõik tundus palju parem, kui F.-i seljas:) Küll aga on mul ikkagi sääred nii nõrgad, et ma ei suutnud hobust kogu aeg säärte vahel hoida ja nii kippus ta vahepeal sisse vajuma või lihtsalt läks kõveraks.
Peavalu võttis võimust ja ma ei suutnud enam keskenduda, olin isegi kuklast juba kange, sest üritasin enda pead kuidagi säästa. Aga kõik läks iseenesest paremini, kui eelmisel korral ja see ongi peamine!:)
K. on hea nõuandja, sest treeneriks ta ennast nimetada ei luba:D Aga tänud talle heade õpetussõnade eest!:) Natuke sain tagumiku soojaks enne hobuse proovima minekut.
Tegelikult on väike soov minna ka nädala sees veel natuke ennast soojendama, aga ei oska veel öelda, kas ja millal see õnnestub, sest mees on iga päev viieni tööl ja suht kuue paiku juba hakkab pimenema. Nii et eks näis;)
Ootan tohutult laupäeva, sest siis lähen ühte ruunapoissi vaatama Raplamaale, aga eile peale sõitu ütlesin K.-le, et ma tunnen ennast nagu teist korda ratsutamas olles, mitte midagi ei oska, et on see ikka hea mõte, et rendihobust soovin...tema aga arvas, et kuidas ma siis uuesti õppida saan, ikka rendihobusega ja tasa ja targu:) See natuke rahustas, sest esialgu on mul kindel plaan ainult K. silme all sõita, sest vigade parandus ei ole hobuse puhul nii lihtne, kui mata kontrolltöös.
Peavalu oli ikka nii ulmeline lõpuks, et koju tagasi jõudes andsin ma oma pisikesele tütrele süüa, võtsin 2 Paraceramoli sisse ja kadusin fliisi alla pikutama. Külmavärinad olid tükk aega, mis kaasnevad mul alati suure peavaluga. Umbes kell 6 olin ma teki all ja pool üheksa tuli mees küsima, kuidas on ja siis olin ma magama jäänud. Peavalu päris ära polnud kadunud, aga andis elada juba.
Nõrkus oli veel terve õhtu.
Talli poole sõites tundsin, et kukal on kange ja pea vist hakkab valutama. Sisendasin endale, et küll läheb üle, ravimit ka kaasas ei olnud.
Kohale jõudes K. just lõpetas talli vahekäigu pühkimist, aitasin tal märad sisse tuua ja ühe poisi T. ka.
Rääkisime niisama ja panime hobused valmis. Mina mära F.-i ja tema ruunapoisi T. Tegin natuke kordet ette, kuigi ega selleks otseselt põhjust polnudki, F. ei ole seda tüüpi hobune, kes pikalt puhates kipuks lollusi tegema. Aga ma üldiselt ei klapi temaga sõites eriti:D Ta meenutab mulle ühte mära D.-d minu ratsutamise algusaegadest, kellega ma samuti seljas ei klappinud. Peale selle on see mära väga tundlik sellele, et ruun temaga samal ajal platsin on. Ei meeldinud talle see, kui T. selja tagant ligines või vastu tuli või lihtsalt lähemale, kui F. heaks arvas, tuli. Ühesõnaga kõik oli kuidagi kehvasti... Sain sel korral juba ka traavi teha, nii palju ikka juba usaldasin teda, küll aga on see hobune nii tundlik, et nii kui ma natukenegi ette vajusin, siis ta jäi sammule ja nii me seal siis poole ringi kaupa traavi tegime... Ühel hetkel pakkus K., et annab mulle T.-d proovida, olin kohe nõus:)
Temaga oli palju kergem sõita, väga mõnus ja pehme loom. Ikkagi kippusin natuke kramplikuks minema, aga kõik tuli palju paremini välja, kui F.-i seljas. Ühesõnaga K. kogu aeg juhendas kõrvalt, juhtis tähelepanu sellele, et ma oleksin seljas sirgelt, aga elastselt, hästi pehmete sõrmede/kätega, hingaksin kõhuga ja hästi sügavalt ja kõik tundus palju parem, kui F.-i seljas:) Küll aga on mul ikkagi sääred nii nõrgad, et ma ei suutnud hobust kogu aeg säärte vahel hoida ja nii kippus ta vahepeal sisse vajuma või lihtsalt läks kõveraks.
Peavalu võttis võimust ja ma ei suutnud enam keskenduda, olin isegi kuklast juba kange, sest üritasin enda pead kuidagi säästa. Aga kõik läks iseenesest paremini, kui eelmisel korral ja see ongi peamine!:)
K. on hea nõuandja, sest treeneriks ta ennast nimetada ei luba:D Aga tänud talle heade õpetussõnade eest!:) Natuke sain tagumiku soojaks enne hobuse proovima minekut.
Tegelikult on väike soov minna ka nädala sees veel natuke ennast soojendama, aga ei oska veel öelda, kas ja millal see õnnestub, sest mees on iga päev viieni tööl ja suht kuue paiku juba hakkab pimenema. Nii et eks näis;)
Ootan tohutult laupäeva, sest siis lähen ühte ruunapoissi vaatama Raplamaale, aga eile peale sõitu ütlesin K.-le, et ma tunnen ennast nagu teist korda ratsutamas olles, mitte midagi ei oska, et on see ikka hea mõte, et rendihobust soovin...tema aga arvas, et kuidas ma siis uuesti õppida saan, ikka rendihobusega ja tasa ja targu:) See natuke rahustas, sest esialgu on mul kindel plaan ainult K. silme all sõita, sest vigade parandus ei ole hobuse puhul nii lihtne, kui mata kontrolltöös.
Peavalu oli ikka nii ulmeline lõpuks, et koju tagasi jõudes andsin ma oma pisikesele tütrele süüa, võtsin 2 Paraceramoli sisse ja kadusin fliisi alla pikutama. Külmavärinad olid tükk aega, mis kaasnevad mul alati suure peavaluga. Umbes kell 6 olin ma teki all ja pool üheksa tuli mees küsima, kuidas on ja siis olin ma magama jäänud. Peavalu päris ära polnud kadunud, aga andis elada juba.
Nõrkus oli veel terve õhtu.
neljapäev, 1. märts 2012
Kauaoodatud märts!:)
Ongi see kauaoodatud märtsikuu käes!:)
Lumel enam pikka pidu pole, loodus tärkab varsti uuesti ellu, märts on juba täitsa lahe kuu ja seda enam, et hobuasjad hakkavad ka peatselt minu jaoks positiivses suunas muutuma.
Blogi muutsin jälle, eelmine tundus siiski liiga kirju ja kole:D Praegu jääb nii...nii kauaks ikka, kui hobuse saan, eks näis, mis tujud siis valdavad:P Loodan, et jään püsima ka millegi juurde ikka lõpuks, kui süda rahul on!:)
Seniks aga kena kevade tulekut kõigile!;)
Lumel enam pikka pidu pole, loodus tärkab varsti uuesti ellu, märts on juba täitsa lahe kuu ja seda enam, et hobuasjad hakkavad ka peatselt minu jaoks positiivses suunas muutuma.
Blogi muutsin jälle, eelmine tundus siiski liiga kirju ja kole:D Praegu jääb nii...nii kauaks ikka, kui hobuse saan, eks näis, mis tujud siis valdavad:P Loodan, et jään püsima ka millegi juurde ikka lõpuks, kui süda rahul on!:)
Seniks aga kena kevade tulekut kõigile!;)
kolmapäev, 29. veebruar 2012
Ootan juba seda suurt muudatust:)
Nagu näha, muudan oma blogi väljanägemist päris tihti. Arvan, et selle põhjuseks on minu sees möllav ootusärevus. Ootan tohutult juba seda hobust enda ellu ja ma ei tea ju siiani, kes selleks hobuseks olema saab!
Kohati tunnen ennast nii ebakindlana, siis aga ütleb sisetunne, et kõik läheb hästi ja täpselt nii, kuidas minema peab...
Kui blogi lugemine on kellelegi selle väljanägemise pärast raske, siis andke aga julgesti teada!:)
Varsti-varsti on plaan minna rendile pakutavaid hobuslasi vaatama, annan kindlasti teada, mis ja kuidas ja kuna. Enne aga ei räägi neist hobustest midagi lähemalt:)
Ootan-ootan-ootan...kannatamatu olen;)
Ja minu ellu on tagasi tulnud üks väga tähtis inimene, kellega vahepeal pikalt-pikalt suhelnud ei ole...oma 3 aastat vist! Kui see inimene seda loeb, siis ta teab kindlasti, et temast jutt ja kallistan teda kõvasti, sest ta on tohutult armas ja kallis ja tähtis mulle!:) Loodan, et varsti kohtume!;)
Kohati tunnen ennast nii ebakindlana, siis aga ütleb sisetunne, et kõik läheb hästi ja täpselt nii, kuidas minema peab...
Kui blogi lugemine on kellelegi selle väljanägemise pärast raske, siis andke aga julgesti teada!:)
Varsti-varsti on plaan minna rendile pakutavaid hobuslasi vaatama, annan kindlasti teada, mis ja kuidas ja kuna. Enne aga ei räägi neist hobustest midagi lähemalt:)
Ootan-ootan-ootan...kannatamatu olen;)
Ja minu ellu on tagasi tulnud üks väga tähtis inimene, kellega vahepeal pikalt-pikalt suhelnud ei ole...oma 3 aastat vist! Kui see inimene seda loeb, siis ta teab kindlasti, et temast jutt ja kallistan teda kõvasti, sest ta on tohutult armas ja kallis ja tähtis mulle!:) Loodan, et varsti kohtume!;)
esmaspäev, 27. veebruar 2012
Talvest kõrini
Olen paaril korral hobustega kokku puutunud:)
Reedel, 24. veebruaril, käisin siin väga lähedal paari hobust vaatamas, keda rendile pakutakse. Hobused mulle iseenesest meeldisid. Ruun veidi rohkem, kui mära, aga... Seda aga ma siin lahkama ei hakka:)
Ja ma käisin ratsutamas, usute või ei?:D Laupäeval sain hobuse selga!:) Tore mära oli, kuigi minu jaoks esialgu ehk veidi liiga tormakas/särtsakas. Tegin põhiliselt sammutrenni, natuke ka traavi. Ma olen uue hobusega nii raske kohaneja, et selle hobusega ma ühe trenni jooksul korralikult ei kohanenudki. Küll aga on mul võimalus temaga veel sõitmas käia, enne, kui endale rendihobuse toon. Tahtsin seda ka pühapäeval teha, aga nagu needusena jäi mul poja haigeks ja talli ma minna ei saanudki.
Rendipakkumisi on üllatusena üsna kobedalt tulnud, olen nende loomade peale omajagu mõelnud ja natuke selekteerinud ja hetkel on pinnale jäänud üks hobune, keda märtsi alguses vaatama tahan minna. Kuigi on veel paar hobust, keda ma tahaks proovida, siis arvan millegipärast, et kui too ruun mulle sobib, siis ma teisi ei lähegi vaatama. Ma kaalude tähtkujus sündinuna tean, et teen hobuse valimise enda jaoks sellega võimatult raskeks:D
Talvest on aga täiega kopp ees! Tahan sooja ja suve ja kuiva ja päikest ja selle kõige sees ratsutada:) Nii ootan juba seda võimatult kaua tulevat kevadet. Kusjuures kevadekuulutajad aeg-ajalt juba laulavad õues ja nii hea tunde tekitab see. Ja hobused ajavad karva, jeeee:D...kuigi ohh seda hobuse küürimist enne sõitmist, kui tonn karvu on vaja maha nühkida... Edu kõigile selles!;)
Reedel, 24. veebruaril, käisin siin väga lähedal paari hobust vaatamas, keda rendile pakutakse. Hobused mulle iseenesest meeldisid. Ruun veidi rohkem, kui mära, aga... Seda aga ma siin lahkama ei hakka:)
Ja ma käisin ratsutamas, usute või ei?:D Laupäeval sain hobuse selga!:) Tore mära oli, kuigi minu jaoks esialgu ehk veidi liiga tormakas/särtsakas. Tegin põhiliselt sammutrenni, natuke ka traavi. Ma olen uue hobusega nii raske kohaneja, et selle hobusega ma ühe trenni jooksul korralikult ei kohanenudki. Küll aga on mul võimalus temaga veel sõitmas käia, enne, kui endale rendihobuse toon. Tahtsin seda ka pühapäeval teha, aga nagu needusena jäi mul poja haigeks ja talli ma minna ei saanudki.
Rendipakkumisi on üllatusena üsna kobedalt tulnud, olen nende loomade peale omajagu mõelnud ja natuke selekteerinud ja hetkel on pinnale jäänud üks hobune, keda märtsi alguses vaatama tahan minna. Kuigi on veel paar hobust, keda ma tahaks proovida, siis arvan millegipärast, et kui too ruun mulle sobib, siis ma teisi ei lähegi vaatama. Ma kaalude tähtkujus sündinuna tean, et teen hobuse valimise enda jaoks sellega võimatult raskeks:D
Talvest on aga täiega kopp ees! Tahan sooja ja suve ja kuiva ja päikest ja selle kõige sees ratsutada:) Nii ootan juba seda võimatult kaua tulevat kevadet. Kusjuures kevadekuulutajad aeg-ajalt juba laulavad õues ja nii hea tunde tekitab see. Ja hobused ajavad karva, jeeee:D...kuigi ohh seda hobuse küürimist enne sõitmist, kui tonn karvu on vaja maha nühkida... Edu kõigile selles!;)
Tellimine:
Postitused (Atom)