Eile ma tallis ei käinud, nii et täna otsustasin poiskal lasta kordel traavi joosta veidi.
Enne boksist välja võtmist harjutasime seda, et kui boksi uks lahti on, siis välja tulla ei tohi, isegi kui minu tähelepanu mujal on...sellega sai ta ilusti hakkama:)
Niisiis võtsin ta välja boksi ukse külge ja puhastasin ta ära, võtsin jalgu ja panin esijala kaitsmed peale.
Läksime liivaplatsile. Kõik algas imeilusti...lasin tal alguses vasakust jalast traavi joosta ja harjutasime ka häälkäsklusi "samm" ja "traav". Täitsa hästi hakkab välja tulema:)
Kuid siis käis tal justkui peas mingi plõks ja kui ta parajasti oli oma korderingiga jõudnud talli ukse poole, otsustas ta, et KÕIK, MINA LÄHEN TALLI!
Appi...no ja mida sa teed, kui sinust nii palju raskem olevus su minema veab...ikka lohised järele ju:S Oi, ma olin vihane ja ta sai mult ka piitsaga paar laksu ja tõin ta kohe tagasi õue.
Sundisin ennast rahulikuks. Alustasime uuesti...ta ei saanud poolt ringigi traavitatud, kui juba tegi sama nõksu, aga hoopis teisele poole:S Täitsa pael, mõtlesin, et nüüd ongi kõik ja ma olen hobusele sajaga alla jäänud:S Koer pani talle ka veel haukudes järele ja mina lootsin, et hobune jumala eest auto teele ei jookseks, aga õnneks jooksis ta kaalumaja taha väiksesse rohukoplisse, kust Janar ta kätte sai.
Mõtlesin, et OK, Lili, ole hästi rahulik! Võtsin ta käe kõrvale ja JÄLLE platile tagasi.
Seekord otsustasin, et nii ei saa, et tema lihtsalt jõuga minust üle kavatseb olla ja panin korde tal üle nina, et see survet avaldaks, kui ta tõmbama hakkab.
See aitas ideaalselt! Nii kui ta natukene nina väljapoole vedama hakkas, nii avaldas korde ta ninale survet ja ta ei üritanudki enam. Nii lasin tal veel mõlemat pidi mõne minuti traavi joosta, et ta ei arvaks, et putku panemise eest saab preemiaks kiiresti talli mineku.
Siis harjutasime veel peatumisi käe kõrval, mida ma alguses vaatasin, et no vapsee midagi ei mõika jälle. Aga kui ma palusin Janaril tuua mulle lihtsalt steki kätte (ma ei pidanud seda isegi kasutama), siis oli poiss nii kuulekas, et mine või kuulekusvõistlustele.
Vot siit siis probleem tulebki, kas tõesti ei saa kuidagi ilma piitsata hakkama ja tema mind austada?!? Kui piits on käes, siis on poiss nagu lambatalleke, kui seda pole, siis arvab, et võib teha, mis tahab:S
Siit võib tulla nüüd vastakaid arvamusi selle kohta, et ma hobust lõin või selle kohta, et miks ma üldse noore hobuse ostsin, kui hakkama ei saa...
Aga tegelt tahaks hoopis teiste nõu kuulda, äkki on olnud samu probleeme ja kuidas nendega hakkama on saadud.
Minu päev tallis lõppes lõppkokkuvõttes rahuldavalt, saime lõpetada nii nagu mina tahtsin, mitte nagu tema (ära jooksmisega)!
Aga siiski olen mures sellega, et kuidas sellest lollist kombest lahti saada, et ta lihtsalt veab ära...tüdruk, kes temaga eelmises tallis tegeles, ütles, et hobusel oli juba varem mõnikord selline nõks varuks, nii et see pole minu "õpetatud"!
3 kommentaari:
Nii , :D .
Minule rääkis priit kes minu hobust treenib , et chanel katsetab samu asju ja veel mitu korda hullemaid . Ning tegelikult tema ei taha isegi omanikku enda hobuse treenimse juurde kuna tal võib hakata kahju . Nimelt see üks piitsutamine korra ei aita midagi. Kui tema annab annab korralikult. Ning alati on tal piits lähedal aga proovib ilma hakkama saada. Aga kui hobune hakkab kiiksutama , teeb korde piitsaga plaksu. Ma olen ka eestlasele kordet teinud ise ning tema pani ka ajama ning kuigi mul oli kahju pidin teda karistama kui õieti tegi kiitsin. Ning hobuse treenimise juures on vaja piitsa kui ka präänikut(leib, porgand jne.)
Ma tean et enda hobust on raske lüüa aga seda tuleb teha kui vaja on .
Njah, enda hobust on tõesti raske lüüa...kardan, et ta hakkab mind vihkama või midagi...
Aga jah ta sai mu käest kaks korda piitsaga ja üsna valusasti, aga ta tegi kohe ju sama asja uuesti:S
Mu hobuse ema suri ta sünnitusel ja lugesin just Tuire Kaimio raamatust, et orbvarsal võib olla käitumishäireid, ta ei õpi nii kiiresti, kui teised jne.
Aga tal oli ju tegelt kasuema ikkagi, nii et ma ei tea...
No ma ei saa enam üldse aru! Kuidas teeb peksmine asja paremaks? See, et sa hobust lööd teat. tegevuse ajal tekitab talle halbu mälestusi ka sealhulgas ka põgenekisreaktsiooni. Miks peaks ta tahtma tegeleda asjadega, millega tegeledes saab ta peksa? Pealekauba peksuga väljasõidetud loom on, kui tikusv pomm. Endale küll sellist ei tahaks.
Mina arvan, et sa peaksid enne kordele panemist temaga veel ja veel rohkem tööd käekõrval tegema. Milleks üldse see korde?
Ja kui korde peal tõesti tahad teda jooksutada, siis tehke seda kahekesi. Üks inimene võtab päitsetest ja kõnnib ringi ja teine annab kordet hoides käsklusi(inimene, kes kordel käsklusi ei anna vaid kuulab neid). Tegelikult peaksid käsklused enne kordele panemist selged olema, sest korde on nagunii nii ebamugav hobusele, et seal õppimine on natuke keerulisem(kuid mitte võimatu).
Ja kui hobune on teinud kasvõi ühe ringi täiuslikult, siis lõpetad ära ja kiidad. Millegi pärast ma arvan, et sinu korde sessioonid on liiga pikad olukorda arvestades(loom on uues kohas, uus inimene, kumbki ei tunneta veel teineteist jne)
Postita kommentaar