neljapäev, 13. detsember 2007

Mõtteid 14.12.2007


Mu peas on nii palju mõtteid. Erinevaid mõtteid. Üritan leida oma prioriteete seoses Hanksiga.

Hakkasin nii umbes nädal aega tagasi enda jaoks selgeks mõtlema, mida ma endalt ja oma hobuselt ootan: kas rullitõmmatud peaga elurõõmu kaotanud võistlevat (tõin muidugi äärmusliku näite) või elurõõmsat ja minuga emotsioonide teel suhtlevad hobust?

Oeh, sada ja üks mõtet on viimasel ajal korraga peas. Olen kogu aeg mõelnud, et ma tahan hobusega võistlema hakata tulevikus ja häid tulemusi saada, et oleks ikka rosetid seina peal ilutsemas. Kelle või mille jaoks, kellele mille tõestamiseks...

Hobusel ei ole neid rosette vaja, tegelikult ka mul isiklikult mitte. Teistele näitamiseks? Milleks, kas mu hobune muidu ei ole midagi väärt?

Kui ma endale hobust otsisin, siis oli mu ainuke mõte, et ma tahan lihtsalt hobust, ei ole mulle tähtis hobuse sugupuu ja esivanemate tulemused, ei ole mulle tähtis hobuse tõug jne. Ja hiljem on mul mõttes olnud see, et tahaks võistlelda ja tulemusi saada? Kuhu kadus see, et tahan "lihtsalt hobust" - sõpra...

Mul on täitsa tavaline traavli ristand, ta näeb ka väga tavaline välja ja ongi ju tavaline hobune. Minu jaoks on ta aga parim ja kalleim hobune Eestis, Euroopas, maailmas...

Ma tahan talle parimat!

Ma arvan, et hobuse seisukohalt ei ole parim võistlemine... Tema tahaks üldse kogu aeg niisama oma sõpradega koplis aega veeta ja hobune olla. Mina tahan temaga aga siiski midagi saavutada...nüüd on selle mõtte taga juba midagi muud.

See ei tähenda võistlemist ja tulemuste saamist, vaid seda, et ma saavutan oma hobusega suhtlemisel kõrgeima tipu!

Ma ei ole sel nädalal peale esmaspäeva tallis käinud, ka siis ei teinud ma midagi. Mul on nii palju mõelda (õnneks ka teha ja ei saa kogu aeg mõelda, muidu mõtleksin üle).

Mul on noor hobune, kurat võtku. Ma tahaks ise enda lapsepõlve tagasi...VÄGA, miks ei peaks ma laskma tal seda võimalikult kaua nautida temaga mõnikord lihtsalt mängides...

Heh, ma ei tea, kas ma peaksin selle postituse üldse avaldama...

Vist ikka avaldan...mis sest, et lugejad mind hulluks hakkavad pidama...vb olengi hull, kui ma hobust ainult enda jaoks pean ja temalt midagi muud ei oota, kui et ta oleks minu jaoks, mitte teistele rosettide korjamiseks.

Ma ei ütle, et ma nüüd kunagi ei võistle...hobusele on uued kogemused head, aga roseti peale ma välja ei lähe...ainult kogemuse peale, mis on palju rohkem väärt, kui auhinnalised kohad!

Kui ma endale hobust otsisin...heh...kõik algab ikkagi sellest...siis mu endine treener ütles ühele mehele, kes mulle tahtis heade eeldustega noorhobust "pähe määrida": "Lili ei taha endale vägevat võistlushobu, vaid lihtsalt hobust, kelle juurde tallis minna ja teda kaelale patsutada!"

Sul oli juba siis kuradima õigus, Toivo!:)

Meil on Hanksiga kõik veel ees ja see saab põnev olema!:)

2 kommentaari:

Meika ütles ...

Mina ei pea sind hulluks :D :D .
Suht hea mõtlemine :D .
Peaks ka enda omal laskma poolaastat niisama rallida mööda kopleid :D

Lili ütles ...

Eks seda on tulevikus näha, kas on hea mõtlemine:)