Läksin eile vaatamata suurele väsimusele Janariga talli. Võtsin hobuse välja, et ta puhtaks teha ja seekord nii, et ma ei sidunud teda kinni ja hoidsin nööri otsa enda käes. Muidugi ta üritas hakata ringi tatsama...aga iga kord, kui ta astus kasvõi ühe sammu kuhugi poole, lasin tal täpselt sama palju tagasi astuda...ja lõpuks mul seisis talli vahel vagur lambuke, kelle ümber ma võisin käia ilma, et ta astuma hakkaks...kabjad puhastasin lausa nii, et lasin nööri otsa maha ja siis puhastasin kapju. Nii tubli hobune...ta pole kunagi nii hästi paigal seisnud! Nii ma hakkangi teda puhastama...tulevikus ehk lausa nii, et üldse ei pea nööri otsa peos hoidma:)
Maneežis lasin tal siis natuke traavis joosta üle kavalettide, mis ka väga hästi välja tuli ja tegime kummalegi poole kaks korda galopile tõste, mis tal ka nagu selge oleks (kohe ei teagi, mis tal eile oli, et ta nii hästi ja sõnakuulekalt käitus:D).
Siis võtsin ta enda juurde ja tegin paar korda kummalegi poole feissimist ja taandamist samuti...poiss oli suurepärane, nagu teine hobune, aga meil on veel nii palju õppida!:)
Armastan oma hobust, seda ei muuda mitte miski enam...tõmmaku ta mul käest kasvõi 10 korda ära...mida ma loodan, et ta muidugi enam ei tee;) sest see on loll komme!
Ma ei suuda ära oodata, millal jälle saan hobuse juurde, kasvõi niisama boksi istuma ja jutustama/silitama...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar