Luuna on väga vormist ära, nagu minagi, sest ega keegi eriti temaga vahepeal sõitnud ei ole (trenni mõistes), samuti pole mina hobuse selga saanud.
K. pani talle kummid peale, sest tal on soojenduse ajal komme pead vehkida.
Tegin alguses hästi pikalt sammu. K. tegi oma teise hobusega juba teist traavi, kui meie ka lõpuks traaviga alustasime. Oli ainult paar hetke, kus ta peaga vehkis ja tippima hakkas, aga koheselt edasi ajades ja mitte järele andes kadus see paari sekundiga ära.
Ta nii väga tahtis liikuda ja oli mõnus ja pehme sõita. Kõik nurgad, mis me vale paindega sõitsime, oli puhtalt minu süü, sest olen taas täiesti nullist alustamas, lihtsalt ei ole tasakaalu ja käed, jalad ei kuula sõna, rääkimata füüsilisest vormist...
Pikalt ei teinud, lõpus lasin tal veel sellist pikka ja lõdvestavat traavi joosta, mida ta täiega nautis, lasi kaela nii mõnusalt ette-alla ja jooksis elastselt.
Jäin esimese trenniga väga rahule, ja tahtmine on juba uuesti minna. Meil on palju tööd ees. Tunne on paljulubav ja Luunaga on super hea sõita!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar