Juhtus siis nii, et algselt täiesti K. initsiatiivil ja nüüd juba mu enda tahtel, lähen ma Väike-Maarjasse 1. juunil skeemi sõitma Valunaga.
Kõigepealt uurisin, kas saab ERL kalenderplaani välistes skeemides startida ilma rohelise kaardi ja litsentsita. Täitsa saab, seal need nõutud ei ole. Sealt saigi siis otsus alguse, et ok, teen siis proovi. Need mõlemad on mul plaanis ära teha, aga no ilmselgelt mitte veel, vaatame, mis seal saama hakkab kõigepealt.
Lugesin juhendi läbi, printisin välja nii ST2 kui ABC1 skeemid ja üritasin neist midagi aru saada. Eks sain ka, aga jäin mõtetes selle juurde, et peaksin ikka ST2-st (sammu-traavi skeem) alustama.
Tööl sain päeva ära vahetada õnneks.
Eile siis läksin skeemid näpus trenni. Õudne leitsak oli eile terve päeva. Algselt pidin minema kella viieks nagu ikka, aga helistasin K.-le, et 31 kraadi ikka natuke liiga tappev. Lükkasime trenni edasi, aga no kui ma peale seitset sinna jõudsin, siis oli ikka 28-29 kraadi sooja, nii et jahedusest polnud juttugi. Õnneks päike vähemalt ei kütnud enam selliselt lagipähe ja ümberringi tiirutas üks suur äikesepilv, mis õnneks ainult ähvardas tasaselt oma kõmistamisega.
K. oli hobused talli tuues nad üle kastnud ja Fogel oli ära kuivanud, aga Luuna oli täitsa märg. Ilmselt lihtsalt higistas, sest tallis polnud õhku.
Selle kuuma peale on lõpuks Luuna ka karva seljast maha visanud. Kohe järsku, sest eelmisel korral oli tal tagumik ikka täitsa talvekarvas alles. Eile aga vaatasin, et ohoo, polegi enam vammust "seljas".
Seni, kui K. Fogelile kordet tegi, soojendasin Luunat. Oli kohe selline vähe loiuma olekuga, kui muidu on olnud. Palavus teeb ikka oma töö.
K. viis Fogeli sisse ja tuli platsile. Alguses Luuna natuke karjus ja vahtis talli poole, aga rahunes ruttu.
K. tegi mulle "enam-vähem" mõõtutega väljaku ja vahtis neid skeeme ja ma siis, et ei tea, kumba teha, et vist ikka seda ST2-te ja siis kiitis ta, et proovime ABC1-te läbi teha, siis vaatame.
Huh. Esimene kord kõndisin läbi. Kui teist korda õigete allüüridega läbi sõitma hakkasin, siis läks ikka puhta segamini :D Kolmandal korral sõitsin aga juba ilusti läbi, vaid üks viga tuli, teisest galopist jäin pool ringi varem traavile, sest pooled läksid sassi. Nii et polegi väga raske mu lohutuseks... Selle peale ütles K., et jah, seda teemegi! Normaalne lohutus!:D
Harjutasime veel peatust läbi sammu ja läbi sammu traavi minekut, sest see on nadi praegu. Skeemi tuleb veel palju harjutada. Hobune teeks seda väga hästi, kui ma vaid õigesti küsida suudaks.
On palju mille kallal tööd teha, aga aega vähe. See mulle ei meeldi kohe üldse...
Närv on juba praegu sees, ma ei taha võistluspäevast mõeldagi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar