Võistluspäev - 1. juuni

Ärkasin varakult, kuue paiku ja sättisin ennast talli. Sinna jõudsin pool kaheksa, K. tegi bokse, hobused olid veel väljas, kenasti putukatekkides :)
Tõime nad siis sisse, puhastasime ja hakkasime patse tegema. Päris hästi tulid välja, kuigi tal lakk keskkohast nii maru paks, et neid patse pidin korduvalt üle tegema, et need kuidagi püsima jääks. Õnneks pidasid patsid ilusti vastu.
K. otsustas, et sõidame kaks korda kodu vahet, s.t et enne viisime Ebaverre vaid Luuna, et ta vahepeal koju tuua ja siis Fogel kaasa võtta. Selleks kaks põhjust. Meie sõitude vahe oli väga pikk ja teiseks on nad teineteisest sõltumatult rahulikumad.
Peale läks Luuna väga ilusti. Ebaveres maha võttes tegi ta väikse lolli liigutuse ja mina sain pähe muhu. Üldse pidi ta maha tulles paras rahmeldis olema.
Alguses oli ta veidi närvis. Läksin maksin stardimaksud ära, panin ta sadulasse, vahetasin riided ja selga. Soojendusväljak oli pungil hobuseid täis, seega tegin alguses sammu ja traavi selle kõrval tee ääres. Oli täitsa pinges ja pea püsti. Mõtlesin, et ei lõdvestugi. Kui soojendusväljakule pääsesin, siis sain ka paar galopitõstet teha, aga ei tahtnud üle pushida teda. Seega jäime enda korda ootama. Närv oli hullult sees.
Kui tuli minu aeg järgmisena valmis panna, läksin võistlusplatsi kõrval olevale liivaplatsile. Tegin seal natuke sammu ja siis traavi peale. Luuna muutus nagu hetkega nii mõnusaks ja kuulekaks. Ta pole mul isegi koduplatsil kunagi nii hea sõita olnud! :) K. näitas mulle ka püstist pöialt, tunne muutus paremaks kohe.
Võistlusväljakule sõites tundsin, kuidas läheb silme eest mustaks, lihtsalt nii tohutult närvis olin. Kui aga seal juba traavi tegin ja kella kuulsin, siis rahunesin.
Skeem tuli üsna hästi välja, vähemalt ise jäin väga rahule. Sain sõidetud rahuliku ja lõdvestunud hobusega, kes ei vehkinud peaga ja kuuletus hästi.
Kui lõpetasin ja väljakult ära läksin, siis tundsin, kuidas pea hakkab valutama. Pingelangus lihtsalt! Jalutasin natuke hobust ja vaatasin veel teisi sõitjaid. Aga kuna K. pidi hakkama minema Fogelile järele, siis pidin Luuna lahti võtma ja treikusse laadima.
Enne käisin veel uurisin sekretariaadist enda tulemuse kohta ja pidin sealt tornist alla kukkuma, kui Ü. Hanni ütles mu tulemuseks 73,333 %!!! K. ütles selle peale, et ma võin auhinnalisele kohale tulla.
Otsustasime aga ikkagi hobuse ära viia. Õigemini mina jäin võistlustele, K. läks Luunat koju viima ja Fogelit tooma. Kui öeldi, keda ootatakse autasustamisele, siis sain järgmise üllatuse osaliseks. Saavutasime Valunaga ABC-1 skeemis III koha! Uskumatu, milline päev! Ma ei suuda seda siiani uskuda :) Kuulsin hiljem tuttavalt, kes oli Eva-Maria Vint-Warmingtonil kirjutajaks, et ta oli kiitnud mu head istakut ja et oleme hobusega kena paar.
Ka K.-l läks hästi, tema sai A-26 skeemis lausa esikoha! Nii et igati kordaläinud päev meile mõlemile, mis päädis kodus vahuveini joomisega! :)
Luuna puhkab nüüd paar päeva ja ma ise ka, sest olen veel tänagi väsinud eilsest. Nii füüsiliselt kui vaimselt.