Kiirest elust ja Hanksist - 22.05.2010

Tere, üle pika aja. Mul on nii kiire olnud viimased nädalad, et pole olnud mahti hobustega kokku puutuda ja ka blogi täiendada (polegi nagu olnud midagi öelda, sest pole suurt midagi toimunud:P)
Aga siiski, 9. mail olid Kaarmal jälle võistlused, mis toimuvad läbi suve. Tegin ka mõned pildid, aga ei olnud sel korral eriti soone peal, ilm oli pilvine ja suht mõttetud pildid:P Võistlused olid sel aastal juba veidi paremini korraldatud ja võistlejaid minu jaoks üllatavalt palju. Eks näis, kuidas järgmisel etapil on.
Minul on aga käsil kõrgkooli lõputöö tegemine, mis on lapse kõrvalt suht "mission impossible", aga siiani olen hakkama saanud tänu sellele, et tulin maale Janari vanemate juurde ja siin on lapsehoidjaid:) Ühesõnaga tegin oma töö suht 10ne päevaga valmis, eelkaitsmine oli juba ära, kolmapäeval (26ndal) pean oma töö köidetult ära esitama ja 8.-9. mai on kaitsmine (kui kõik hästi läheb, siis saab minust kõrgharidusega tervisekaitse spetsialist:D). Kooli oleksin pidanud lõpetama tegelikult juba 2007. aastal, aga see jäi mitmetel põhjustel pooleli, mis pole siinkohal olulised. Enne ma ka hobuste juurde ei naase, kui mul see "jama" kaelast ära on!:P
Hanksist...
Pildi autor Marii Koost, Hanksi 3. hüppetrenn:)
...ta kolis eile (21.mail) k oma suvekodusse Häädemeeste kanti, kus koos kahe eestlasega rannaniitusid hooldama hakkab:) Elab 24/7 väljas ja on muidu eluga rahul...ma loodan:D Ise ma kahjuks ei saanud Särku minna, kui teda peale pandi, aga ta oli suht keeldunud treikusse minemast ja lõpuks oli ta ikka kordedega peale tõmmatud. Marilin lubas, et hakkab treiku asja harjutama temaga, kuidas muidu nad saavad hakata tasapisi võistlemas käima.
Sõit läks neil õnneks hästi ja poiss on ilusti uute kaaslastega tuttav, ei olnud isegi mingit kraaklemist olnud:P Hanks kohaneb kiiresti, usun, et tal läheb seal hästi, suvel tahan talle sinna külla minna...
Hanks oma suvekodus. Piltide autor Marilin, rohkem pilte fotoalbumis.
Suvel on Marilinil Hanksiga plaane küll ja veel, tahavad treeninglaagrites käia, väikestel võistlustel osaleda jne. Ootan juba huviga, mis saama hakkab:)
Viimastel päevadel on olnud väga kurbasid sündmuseid, kus kolmel järjestikusel päeval on lahkunud siit ilmas kolm hobust. See paneb hindama seda, mis on endal olemas ja kaasa tundma neile, kellel on läinud halvasti oma lemmikutega. Puhaku need suurepärased hobused rahus!
Aga jah, jällenägemiseni, loodan, et saan oma lõputöö tehtud ja taas hobustest midagi rohkemat siia kirjutada, suvi on ju ees!:)

Fredy - 23. aprill 2010

Mul pole olnud aega kirjutada, mida eelmisel reedel tallis tegime.
Läksime Katiga kahekesi, Reelika oli haige. Kuna Janar oli tööl, siis viisin lapse venna juurde ja Kati tuli mulle sinna järele.
Kati andis mulle Fredy, ise võttis Fuksa, tal oli plaan mõlemaga natuke hüpata. Ette tegi ta Fuksale ratsastust, mina sõitsin lihtsalt Fredyt soojaks. Väga mõnus ja mugav ja tip-top loom on see Fredy, toimib igati, ainult oska küsida:D Sel korral sain juba paremini temaga sina-peale, ei jooksnud pea püsti ja suutis keskenduda. Tegime nagu ikka, volte, natuke üle lattide traavi, galoppi. Ma ise veel nii tasakaalutu ja lihasteta, et kergem on mul praegu galoppi poolistakus sõita, ka traavi ei jõua ma kaua täisistakus teha, sest väsin ruttu ja siis on jama majas:D
Poolistakus galopis kipuvad mul aga vahepeal kannad üles tõusma, seda jälgisin hoolega ning väga kenasti saime hakkama:) Iga korraga tunnen, et tunnetus hakkab paremaks minema. Kati pakkus, et teeksin paar väikest kõksu ka, aga loobusin veel sel korral:D
Hiljem, kui hobused soojad ja Kati juba Fuksaga ära oli hüpanud, vahetasime hobuseid. Fredy oli sel korral hüpates kuidagi hajameelne, kord läks alla, siis tõukas imekaugelt, siis rapsis veel mingi sammu enne takistust teha jne. Ühesõnaga Kati pold üldse rahul, aga nad pole ammu hüpanud ka, mingi 50 cm vb tuli ära:D
Fuksa hakkab juba sõites eest veitsa järele andma, kuigi tal see suu on selline hell koht, kui rahuliku ja pehme käega sõita, siis jookseb ilusti ratsmes, nii kui natuke rohkem võtta, nii hakkab peaga mängimine peale.
Tahaks rohkem Fuksaga sõita tegelt, aga ma olen seal vaid abiline ja mul pole valikut, kellega...

Pühapäeval, 25ndal käisin Kaarmal eluolu vaatamas. Seal tallis sai kunagi aastaid sõidetud, kodutall nö, aga seal on ja jääb kõik nii nagu ta on...ei oskagi seletada ja ei tahagi. Aga jah, hobused seal enamuses juba võõrad minu jaoks. Rääkisin Agega juttu, vaatasin ringi, tegin pilte ja ootasin Toivot, kes tuli Tallinnast ravilt.
Age läks sõitma ka...vaatasin, kuidas ta Karonaga sõitis, täitsa hästi said hakkama, igavesti vinge mära on, superhea ratsastusega, oleksin tahtnud isegi selga istuda:D
Praegu ei teagi, millal saan talli minna, ehk reedel, aga Janaril praegu töö vahetustega, eks näis, väga tahaks juba.

Õe perega - 21.04.2010

20ndal oli mu pisipoja esimene sünnipäev!:) Õde tuli Narvast oma perega külla ja järgmisel päeval võtsin nad Pariisi kaasa. Lapsed (3 ja 5 aastased tüdrukud) olid väga elevil, nad pole elu sees nii ligidalt oma silmaga hobuseid, lehmi, vasikaid, varssa ja sigu näinud:D
Janar jäi meie pojaga koju, nii mahtusime ilusti auto peale ka, ei pidanud väga hunnikus istuma:P
Kati oli juba varem talli läinud. Reelika oli eelmisel korral kukkunud Fakiiri seljast, nii et venitas oma käe päris korralikult ära ja sõita ei saa ja sellepärast pidin mina tema sõidukat Flamenkot liigutama.
Kati oli juba Fredy ja Fuksa ära sõitnud. Ta võttis Fanny.
Kui Flamenkot valmis panin, siis lõin mitu korda oma pea ta boksi minnes ära, hea, et kiiver peas oli:D Suht madal on see boksiuks, hobune ise sellega harjunud ja teab, et pea tuleb alla panna, kui boksi minna...mina aga suutsin kolm korda sama reha otsa astuda:D
Flamenko on selline traavli-täisverelise segu (rohkem isegi täisverelist), kuigi käigud on täitsa traavli omad. Sõita oli temaga täitsa ok, kuigi ta ei oska kõike veel päris hästi. Vasakut pidi oli ta veidi parem, paremale sõites kippus õlga sisse trügima, aga see oli väike asi:)
Ega ma palju ei teinudki, uus hobune vajas jälle harjumist, tegin natuke volte ja mõned korrad ka latist üle. Alguses ta kartis platsi nurka pandud suuri tünne, aga kui käisime ja vaatasime need üle, siis rahunes. Ta hiljuti võõrutatud varss karjus tallis ja siis ta pidi kogu aeg endast vastu märku andma ja muutus seetõttu vahepeal kramplikuks, vahtis pea taevas ja hirnus, aga rahunes ruttu. Galoppi ei teinud, sõidutasime hoopis õelapsi mõned ringid, nad olid nii vaimustuses, et kui koju jõudsime, siis muust ei rääkinud ja kauplesid juba ema, et see neile ka hobused ostaks:D
Aga tore käik oli, lapsed said suuri loomi katsuda ja vaadata, õde sai ka hobuse selga, mees ei julenud minna nagu tavaliselt ikka mehed:D
Kui õnnestub, siis täna läheme Katiga kahekesi, õhtul lähen sõbranna sünnale ja tahaks päeval ära käia, kui mu vend last viitsib vaadata...aga selles viimases ei ole ma üldse kindel:D

Pariisis - 16.04.2010

Niisiis on blogi nüüd kinnine, kirjutan edaspidi endale, et oleks meeles, mis ja millal ning kuidas asjad sealsete hobustega edenevad.
Kati pakkus võimalust tal Pariisi tallis abiks käia hobuseid sõitmas. Mõnikord pean hobuseid valmis panema, Katile ette sõitma, noortega tegelema...seda kõike teen ma rõõmuga, saan hobuste keskel rohkem aega veeta.
Esimene kord käisin reedel, oli tutvumispäev!:)
Aga ega seal pikka juttu ei olnud, Kati näitas ette, kust ja mida saab, andis hobused ette, rääkis neist natuke ja hakkasin puhastama enda esimest "ohvrit" Fuksat.
Fuksa on olnud pikemat aega tööst ära, sest tal oli vasakul õlal nahapealne kasvajaline moodustis, mille Ulvi Martin ära opereeris. Nüüd on see koht paranenud, väike arm on seal veel ja saab uuesti sõitma hakata.
Fuksa oli natuke pelglik alguses, ei tahtnud, et ma ta pead väga puutuks, aga puhastada lasi ilusti ja Kati ütles, et ta tegelikult tahab lihtsalt minuga harjumist. Rääkisin siis temaga rahulikult, samal ajal puhastades, väga vahva ja malbe mära on.
Panin hobuse valmis ja läksimegi õue. Kati ütles kohe, et hobusel on probleeme ühe koha peal seismisega. Ka meeldib talle kihutada, eriti takistusele ja pööretel on ta ühte pidi väga kõver, hiljem selgus, et paremat pidi on ta kõveram ja kippus õlg sees jooksma.
Fuksa vajab lihtsalt rahulikku ratsanikku, kes tasa-pisi hobusele selgeks teeks, et seismises pole midagi halba ja pöördeid saab ka rahulikult teha.
Mulle ei tundunud ta üldse nii kihutaja, kui Kati rääkis, vb suutsin ise lihtsalt seal seljas piisavalt stabiilne ja rahulik olla.
Muidugi ei hüpanud ma talle hops kohe peale pikalt treeningust eemalolemist selga, vaid Kati oli temaga juba enne natuke ka midagi teinud, tasapisi kordetanud ja mõned korrad seljaski sõitnud.
Tegime siis pöördel maalatte, erinevaid volte ja diagonaale. Esimene trenn oli minu jaoks veel liiga süsteemitu ja lahmiv, ses suhtes, et ma ei teadnud ise ka, mida ja kuidas teha...eks pean hobusega rohkem harjuma ja mingi süsteemse treeningu välja mõtlema.
Seista talle tõesti ei meeldi, ta jäi alati seisma mu esimese märguande (õrn ratse, istak ja õrn säär) peale, aga kui ma KOHE ratsmeid järele ei andnud, siis hakkas liikumine kuhuiganes, küljele-edasi-tagasi. Kui aga suutsin KOHE esimesel poolsekundil ratsme järele anda, seisis ta isegi mõni sekund paigal, kuigi närviliselt... Loodan, et saame sellest ajaga üle.
Pööretel oli nii ja naa. Vasakut pidi toimib ta suhteliselt hästi, aga paremale sõites, tahtis pidevalt õlga sisse viia, ise igatpidi kõver olles, isegi kuklast...see vajab juba rohkem tööd ja minu kainet mõistust:D
Galopp on tal suhteliselt ebamugav, seda just õppeistakus, aga poolistakus saime mõlemat pidi ka väikese galopiga hakkama ja ta ei kihutanud ega midagi. Jäin väga rahule, ise olin väsinud ja ega talgi veel eriti võhma pole.
Igal juhul sellesse märasse ma juba armusin:D
Kati õde Reelika sõitis samal ajal Flamenkoga. Hiljem vahetasime hobused, Reelika võttis Fanny ja mina Fredy...halli ja megaarmsa iseloomuga ruunapoisi!:)
Fredy oli boksis juba nii armas ja tahtis hirmsasti nänni saada, mida mul ei olnud...see täitsa minu kiiks:D Pean hakkama ikka midagi head hobustele kaasa võtma. Aga selle nänni nurumise juures oli ta nii härrasmehelik ja mitte üldse liialt pealetükkiv:)
Puhastada helehalli hobust pole just teab, mis lust, aga enam-vähem puhtaks ma ta sain, kuigi jalad olid endiselt kopliskäigust megamudased:D
Sõita oli temaga hoopis teine lugu. Ta oli rahulikum, umbes mul-on-aega-küll suhtumisega. Samas ei pidanud teda pidevalt edasi ajama, vaid liikus ikkagi omal initsiatiivil. Kui temalt küsida oskad, siis ta ka vastab, aga ma veel väga ei osanud:D Ta on väga hästi välja sõidetud, aga mina olen natuke liiga kohmakas veel...
Temaga oli väga hea sõita, kuigi sel esimesel päeval kulus väga palju aega Kati seletamisele ja üldse jutustamisele, siis oli trenn selline kingadi-köngadi, kaks ringi traavi ja 5 minutit jutustamist:D
Galopp oli tal megamugav, oleks vaid endal rohkem võhma. Üldse olin ma teise hobuse jaoks juba liiga läbi omadega, aga eks võhm ja lihased tulevad tasapisi:)
Kati läks ka pärast Fredyle korra selga ja Fakiir jäigi tal sel korral sõitmata, sest olime liialt pläkutanud ja aega raisanud.
Ühesõnaga jäin oma esimese korraga seal väga rahule. Reeda juurde praegu siis ei lähe, ei jõua kahes kohas käia ja raha hoian ka kokku...kuigi Pariisis treenerit ei ole, aga Kati saab mind ka vajadusel juhendada ja pean ise lihtsalt mega kaine mõistusega sõitma ja ennast pidevalt analüüsima...
Blogi suletuks tegemisel on omad põhjused, Kati ja minuvahelised kokkulepped...aga kunagi vb saan oma blogi jälle avalikuks teha!:)

Blogi läheb kinniseks! - 19.04.2010

Isiklikel põhjustel läheb blogi kinniseks ja mingit valikut ei tee, kes saab ja ei saa lugeda! Vb kunagi avan oma blogi uuesti, aga seda näitab aeg...nagu kõigega!:P
Päikest kõigile ja ärge siis väga pahandage!;)

Uudiseid:) - 12.04.2010

Praeguse Hanksi rentnikuga läbirääkimiste tulemusel võtsin hobuse müügist maha. Selleks mul mõjuvad ja omad põhjused, aga hobune jääb minu omaks veel vähemalt aastaks-kaheks:) Eks näis, mis tulevik toob!
Mulle pakuti noorte hobustega tegelemise võimalust ja ratsutamist ühes tallis Lääne-Virumaal. Kui see käiku läheb, siis olen ülihäppi, Reeda juures siis enam käia ei saa ega jõua. Aga sellest lähemalt, kui kõik on juba nii nagu peab:D
Päikest kõigile sellesse ilusasse kevadesse!:)
Tahaks ka vahepeal teada ja kontrollida, kas ja kes siin ka lugemas käib?:)

7. trenn ja Horse Show - 23.03.2010

Noh jah..."lootus annab jõudu olla"...mis ma oskan öelda...lootsin, taaskord lootsin, et saan kellegi teise, kui Gucci. Peale selle panin puusse Enge sünnipäevaga, mis mul enda arvates väga kindlalt meeles oli, aga ei, üldse sel nädalal nii palju tähtpäevasid, et hea, et ma tean, mis nädalapäev parajasti on (kui ma aus olen, siis on sellegi meeles pidamisega raskusi).
Aga jah, Gucci...olin nii pettunud, kui Reet ütles, et sa võta jälle Gucci...nutumaik tuli lausa kurku /ma ei ole ju tegelt nii möku/. Ütlesin Engele isegi suures pettumuses, et ma vist rohkem trenni ei tule...paar nädalat ei saagi minna muide...eks siis edasipidi näis, mis saab.
Aga jah, puhastasin hobuse ära, ta käitus üllatavalt hästi, ei proovinud mind kordagi näksata, küll aga lükkas pidevalt boksi ust lahti. Teda saduldades olid ta valjad kuidagi väga sõlmes, rihmad risti-rästi, üritasin seal siis kuidagi sotti saada, sellepärast olin ka viimane, kes valmis sai ja minu järel teised ootasid.
Trenn...nooh...ütleme nii, et ma ise tunnen, et hakkan paranema oma kõige suurematest vigadest, vasakut pidi sõites olen vist enam-vähem juba täitsa otse, sest Reet ei maininud selle kohta midagi, ise ka tundsin, et olen otse.
Tasakaalu nagu ka hakkab juba tulema. Säärt üritasin ilusti õige koha peal hoida, istusin teadlikult sadulas võimalikult keskel (mida ma enda arvates ka siiamaani teinud olen), et säär õige koha peal saaks olla...suure pingutamise peale kippus vahepeal kand üles tõusma veidi, aga siis Reet tuletas meelde ja trenni lõpupoole sain juba kiita, et istun väga ilusti ja säär ja kand õigesti:)
Kohati kipun aga keha liiga palju kaasa jõnksutama, just pööretel ja voltidel, nii et seda pean ise jälgima. Sel korral tuli jälle midagi uut...nimelt täisistakus ilma jalusteta viisin ma enda küünarnukid kehale liiga ligidale ja nii kippusid käed hobusega liialt kaasa hüppama, aga kohe, kui küünarnukid ja käsivarred vabamaks lasin, nii jäid ka käed paigale:)
Ka ütles Reet ilma jalusteta õppetraavi ajal, et vot nii on mul sääred ja kand ideaalselt ilusti. Ise tundsin ka...aga jalusega on see "õige koha leidmine" kuidagi raskem:D
See trenn olid hobused kuidagi segased peast:D Ühel korral ehmatas Franceska millegi peale ja pani punuma, nii et Gucci mult ka alt ära tõmbas ja ühel korral, kui Horatsiusega galoppi tehti, siis see tüdruk seal seljas arvas, et Gucci nüüd lööb neid (kuigi ma seisin ühe koha peal, lihtsalt suht maneeži eesotsas, kust ta mööduma pidi) ja kiljatas, siis ehmatas Horatsius ja siis Gucci ja siis tuli Franceska igavese paaraga ka sinna samasse nurka, nii et me olime seal kolmekesi puntras ja siis üritas küll Gucci kedagi lüüa, kuigi õnneks pihta ei saanud ja kõik lõppes õnnelikult. Terve trenni olid hobused pärast nii ärksad ja iga krõpsu ja mittekrõpsu peale hüpati ja karati:P
"Hüppasime" ka:D Reet pani meile alguses väikesed latid ette, millest traavis üle läksime ja lõpuks tegi väikese takistuse. See oli ikka väga väike, aga mulle sest piisas ja hobune tegi hüppeliigutuse vähemalt:D Nii et jah, linnuke kirjas, Lili sõitis hobusega ratsa üle takistuselaadse asja:D
Mis me veel tegime. Slaalomit sõitsime nii sammus, kui õppetraavis ümber kummide, et harjutada keharaskuse viimist ühelt poolt teisele ja säärega sõitmist, ratsmeid ei tohtinud väga kasutada...see oli ka suhteliselt huvitav ja andis palju.
Galopp läks taaskord nihu veits, sest Reet seisis natuke vale koha peal ja siis Gucci kartis teda, aga jah...pold hullu...
Trenniga jäin nibin-nabin rahule, kuigi pettumus on ikka, et mulle iga kord Gucci antakse. Tõesti tahaks kedagi teist vahelduseks...
Horse Show'l käiguga jäin rahule, oli vahva, nägin paljusid tuttavaid ja sõbrannasid ja sain natuke puhata igapäevasest lapsega olemisest, kuigi mu pisike peagi aastaseks saav poisipõnn on mu maailm, ta on kõige armsam laps maailmamuna peal ja ma ei saa sõnadesse panna, kui väga ma teda armastan...vahel aga lihtsalt on vaja natuke eemal olla, igapäevarutiinist ja ka lapsest:)

6. trenn - 16.03.2010

Eile läksin trenni tundega ja lootuses, et sel korral saan kellegi teisega sõita, kui Gucci, aga ohh üllatust, kes mulle anti...GUCCI!!! Olin sõna otseses mõttes nii pettunud, et mõtlesin, kas ma selle eest maksangi:S See selleks, see tuju läks üle, mõtlesin, et keskendun sel trennil ainult iseendale ja veelkord iseendale. See läks korda!:)
Panin eile tähele, et Guccile meeldib väga pea sügamine, silitamine ja puhastamine:)
Trenn läks paremini, kui paaril eelmisel korral. Ma ei pööranud eriti hobusele tähelepanu, kuigi, kui kedagi ees ei liikunud, siis oli teda võimatu normaalses tempos liikuma saada, ka sõidab ta tihti õlg sees ja lõikab kurve, aga see on selle hobuse õpetamatus, mitte minu viga.
Ühesõnaga kohe üsna alguses ütles Reet mulle, et laseksin õlad ning käed vabamaks, kuulasin treenerit sel korral nii tähelepanelikult, kui vähegi sain ja tegin kõik endast oleneva, et saaksin ilusti sõita:) Ikka aga kipun ma maha vaatama, vasakut pidi sõites olen aga kõvasti sirgemaks saanud ennast, ei kalluta enam nii palju.
Säärte asukoht ja töö on aga suht null siiani. Mind on kogu aeg õpetatud (valesti), et säär peab olema ees, sadulavööga enam-vähem samas kohas, see on nüüd nii sisse sööbinud, et kui ma pean säärt tagapool, õige koha peal hoidma, on see minu jaoks sundasend ja seetõttu ka ebamugav. Üritasin seda siiski, aga ei kippunud õnnestuma, siis tundsin ise, et vajun ette ja muutun kramplikuks.
Sel korral pühendusime trennis just sääretööle, tegime erinevaid volte ja sik-sak liikumisi, otse sõitmist. No enam-vähem sain hakkama, arvestades hobust ja enda säärte valesti paiknevust.
Galopp, njah, eelmisest korrast jäi mul halb tunne selle paremale galopiga, sest ma tõesti pidin käna käima, kui hobune poste maha sõitis (mu enda viga muidugi, sest ei suutnud teda rajal hoida). Sel korral keskendusin sellele, et ise õigesti istuda, rahulikult, rahulikuku käega, sisemise sääre ja ratsmega pidevalt hobust rajal hoides. Rahule jäin isegi, sest postidest saime mööda, mis siis, et nurki välja ei sõitnud. Paremat pidi ma sel korral ei teinudki, pean natuke veel julgust koguma ja sääretööd harjutama:P
Nii et jah, vaatamata sellele, et ma JÄLLE Gucci sain, jäin ma trenniga rahule, sain sel korral palju targemaks nii teoorias, kui praktikas.
Teab keegi öelda, mis päeval ma peaks minema, et saaksin näiteks Horatsiusega sõita?:D Teisipäeviti tegelikult käivad need Thori omanikud, üks sõidab Thoriga, teine Horatsiusega alati, nii et sel päeval pole mul võimalustki:(
Aga ok, laupäeval ja pühapäeval olen ma Horse Show'l, panin trenni jälle teisipäevaks, aga ei tahaks tegelt siis minna:D
Ving-ving-ving...muud ma enda suust ei kuule:D

5. trenn - 9.03.2010

Eile, kujutate te pilti, tuli Janar koju ja teatas, et tal jäi telefon tööjuurde...TORE, jälle ähvardas trenni hiljaks jäämine, aga õnneks jõudis ta ruttu ära käia ja jõudsin ilusti kolmveerand kuus kohale. Mulle meeldib natuke varem minna, siis on autole veel parkimiskohta valida ja mõnus talli vahel jalutada ja juttu rääkida:)
Noh, sain Gucci, "oh seda rõõmu":D Mis seal's ikka, mundrisse ja puhastama...sel korral käitus ta natuke paremini või olin ma ise lihtsalt juba teadlik tema näksamistest ja võtsin asja rahulikumalt. Igal juhul läks boksis temaga suht normaalselt. Olin küll nördinud, et tema sain, aga üritasin asja teise nurga alt vaadata, hingasin sügavalt sisse ja mõtlesin, et lähen trenni eelarvamusteta...mainin kohe ära, et kasu sest ei olnud:D
Olime kolmekesi, nii et mõnusalt oli ruumi ja Gucci ei tigetsenud kogu aeg. Iga trenniga tundub mulle üha enam, et ma ei oska üldse ratsutada, täitsa algaja tunne tekib (ratsutama hakkasin 1999. aastal, viimased kolm aastat pole eriti hobuse selga saanud)...Reet üritas mind küll lohutada, et ma sõidan täitsa ilusti, aga olgem ausad, see ei lohutanud mind...
Ühesõnaga, vasakut pidi sõites olen ses suhtes veidi paranenud, et ei kalluta ennast enam nii palju sisse, aga vaatan liiga palju maha (no ma ei saa teisiti kohe:D), sääred kipuvad liiga ees olema (Kaarmal mulle nii õpetati ja raske on sääri tagapool hoida), varvas vajub välja, pööretel kipub sisemine säär lahti minema, välimine säär, millega peaksin hobust suunama, ei lähe piisavalt tahapoole, et hobune minust aru saaks, kipun pöörama ühe ratsmega, kohati lähevad käed liiga "kõvaks", ratse peaks olema vahelduv, õppetraavis käed hüppasid liialt, vahepeal kipun keha hobusega liiga palju kaasa jõnksutama, liikuma peaks vaid ristluu, poolistakus pole sääri mul justkui üldse, ei suuda nendega midagi teha jne jne jne...mis siis head on...hmm, kohe ei tulegi meelde:D No käed pidid mul üsna head olema muidu, pehmed...aga et jah, vahepeal lähevad siiski liiga kinniseks...istak iseenesest pidi ka olema ok...muud nagu ei olegi vist...issand, kui jube:S
Trennis tegime volte, taguotsa pöördeid, ühe poole volte, ilma jalusteta sõitsime (see tuleb iga korraga küll veidi paremini välja, tasakaalu justkui hakkab natuke juba tulema), latte sõitsime, galoppi...sellest ma parem ei räägi, ma ei ole ennast iial kehvemini tundnud, kui viimases trennis, no ei saa ma korralikult galoppi sõidetud, lemmikallüür mul, aga seda siis, kui saab sõita hobusega, kes ei vaja erilist tema eest töötamist...Gucciga pidime kõik maneeži postid maha sõitma ja lõpuks kippus ta nii kiirustama, et ma mõtlesin, et lendan sealt seljast...
Kahjuks ei ole viimased trennid just väga positiivsed olnud, loodan siis vaikselt edasi, et saaksin näteks Horatsiusega sõita, et natukenegi enesekindlust tagasi saada, sest praegu tunnen ma ennast ikka väga näruselt, ei ole mul tegu ega nägu seal hobuse seljas:(
Pärast trenni viisin Guccile ikka porksi ka selle eest, et ta mind välja kannatas.
Teisipäevani...

4. trenn - 02.03.2010

Eile ei tekkinudki enne trenni mingeid ootamatusi ja sain kenasti kohale, isegi natuke vara. Kuna sel korral oli palju rahvast tulekul, siis hobuste jagamisega oli Reedal alguses väike segadus, alguses arvas ta, et lähen sel korral ka Gucciga, siis et Franceska Fiorettiga (ei tea, kas on õigesti kirjutatud), lõpuks sain hoopis Vespera, pisikese raudja mära:P
Vahetasin riided, puhastasin hobuse ära ja läksin vaatasin, kuidas Enge sõidab, sest aega oli natuke.
Puhastades oli Vespera hästi suhtleja ja agar nänni nõudma, paar korda tahtis isegi näksata, kui nägi, et mul midagi kaasas pole, aga jättis boksis käitumise koha pealt ikkagi parema mulje, kui Gucci.
Trennist...hmm...suht koha peal seismine, sest Vespera samm on niiiiii lühike ja laisk, tema edasi ajamine võttis mu nii võhmale, liikumine oli väga ebamugav, selline jonks-jonks traav, lühikeste tippivate sammudega, millega edasi liikumist just eriti ei toimunud. Nii ma siis pusisin terve trenni teda edasi saada...vahepeal see juba natuke ka õnnestus, aga ma olin rampväsinud, siiani pole ma pidanud endal riideid vähemaks võtma trennis, aga sel korral peale soojendustraavi viskasin ma juba fliisi jope alt ära.
Meil oli trennis sel korral 5, mis on ilmselgelt palju selle maneeži kohta, mina olin Vesperaga kogu aeg teistel jalus:P Tegime volte, õppetraavi nii jalustega, kui ilma (sel korral juba oli tasakaal parem), poolistakus traavi, harjutasime sirgel otse sõitmist, mis ei ole just kerge:P Trenn oli ligadi-logadi, hakkama ma Vesperaga just ei saanud, kuidagi väga ebamugav oli sõita temaga:D Ennast polnud mul üldse aega jälgida, kui Gucci seljas seda veel kuigi palju teha sai, siis Vesperaga mitte:D
Galopp läks mul üldse väga metsa taha, olin selleks ajaks juba nii väsinud hobuse pidevast utsitamisest, läksin rabedaks, kukkusin lahmima nö...
Pidin galoppi Falklandiga samal ajal sõitma, aga kord ei saanud ma Vesperat galoppi ja siis ei püsinud ta selles ja siis sõitsime poste maha jne jne...loobusin juba mõneks ajaks, tuju läks nii nulli, aga lõpus sain Reeda juhendamisel mingi väikese galopikese tehtud, kuigi sedagi väga nigelalt...asi seegi:D
Ma ei ole üldse pirtspepu ja lepin alati treeneri poolt antud hobusega, sest nii see lihtsalt peab olema ja on...aga tahaks sõita kellegi "normaalsemaga" (juhitavama, tundlikuma, edasi liikuva hobusega)...
Oeh, loodan, et järgmisel teisipäeval saan seda teha:D