9. ja 11. mai 2014

Reedel, 9ndal, läksin viieks talli. Esimest korda elus tegin sellise julgustüki, et võtsin poja talli kaasa ilma, et oleks kaasas olnud kedagi, kes teda jälgiks, kui ma sõidan.
Noh, mis sõitmine see oligi, vihm rikkus nii palju trenni ära, et nii kui autoga K. poole liikuma hakkasin, tuli selline vihmavaling nagu ämbrist oleks kallanud. Kohapeal selguski tõsiasi, et ka K. jõudis koju nii palju napilt, et hobuseid ta enne vihma sisse ei jõudnud tuua. Saimegi siis koplist kaks nartsmärga hobust, kellele sadula selga panekust polnud juttugi.
Tõmbasime suurema veel kaabitsaga maha, natuke nühkisin ka harjaga, aga no märjad mis märjad!
Mängisin siis pojaga õues, et oodata hobuse kuivamist. Fogel kuivas kiiremini, tal ei ole sellist talvekasukat enam seljas, kui Luunal. Saime alles veerand seitsme ajal vist välja platsile. Kuna mul pidid aga õhtul külalised tulema, siis ei olnud mul aega lõputult, samuti hakkas asjast tüdinema laps.
Niisiis sain ise natuke traavitada ja panin poja hobuse selga, et tal ka rõõmu oleks. Sõidutasingi oma 15 minutit teda veel platsil ja kuna K.-l tuli töökaaslane oma perega külla, siis sõidutas pärast K. teise pere lapsi ka Luunaga. Mina viisin Fogeli sisse ja tulime ära.
Vähemalt oli pojal tore! :) Hobuse seljast oli teda pärast raske alla meelitada. Ja pean ütlema, et ta oli väga tubli ja sõnakuulelik laps, julgen teinekordki teda kaasa võtta, kuigi pidev kauplemine käis, et millal ikka tema juba hobuse selga saab...

Eile, 11ndal, käisin ma aga Piira tallis koolisõiduvõistlusi vaatamas. Oli tore üle pika aja selle melu sees olla. Poja võtsin ka kaasa, aga seal selgus tõsiasi, et tal mossamise tuju. Küll tal oli külm ja siis igav ja siis ta polnud nõus lisajopet selga panema, sest temal ei ole külm jne. Lõpuks ikka suutsin teda veenda, et mu vend ta vanaema juurde viiks. See tõi ka mulle kasu, sest lasin emal endale paksu talvejope ja kindad saata, sest ega soe tõesti ei olnud. Vähemalt ei sadanud vihma! :)
Pärast tuli Janar piigaga ka, see oli nõus kohe lisajope selga panema ja tahtis muudkui "hobupai" teha. Temaga kuluski enamus aega "hobupai" jaoks hobuse leidmisele :D Võistluste vaatamisest ei tulnud seega suurt midagi välja ja umbes teise sõidu poole pealt me lahkusime. Kuigi mina oleksin hea meelega isegi lõpuni olnud.

Ma ei tea, millal nüüd talli saan. Täna ei ole mul lapsi õhtul kuskile panna, homme olen ise õhtupoole tööl, kolmapäeval olen Tallinnas koolitusel ja õhtul lasteaias kevadpidu. Neljapäeval avaneb vist esimene võimalus alles. Ootan juba väga!