Nagu kõigil, käivad ka meil asjad kord mäest alla ja siis jälle üles. Eilne trenn oli viimase aja üks paremaid.
K. käis Fogeliga Piiral väiksel võistlusel, aga oli selleks ajaks juba koju jõudnud, kui ma poole seitsme ajal talli jõudsin. Hobused olid koplis.
Tõime nad sisse. Määrisin Luunal jalad sisse linimendiga. Panin talle koolisõidusadula ja alla korrigeeriva geelpadja (see selline, mida saab panna kahte pidi, kas siis sadula esiotsa tõstmiseks või tagumise osa kergitamiseks). Sadul istus kenasti. Pindeerisin jalad ka ära ja läksime platsile. Poja tahtis jälle hobuse seljas olla, kuni platsile jõudsime. Fogel jäi talli ette pisikesse aeda, aga kui olime platsil ja K. ning mu abikaasa platsilt takistusi ära tassisid, hüüdis K., et Fogel sai aiast välja. Fogel tuli sellise kimaga platsile, käskisin mehel lapsed enda juures hoida. K. püüdis Fogeli kinni ja viis kõrvalolevasse murukoplisse. Fogel oli talliesisest aiast lihtsalt välja hüpanud :D
No trenni algus ei olnud väga paljutõotav, sest Luuna oli kramplik ja närviline kõrval aias kablutava Fogeli tõttu. Vehkis seetõttu paar korda peaga ja kõõritas oma silmi kopli poole. Mõne aja pärast rahunes ja muutus väga mõnusaks eest.
Väga pikalt sooja ette ei teinud, aga ta oli nii mõnus ja elastne ja painutas hästi. Alustasin tasapisi siis skeemiga. Hästi hea oli! Aga häda on selles, et ma ei jõua poolt skeemigi nii läbi sõita, et ma ära ei väsiks. Juba enne täisistaku osa olin ma väsinud. Esimene osa täisistakust tuli K. sõnul väga hästi välja, kuigi ma tundsin ennast seljas suht jahukotina. Teises osas olin ma juba nii väsinud, et väga raske oli ise mitte krampi minna. Sõitsime ikkagi skeemi kenasti läbi ja K. ütles, et tema jääks küll sellise sõitmisega rahule. See ongi see koht, et seljas tunnen, et polnud just vb see või teine asi kõige parem, aga kui kõrvalseisjale see märkamatuks jääb, siis on hästi ju :)
Skeemi rohkem läbi ei sõitnud, aga harjutasime veel traavi üleminekuid, ehk pikal sirgel tegin töötraavi, otsas kergendasin, diagonaalidel pikendasin. Polnud nii hea, kui skeemi sõitmise ajal, sest kirkus kramplikuks ikkagi. Skeemi ajal oligi üllatav see, et hobune säilitas hea kontakti ja lõdvestatuse üleminekutel, millega meil alati jantimist on olnud.
Lõpus tegin veel lihtsalt täisistak traavi voldil, ühte pidi ja teist pidi, pikalt, K. kõrval seletamas, laitmas, kiitmas. Hea tunne oli, kui olin lõpuks K. arvases ülesandega hästi hakkama saanud. K. lõõpis veel, et kui nii jätkame, siis teeme talle ja Fogelile võistlustel ära ja et ma jõuan veel A26 skeemi ka ära õppida:P
Pärast pesin hobuse selja higist puhtaks, jätsime nad talli putukatest puhkama. Geelpadi mõjus hästi, sadul istus palju paremini :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar