Eile olin veidi targem ja läksin talli alles natuke enne seitset õhtul. Päev aga oli väga väsitav olnud, puude ladumine ja lastega rannas mängimas.
Panin pruuni sadula, aga ikkagi geeliga. K. oli juba sõitmas käinud.
Luuna oli raske sõita. Kuidagi ei tahtnud elavamalt liikuda, lonkis. Arusaadav tegelikult, sellise palavusega ei jaksa ennast liigutada. K. ütles, et nad olid terve päeva varjualuses passinud. Peale selle oli ta ennast tallis märjaks närveldanud, kui K. Fogeliga trennis oli.
Ühesõnaga polnud pooltki nii hea, kui eelmisel päeval. Aga no läkski liiga ilusaks kõik juba :P
Ei saa otseselt öelda, et halb ka oleks olnud. Aga Luuna oli konkreetselt lihtsalt nii laisk, s.t tema liikumises hoidmine oli paras katsumus.
Peale selle ei tule meil täisistak ka selliselt välja nagu tahaks ja peale seda, kui olin kuidagi skeemi lõpuks läbi teinud (see tundus selle palavuse ja ebaaktiivse hobusega maailmatumapikk), siis viskasin jalused üle hobuse turja ja tegin ilma jalusteta veel täisistakut, peris tükk aega kohe. Pean ennast rohkem sundima, et asjad välja tulema hakkaks. Kui selle õige rütmi kätte saab, siis on täitsa ok, aga kipun ikka "tooli" vajuma vahel ja siis läheb hobune krampi kohe. Ta on väga tundlik sellele, kuidas ratsanik seljas on.
Peale trenni pesin teda jälle. Kõhu alla lasin kohe mõnuga vett, nii mõnus oli tal, sealt ka kõik ära söödud.
Selle palavuse juures ongi see hea, et saab hobuseid alati peale trenni pesta ja siis on Luuna üsna puhas oma helehalli värvusega.
Õlg on tal paljas putukatekist, aga laik on õnneks väike ja parem ikka, kui veriseks ja auklikuks söödud rinnaesine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar