Ei oska millestki rääkida tegelikult.
Olen ikka septembris ka sõitmas käinud, aga blogida pole viitsinud.
Mul olid vahepeal lapsed pikalt haiged, siis olin ise ka tõbine, nii et pikk vahe jäi vahele ja eile käisin siis üle paari nädala.
Luunal nüüd oma koolisõidusadul. Sama, mis Fogelil, aga laiem. Nii mõnus oli sõita, ma tunnen ennast selles sadulas palju kodusemalt, kui üldsadulas.
Üldiselt on viimasel ajal olnud galopiosa palju parem, kui traavi. Eile samuti. Tegin väga kerge trenni, sest konkreetselt sõitmiseks jäi mul vaid pool tundi, pidin kellaaja peale linnas tagasi olema. Traavis ikka andis ka kohati mõnusalt järele, aga palju oli hetki, kus tundsin, et tõesti on pikalt sõitmata. K. on tegelikult ikka vahepeal ka teda liigutanud.
Galopis oli ta aga nii mõnus, et olekski taht sõitma jääda. Mõnus rütm, hea tunne seljas, eest elastne, mitte üldse esiotsal, mitte mingit kiirustamist. Selliseid hetki võiks meil veel palju tulla! :)
Tegin mõlemile poole vaid ühe galopiletõste ja siis veidi traavi peale ja pidingi lõpetama.
Täna ja homme olen ma pikalt tööl, plaanin minna kolmapäeval, arvatavasti siis, kui lapsed lasteaias.
Horse Showl olen ilmselt vaid laupäeval.
pühapäev, 28. september 2014
laupäev, 23. august 2014
18. ja 21. august
Tohutu laiskus on peal! Põhiliselt siiski blogi kirjutamise asjus, talli ma lihtsalt jõuan viimasel ajal harva, sest ilmad veavad alt ja palju tööpäevi on olnud, kus lihtsalt ei jõua enam talli.
Aga olen käinud vahepeal kahel korral.
18ndal tegin topeltkordet. Ei olnud just parim päev. Luuna oli suht kramplik, ei tahtnud kuidagi lõdvestuda. Peale selle olen mina seal kahe korde otsas veel väga koba. See on ikka palju raskem, kui kõrvalt vaadates tundub. Samas ma tean, et ma pean seda harjutama, teen seda nii leebelt, kui ma suudan, viimane asi, mida ma tahan, on see, et hobune minu harjutamise all kannataks!
Lõpupoole läks juba paremini, kuigi vahepeal ei tahtnud ta kuidagi edasi liikuda, hakkas seljast kumeralt tippima ja edasipürgimist polnud. Peale paari galopiletõstet hakkas ka traavis helgemini liikuma ja siis lõpetasimegi ära.
Õues on juba nii jahe, et enam pesta ei julge. Õnneks ei olnud ta ka väga märg, kergelt niiske vaid.
21. august käisin trennis üksi, sest K. oli tööl. Tahtsin võimalikult vara ära käia, sest augustikuu on näidanud, et hommikupoole veel ilm peab, aga peale lõunat kipub iga natukese aja tagant hoogsalt sadama.
Luuna oli küllaltki mõnus. Ta on alati mõnusam, kui üksi platsil oleme. Püüdsin ennast hästi palju jälgida, kuidas istun, kus sääred on, käteasend ja ise sealjuures lõdvestunud. Raske, ma ütlen! :P
Kui hakkasin esimesele galopile mõtlema, hakkas tibutama. Ei last ennast sellest väga häirida, sest mis see "kaks tiba" meile ikka teeb. Luuna oli galopis päris mõnus. See, et paar sammu enne galopile tõstet täisistakus olla, mõjub ülihästi. Üleminek on sujuv ja lõdvestunud.
Teise galopi ajal hakkas tihedamini sadama. Tegin siiski paar volti ära ja jäin sammu. Ja kus siis hakkas kallama!
Kiirel sammul talli sisse, mõtlesin, et las siis jääda, sain enam-vähem trenni tehtud!
Hobusel jõudsin valjad ära võtta ja kui sadula kallale läksin, siis vaatasin õue ja vihm oli üle! :D Täiesti naeruväärne. Me saime ikka korralikult märjaks, samas oleks võinud selle paar minutit ära oodata platsil ja oleksime ehk saanud trenni korralikult ära lõpetada.
Enam ma aga uuesti õue minema ei hakanud, Luuna oli trennis tubli olnud.
Seni, kui ma asju ära korjasin, oli ilus ilm taas kohal ja hobune ilusti ära kuivanud, viisin nad õue tagasi.
Hirmsasti tahaks maastikule minna millalgi, aga ei tea, kuidas meil K.-ga ajad klapivad ja ilmaga veab.
Aga olen käinud vahepeal kahel korral.
18ndal tegin topeltkordet. Ei olnud just parim päev. Luuna oli suht kramplik, ei tahtnud kuidagi lõdvestuda. Peale selle olen mina seal kahe korde otsas veel väga koba. See on ikka palju raskem, kui kõrvalt vaadates tundub. Samas ma tean, et ma pean seda harjutama, teen seda nii leebelt, kui ma suudan, viimane asi, mida ma tahan, on see, et hobune minu harjutamise all kannataks!
Lõpupoole läks juba paremini, kuigi vahepeal ei tahtnud ta kuidagi edasi liikuda, hakkas seljast kumeralt tippima ja edasipürgimist polnud. Peale paari galopiletõstet hakkas ka traavis helgemini liikuma ja siis lõpetasimegi ära.
Õues on juba nii jahe, et enam pesta ei julge. Õnneks ei olnud ta ka väga märg, kergelt niiske vaid.
21. august käisin trennis üksi, sest K. oli tööl. Tahtsin võimalikult vara ära käia, sest augustikuu on näidanud, et hommikupoole veel ilm peab, aga peale lõunat kipub iga natukese aja tagant hoogsalt sadama.
Luuna oli küllaltki mõnus. Ta on alati mõnusam, kui üksi platsil oleme. Püüdsin ennast hästi palju jälgida, kuidas istun, kus sääred on, käteasend ja ise sealjuures lõdvestunud. Raske, ma ütlen! :P
Kui hakkasin esimesele galopile mõtlema, hakkas tibutama. Ei last ennast sellest väga häirida, sest mis see "kaks tiba" meile ikka teeb. Luuna oli galopis päris mõnus. See, et paar sammu enne galopile tõstet täisistakus olla, mõjub ülihästi. Üleminek on sujuv ja lõdvestunud.
Teise galopi ajal hakkas tihedamini sadama. Tegin siiski paar volti ära ja jäin sammu. Ja kus siis hakkas kallama!
Kiirel sammul talli sisse, mõtlesin, et las siis jääda, sain enam-vähem trenni tehtud!
Hobusel jõudsin valjad ära võtta ja kui sadula kallale läksin, siis vaatasin õue ja vihm oli üle! :D Täiesti naeruväärne. Me saime ikka korralikult märjaks, samas oleks võinud selle paar minutit ära oodata platsil ja oleksime ehk saanud trenni korralikult ära lõpetada.
Enam ma aga uuesti õue minema ei hakanud, Luuna oli trennis tubli olnud.
Seni, kui ma asju ära korjasin, oli ilus ilm taas kohal ja hobune ilusti ära kuivanud, viisin nad õue tagasi.
Hirmsasti tahaks maastikule minna millalgi, aga ei tea, kuidas meil K.-ga ajad klapivad ja ilmaga veab.
kolmapäev, 13. august 2014
K. trenn - 13. august
Kui eile perega talli jõudsin, oli K. platsil Fogelile kordet tegemas. Käisin uurisin, kaua tal läheb ja küsisin, kas ta on nõus mulle trenni tegema. Oli küll :)
Läksin panin Luuna valmis ja platsile. Kui K. lõpetas ja talli ära läks Fogeliga, siis Luuna jäi piiiika kaelaga kõõritama, mõne aja pärast rahunes ikka.
Jõudsin sooja ilusti ette ära teha, kui K. platsile tagasi tuli. Võttis meid enda ümber voldile ja seal me siis sõitsime.
Päris raske oli. Aga mulle nii meeldib, kui keegi kõrvalt seletab, õpetab, suunab, sest omaette pusides jäävad mingid kindlad vead korduma ja mida rohkem need süvenevad, seda raskem on ümber õppida.
Kõigepealt sättis K. mu keha ja käte asendi paika. Alustasime rahuliku traaviga ümber K., pidin kergendama. Pidin jälgima pingsalt enda käsi, et need oleksid ilusti pöial püsti, ratse ja käsi tekitaks ühe pika sirge ilma "murdumiseta". Õlad taga, ette kukkuda ei tohi!
Mõne aja pärast hakkas Luuna ilusti lõdvestuma ja painutama, siis hakkasime täisistakus proovima. Mõned sammud täisistakus, siis jälle kergendasin ja nii pidevalt. Kui hobune ilusti jooksis, pidin täisistakusse jääres paari sammu pärast galopile tõstma. Tõusis kenasti, aga ma ise lähen tihti lappama seal seljas. Oli ka väga häid hetki galopis :)
Nii me siis pusisime terve trenni. Tundsin, kui palju kasu sellest mulle oli. Paremale sõites tahab ta ikka õlaga sisse vajuda, vasakule jälle kipub üle painutama. Eile läksid mul kõhulihased krampi täisistakus sõites. Või mis lihased, neid mul nigu polegi seal :D
Trenn oli väsitav, aga olin väga rahul. Lõpuks K. vaatas mind ja küsis: "Ma tahaks teda proovida, kas võib?" :D
Ma hakkasin naerma, et mis mõttes sa küsid, kas võib, sinu hobune ju! :D
K. sõitis ka natuke ja ütles, et ikka väga veider on peale nii pikka aega Luuna seljas olla.
Poja tahtis ka muidugi hobuse selga ja jalutasin teda pärast natuke platsil ja siis talli juurde.
Pesin ruttu Luunal selja sadula koha peal ära ja ta sai boksi puhkama. Pärast viis K. nad välja.
Täna ma talli ei jõua, vast homme.
Läksin panin Luuna valmis ja platsile. Kui K. lõpetas ja talli ära läks Fogeliga, siis Luuna jäi piiiika kaelaga kõõritama, mõne aja pärast rahunes ikka.
Jõudsin sooja ilusti ette ära teha, kui K. platsile tagasi tuli. Võttis meid enda ümber voldile ja seal me siis sõitsime.
Päris raske oli. Aga mulle nii meeldib, kui keegi kõrvalt seletab, õpetab, suunab, sest omaette pusides jäävad mingid kindlad vead korduma ja mida rohkem need süvenevad, seda raskem on ümber õppida.
Kõigepealt sättis K. mu keha ja käte asendi paika. Alustasime rahuliku traaviga ümber K., pidin kergendama. Pidin jälgima pingsalt enda käsi, et need oleksid ilusti pöial püsti, ratse ja käsi tekitaks ühe pika sirge ilma "murdumiseta". Õlad taga, ette kukkuda ei tohi!
Mõne aja pärast hakkas Luuna ilusti lõdvestuma ja painutama, siis hakkasime täisistakus proovima. Mõned sammud täisistakus, siis jälle kergendasin ja nii pidevalt. Kui hobune ilusti jooksis, pidin täisistakusse jääres paari sammu pärast galopile tõstma. Tõusis kenasti, aga ma ise lähen tihti lappama seal seljas. Oli ka väga häid hetki galopis :)
Nii me siis pusisime terve trenni. Tundsin, kui palju kasu sellest mulle oli. Paremale sõites tahab ta ikka õlaga sisse vajuda, vasakule jälle kipub üle painutama. Eile läksid mul kõhulihased krampi täisistakus sõites. Või mis lihased, neid mul nigu polegi seal :D
Trenn oli väsitav, aga olin väga rahul. Lõpuks K. vaatas mind ja küsis: "Ma tahaks teda proovida, kas võib?" :D
Ma hakkasin naerma, et mis mõttes sa küsid, kas võib, sinu hobune ju! :D
K. sõitis ka natuke ja ütles, et ikka väga veider on peale nii pikka aega Luuna seljas olla.
Poja tahtis ka muidugi hobuse selga ja jalutasin teda pärast natuke platsil ja siis talli juurde.
Pesin ruttu Luunal selja sadula koha peal ära ja ta sai boksi puhkama. Pärast viis K. nad välja.
Täna ma talli ei jõua, vast homme.
teisipäev, 12. august 2014
Peale pikka pausi - 11.-12. august
Mul on igavesti kiire olnud vahepeal. Lihtsalt puht ajaliselt ei ole kuidagi talli jõudnud. Samas tean, et see on head teinud. Olen saanud puhata ja ka Luunale on see väga ära kulunud peale seda pikka leitsakut ja tihedat trennitamist.
Olen nüüd siis kahel päeval käinud.
11ndal tegin üsna kerge trenni. Sain koolisõidusadulaga sõita, K. pani teise sadula Fogelile.
No peale pikka pausi oli nagu ikka, pea püsti ringi uhamine. Võtsin asja rahulikult. Lasin tal alguses selliselt joosta, siis hakkasin eest rohkem mängima ja alla tulekut nõudma. Lõpuks oli päris hea juba. Galopi osast ma muidugi ei räägi, sest peale puhkamist on ta jälle ainult galopi lainetel. Kui esimene tõste ära teha, siis ülejäänud aeg kulub temaga "kaklemisele".
Muidu läks trenn kenasti, hea oli üle pika aja hobuse seljas olla. Pärast pesin ta puhtaks ja jäi boksi puhkama.
Eile, 12ndal, sain talli poole seistme paiku. K. oli sõitmas, ootasin ta ära, et saaksin koolisõidukaga sõita. Seni panin Luuna jalad pindedesse.
Eile oli rohkem õhku hingata õues ja see andis Luunale sellist särtsu veidi juurde. Tahtis kohe liikuda. Tegin palju suunamuutusi ja üritasin teda rahulikumalt ja lõdvestunumalt liikuma saada. Kui ta lõdvestuma hakkas, siis tegin paar galopiletõstet. Kiirustas korralikult ja oli pärast traavis närviline. Aga hakkasin kaheksat sõitma ja muudkui sõitsin ja sõitsin ja nii ilusti hakkas painutama lõpuks. Rahunes maha ka.
Kui aga uuesti galopile tõstsin, siis kukkus jälle kerima ennast. K. siis soovitas, et teen voldi peal ja kogu aeg traav-galopp-traav üleminekuid. No algus oli kahtlane. Vasakule liikudes ta painutab kehvemini, sellest poolest alustasimegi. K. oli heaks õpetajaks. Mul on endal nii palju vigu küljes, et imestada pole midagi, et hobune ei toimi :P
Ühesõnaga ülesanne oli selline, et rahulikus traavis enne galopile tõstet jään paariks sammuks täisistakusse ja traavi jäädes samuti, mõned sammud täisistakus ja alles siis kergendama.
Toimis hästi kusjuures ja tõsted olid eriti mõnusad ja sujuvad. Mis mul viga on:
1) käed kipuvad krampi kohati ja kipun pöialt liialt sisse kallutama, see peaks ikkagi püsti olema
2) jään ennast põlvedega sadulasse kinni hoidma, see tekitab selle nö toolistaku, jalused kaovad selle peale ära
3) õlast pean ennast rohkem hobuse liikumisega samasse suunda keerama (vasakule toimib kenasti, paremale mitte)
4) maha EI TOHI! vahtida (ma ei tea, kuidas sellest lahti saada, sellest tulevad mitmed mu vead)
5) vahepeal tahan oma kätt üle hobuse kaela viia, selle asemel, et hoopis avatud ratset kasutada
Oeh, palju sai! Õppisin palju eilsega ja on, mida harjutada ja mille nimel tööd teha! See mulle ratsutamise juures meeldibki, et kunagi ei hakka igav ja kunagi ei teki olukorda, et midagi pole õppida!
Luuna oli väga väsinud ja mina ka, trenn venis pikale. Tegin ette-alla traavi peale ja läksin teda pesema. Seisis nii ilusti paigal ja nautis veega jahutamist :)
Olen nüüd siis kahel päeval käinud.
11ndal tegin üsna kerge trenni. Sain koolisõidusadulaga sõita, K. pani teise sadula Fogelile.
No peale pikka pausi oli nagu ikka, pea püsti ringi uhamine. Võtsin asja rahulikult. Lasin tal alguses selliselt joosta, siis hakkasin eest rohkem mängima ja alla tulekut nõudma. Lõpuks oli päris hea juba. Galopi osast ma muidugi ei räägi, sest peale puhkamist on ta jälle ainult galopi lainetel. Kui esimene tõste ära teha, siis ülejäänud aeg kulub temaga "kaklemisele".
Muidu läks trenn kenasti, hea oli üle pika aja hobuse seljas olla. Pärast pesin ta puhtaks ja jäi boksi puhkama.
Eile, 12ndal, sain talli poole seistme paiku. K. oli sõitmas, ootasin ta ära, et saaksin koolisõidukaga sõita. Seni panin Luuna jalad pindedesse.
Eile oli rohkem õhku hingata õues ja see andis Luunale sellist särtsu veidi juurde. Tahtis kohe liikuda. Tegin palju suunamuutusi ja üritasin teda rahulikumalt ja lõdvestunumalt liikuma saada. Kui ta lõdvestuma hakkas, siis tegin paar galopiletõstet. Kiirustas korralikult ja oli pärast traavis närviline. Aga hakkasin kaheksat sõitma ja muudkui sõitsin ja sõitsin ja nii ilusti hakkas painutama lõpuks. Rahunes maha ka.
Kui aga uuesti galopile tõstsin, siis kukkus jälle kerima ennast. K. siis soovitas, et teen voldi peal ja kogu aeg traav-galopp-traav üleminekuid. No algus oli kahtlane. Vasakule liikudes ta painutab kehvemini, sellest poolest alustasimegi. K. oli heaks õpetajaks. Mul on endal nii palju vigu küljes, et imestada pole midagi, et hobune ei toimi :P
Ühesõnaga ülesanne oli selline, et rahulikus traavis enne galopile tõstet jään paariks sammuks täisistakusse ja traavi jäädes samuti, mõned sammud täisistakus ja alles siis kergendama.
Toimis hästi kusjuures ja tõsted olid eriti mõnusad ja sujuvad. Mis mul viga on:
1) käed kipuvad krampi kohati ja kipun pöialt liialt sisse kallutama, see peaks ikkagi püsti olema
2) jään ennast põlvedega sadulasse kinni hoidma, see tekitab selle nö toolistaku, jalused kaovad selle peale ära
3) õlast pean ennast rohkem hobuse liikumisega samasse suunda keerama (vasakule toimib kenasti, paremale mitte)
4) maha EI TOHI! vahtida (ma ei tea, kuidas sellest lahti saada, sellest tulevad mitmed mu vead)
5) vahepeal tahan oma kätt üle hobuse kaela viia, selle asemel, et hoopis avatud ratset kasutada
Oeh, palju sai! Õppisin palju eilsega ja on, mida harjutada ja mille nimel tööd teha! See mulle ratsutamise juures meeldibki, et kunagi ei hakka igav ja kunagi ei teki olukorda, et midagi pole õppida!
Luuna oli väga väsinud ja mina ka, trenn venis pikale. Tegin ette-alla traavi peale ja läksin teda pesema. Seisis nii ilusti paigal ja nautis veega jahutamist :)
pühapäev, 3. august 2014
Topeltkorde - 3. august
Eile läksin üle pika aja talli. Täpselt nädal võistlustest möödas. Ootasin juba seda minekut, samas oli hea vahepeal puhata ka. Sõitma ma siiski minna ei plaaninud, hoopis topeltkordet tegime.
K. aitas mind, sest olen kunagi küll topeltkorde kursuse läbinud, aga praktika selle koha pealt puudus.
Võttis päris tükk aega, et Luuna lõdvestuma hakkaks. Pealegi ta vahtis mingit kolli, mida meie K.-ga ei suutnud kindlaks teha. Hiljem aga hakkas juba ilusti tööle ka tagumine osa. Vahepeal vajus veidi esiotsale, aga kerge meeldetuletud kordega ja tõstis ilusti pead jälle.
Esimesed galopitõsted olid natuke järsud, aga kui sai aru, mida tahetakse, siis muutusid üleminekud ka hoopis ilusamaks. Üldse hakkas lõpus väga ilusti tööle, kohe hea oli vaadata kõrvalt.
Proovisin siis ise ka päris palju ja peab ütlema, et väga raske on leida seda ühtlast ja samas pehmet kontakti, sest korded on küllaltki rasked. Aga mida rohkem harjutasin, seda paremini tuli välja ja mulle meeldis, sest tundsin, et sain ikka ise ka trenni kirja! :)
Kavatsen hakata topeltkordet rohkem tavatrennide vahele tegema, tuleb kindlasti kasuks nii hobusele kui mulle.
Pärast pesin Luuna ära ja jätsime hobused sisse puhkama.
Meie aga hakkasime šampust jooma, mille ma võidu puhul K.-le lubasin. Oli väga tore, jutustasime pikalt hobustest jms, ema tuli mulle natuke peale kümmet järele. Pidin ju hommikul kell 6:30 tööl olema. Muidu oleks mõnus õhtu pikemakski veninud.
Täna plaanin ka talli minna, aga eks näis, kuidas jõuan.
K. aitas mind, sest olen kunagi küll topeltkorde kursuse läbinud, aga praktika selle koha pealt puudus.
Võttis päris tükk aega, et Luuna lõdvestuma hakkaks. Pealegi ta vahtis mingit kolli, mida meie K.-ga ei suutnud kindlaks teha. Hiljem aga hakkas juba ilusti tööle ka tagumine osa. Vahepeal vajus veidi esiotsale, aga kerge meeldetuletud kordega ja tõstis ilusti pead jälle.
Esimesed galopitõsted olid natuke järsud, aga kui sai aru, mida tahetakse, siis muutusid üleminekud ka hoopis ilusamaks. Üldse hakkas lõpus väga ilusti tööle, kohe hea oli vaadata kõrvalt.
Proovisin siis ise ka päris palju ja peab ütlema, et väga raske on leida seda ühtlast ja samas pehmet kontakti, sest korded on küllaltki rasked. Aga mida rohkem harjutasin, seda paremini tuli välja ja mulle meeldis, sest tundsin, et sain ikka ise ka trenni kirja! :)
Kavatsen hakata topeltkordet rohkem tavatrennide vahele tegema, tuleb kindlasti kasuks nii hobusele kui mulle.
Pärast pesin Luuna ära ja jätsime hobused sisse puhkama.
Meie aga hakkasime šampust jooma, mille ma võidu puhul K.-le lubasin. Oli väga tore, jutustasime pikalt hobustest jms, ema tuli mulle natuke peale kümmet järele. Pidin ju hommikul kell 6:30 tööl olema. Muidu oleks mõnus õhtu pikemakski veninud.
Täna plaanin ka talli minna, aga eks näis, kuidas jõuan.
reede, 1. august 2014
2 trenni ja võistlused - 24., 25. ja 27. juuli
24ndal käisime siis Maiken Lepiste trennis. Kuna olime kahekesi ühel trenniajal, siis ei saanud ta nii palju pühenduda ühele hobusele/inimesele, aga sain sealt siiski midagi, mis aitas mind pühapäevasel võistlusel võiduni :) Minu põhilised vead on siiski maha vaatamine, pean rohkem "avatud ratsmega" sõitma ja lihtsalt julgem olema.
Võistluspäev oli pikk ja palav ja ülimalt väsitav. Minu sõit oli esimene, tegin vaid ABC1 skeemi, sest teised olid juba täisistakus. Kui saan koolisõidusadula Luunale, siis hakkan rohkem ka sellele pühenduma, sest olgem ausad, peale ühte kolmandat ja ühte esimest kohta ABC skeemis, on natuke juba veider seda uuesti ja uuesti sõita, kuna ka hobune 11 a ja kogenud :P
Väga palju oli ära ütlejaid (ilmselt palava ilma tõttu, kuigi oli ju ette teada, et palav on), aga laadima hakkasime kolmveerand kümme ja jõudsime täpselt selliselt kohale, et paar minutit pidin ootama, et soojendusväljakule saada. Seal toimus muidugi pidev karjumine Fogeli ja Luuna vahel, sest Fogel oli tallis. Mingi aja pärast nad siis lõpuks natuke rahunesid, kuigi skeemi ajal Luuna ka ikkagi korra hirnus.
Tundsin kohe, et skeem läks kenasti. Mingis mõttes oli hea, et nad Fogeliga omavahel "jutustasid", sest see andis sellist funki justkui juurde.
Jäime siis tulemusi ootama ja tuli välja, et ma olen viie seas. Arvasin alguses, et jäin viiendaks, sest nimesid loeti ette selliselt, et minu nimi öeldi viimasena. Olin tulemusega juba rahul ja kui hakati autasustama, siis ei öeldud ega öeldud minu nime ja lõpuks jäin vaid mina alles ja esimene koht oli veel ainult välja ütlemata ja siis K. näitas juba püstist pöialt ja naeratas võidurõõmsalt!
Alles siis taipasin, et olengi ju esimene, tulemuseks 67,361%! :D
Igatahes vahva, patsutasin Luunat ennastunustavalt ja sain esimest korda elus võistlejad auringile viia!
Mõni pilt ka võistlustest:
Nüüd on hobune siiani puhanud. Tegelikult mina ka. On plaanis vast pühapäeval talli minna, aga siis vist teeme üldse topeltkordet. Tahaks lasta Luunal nüüd sadulast natuke aega puhata.
Olen blogimise kohapealt viimasel ajal tagasihoidlikum, aga mitte seetõttu, et ma ei tahaks või ei viitsiks. Mul ei ole linnas ema juures lihtsalt korralikku arvutit ja blogi tahvlis kirjutada ei ole küll hea, lausa ebamugav. Ja see on mind siis takistanud. Kui saan tööl olles natuke aega näpistada või korra venna arvutisse, siis kriblan jälle midagi kirja, aga muidu on suvi selline aeg, kus eriti palju arvutis ei passi.
Võistluspäev oli pikk ja palav ja ülimalt väsitav. Minu sõit oli esimene, tegin vaid ABC1 skeemi, sest teised olid juba täisistakus. Kui saan koolisõidusadula Luunale, siis hakkan rohkem ka sellele pühenduma, sest olgem ausad, peale ühte kolmandat ja ühte esimest kohta ABC skeemis, on natuke juba veider seda uuesti ja uuesti sõita, kuna ka hobune 11 a ja kogenud :P
Väga palju oli ära ütlejaid (ilmselt palava ilma tõttu, kuigi oli ju ette teada, et palav on), aga laadima hakkasime kolmveerand kümme ja jõudsime täpselt selliselt kohale, et paar minutit pidin ootama, et soojendusväljakule saada. Seal toimus muidugi pidev karjumine Fogeli ja Luuna vahel, sest Fogel oli tallis. Mingi aja pärast nad siis lõpuks natuke rahunesid, kuigi skeemi ajal Luuna ka ikkagi korra hirnus.
Tundsin kohe, et skeem läks kenasti. Mingis mõttes oli hea, et nad Fogeliga omavahel "jutustasid", sest see andis sellist funki justkui juurde.
Jäime siis tulemusi ootama ja tuli välja, et ma olen viie seas. Arvasin alguses, et jäin viiendaks, sest nimesid loeti ette selliselt, et minu nimi öeldi viimasena. Olin tulemusega juba rahul ja kui hakati autasustama, siis ei öeldud ega öeldud minu nime ja lõpuks jäin vaid mina alles ja esimene koht oli veel ainult välja ütlemata ja siis K. näitas juba püstist pöialt ja naeratas võidurõõmsalt!
Alles siis taipasin, et olengi ju esimene, tulemuseks 67,361%! :D
Igatahes vahva, patsutasin Luunat ennastunustavalt ja sain esimest korda elus võistlejad auringile viia!
Mõni pilt ka võistlustest:
Nüüd on hobune siiani puhanud. Tegelikult mina ka. On plaanis vast pühapäeval talli minna, aga siis vist teeme üldse topeltkordet. Tahaks lasta Luunal nüüd sadulast natuke aega puhata.
Olen blogimise kohapealt viimasel ajal tagasihoidlikum, aga mitte seetõttu, et ma ei tahaks või ei viitsiks. Mul ei ole linnas ema juures lihtsalt korralikku arvutit ja blogi tahvlis kirjutada ei ole küll hea, lausa ebamugav. Ja see on mind siis takistanud. Kui saan tööl olles natuke aega näpistada või korra venna arvutisse, siis kriblan jälle midagi kirja, aga muidu on suvi selline aeg, kus eriti palju arvutis ei passi.
kolmapäev, 23. juuli 2014
Vahepealsest...
Suvine ja soe aeg ning mul puhkus ka. Olen ikka vahepeal tallis ka käinud, aga lihtsalt ei ole leidnud aega, et kirjutada. Samas ei olegi midagi huvitavat nagu olnud, trennid nagu trennid ikka, palava- ja putukaterohked.
Putukaid on nagu ikka tõesti palju ja mul neist tohutult kopp ees! Ei aita ussi- ega püssirohi, nad lihtsalt nahaalselt närivad. Lausa võtavad ampsu ja lendavad lähedaloleva männi otsa oma saaki sööma :S
Trennid teen sellise kuumuse ja putukateparve keskel kiirelt, sest muudmoodi lihtsalt ei kannata. Sammu ei kannata üldse käia, pool minutit sammus tähendab parmude äkkrünnakut kõikvõimalikele paljastele kohtadele, ka läbi pluusi ja pükste võetakse paras amps, saamata ei jää miski!
Tähendab, enamus mu postitusest on kulunud täna putukate "kiitmisele", sest nad ongi suur osa trennist.
Eile tegin aga skeemi korra läbi ja siis veel galopiharjutusi (volte ja tõstmisi) ning traavis kaheksaid, volte, harjutasime painet.
Olen ennast kirja pannud ka Maiken Lepiste trenni, aga natuke kahtlen sinna minekus, sest rahaline seis ei ole kiita, ees ootab veel tüdrukuteõhtu abikaasa venna tulevasele naisele ja võistlused.
Putukaid on nagu ikka tõesti palju ja mul neist tohutult kopp ees! Ei aita ussi- ega püssirohi, nad lihtsalt nahaalselt närivad. Lausa võtavad ampsu ja lendavad lähedaloleva männi otsa oma saaki sööma :S
Trennid teen sellise kuumuse ja putukateparve keskel kiirelt, sest muudmoodi lihtsalt ei kannata. Sammu ei kannata üldse käia, pool minutit sammus tähendab parmude äkkrünnakut kõikvõimalikele paljastele kohtadele, ka läbi pluusi ja pükste võetakse paras amps, saamata ei jää miski!
Tähendab, enamus mu postitusest on kulunud täna putukate "kiitmisele", sest nad ongi suur osa trennist.
Eile tegin aga skeemi korra läbi ja siis veel galopiharjutusi (volte ja tõstmisi) ning traavis kaheksaid, volte, harjutasime painet.
Olen ennast kirja pannud ka Maiken Lepiste trenni, aga natuke kahtlen sinna minekus, sest rahaline seis ei ole kiita, ees ootab veel tüdrukuteõhtu abikaasa venna tulevasele naisele ja võistlused.
teisipäev, 15. juuli 2014
15. juuli
Juba paaripäevase pausiga tekib igatsus talli saada. Niisiis eile läksin kella 19 ajal.
Oli palav ja putukaterohke. Sain koolisõidukaga sõita, sest K. pani Fogelile üldsadula.
Luuna ei lõdvestunudki terve trenni jooksul kordagi korralikult. Kuidagi pinges oli ja tahtis pea püsti joosta. Pidin teda palju veenma, et võiks ikka elastsem olla eest ja mitte punnitada pead püsti!
Lõpuks juba natuke hakkas järele andma. Kuna putukaid oli LIIIIIGA palju, siis tegime kiirelt ABC1 skeemi ka läbi ja jalutasin seljas talli juurde ära. Mingi 20-30 minutit olime platsil kokku vist.
Skeem oli ligadi-logadi. See mul isegi meeles, Luuna aga vingerdas terve aja ja rahule ma sellega ei jäänud.
27ndal plaanin Lepa tallis sõita ikkagi ainult ABC-d, sest A5 on juba täisistakus ja selleks ma veel valmis ei ole selle pooleteise nädalaga.
Ka oleks juba hädasti vaja Luunale uut sadulat, mis on tellitud, aga selle kohale jõudmisega läheb veel tohutult aega :(
Oli palav ja putukaterohke. Sain koolisõidukaga sõita, sest K. pani Fogelile üldsadula.
Luuna ei lõdvestunudki terve trenni jooksul kordagi korralikult. Kuidagi pinges oli ja tahtis pea püsti joosta. Pidin teda palju veenma, et võiks ikka elastsem olla eest ja mitte punnitada pead püsti!
Lõpuks juba natuke hakkas järele andma. Kuna putukaid oli LIIIIIGA palju, siis tegime kiirelt ABC1 skeemi ka läbi ja jalutasin seljas talli juurde ära. Mingi 20-30 minutit olime platsil kokku vist.
Skeem oli ligadi-logadi. See mul isegi meeles, Luuna aga vingerdas terve aja ja rahule ma sellega ei jäänud.
27ndal plaanin Lepa tallis sõita ikkagi ainult ABC-d, sest A5 on juba täisistakus ja selleks ma veel valmis ei ole selle pooleteise nädalaga.
Ka oleks juba hädasti vaja Luunale uut sadulat, mis on tellitud, aga selle kohale jõudmisega läheb veel tohutult aega :(
pühapäev, 13. juuli 2014
Võistluspäev: 13 ei ole ilmselgelt mu õnnenumber! - 12.juuli
Kella poole üheksaks tuli Mairit mulle järele. Pakkisime asjad autosse ja talli.
K. tegi just bokse, tõime seejärel hobused sisse. Putukatekke ja maske ei olnud nad suutnud seekord koplisse kaotada, kõik oli seljas/peas, kus vaja:) Seetõttu olid hobused ka mõnusalt puhtad. Natuke käisin harjaga üle ja hakkasime patse tegema.
Seekord tuli paremini välja juba, ei pidanud mitut patsi korduvalt üle tegema. Luuna küll väsis ühel hetkel sellest patside punumisest ja hakkas rohkem siputama, aga polnud hullu, saime suht ruttu need tehtud. Meil jäi lõpuks isegi pool tundi aega veel toas istuda ja muljetada, riided vahetasin enne hobuste peale laadimist ära.
K. arvas, et Fogel hakkab treikusse panekul kahel jalal käima, sest viimasel ajal on ta treikuga natuke jonninud. Luuna pidi esimesena peale minema. Ja hoopis Luuna üllatas negatiivselt, sest treilerisse ta minna küll ei kavatsenud. No tegelikult ei läinud laadimisega ikkagi kaua, sest paaril korral stekiga märgu andmist, et tagurdada ei tohi ja ta jalutas kenasti peale. Fogel läks peale üllatuslikult hästi.
Treiler hakkas K. elukaaslasega ees minema ja K. vahetas ruttu riided, et teise autoga järele sõita. Tagasi pidi K. ise treikuga sõitma.
ST sõidu viimased alles sõitsid, kui me sinna jõudsime. Hakkasime aga tasapisi hobuseid valmis panema. Sooja tegemist alustasime sealsamas auto juures koplis, sai tasakesi traavi tiksuda küll, kuigi suhteliselt ebatasane pinnas oli seal.
Õigele soojendusväljakule sai alles 5 võistlejat enne enda starti, sest üle viie sinna lihtsalt ei lubatud. Tegelikult oli isegi nii natuke kitsas, kogu aeg pidid silmad-kõrvad pärani olema, et kellagagi kokku ei põrka või ette ei jää.
K. startis kümnendana, mina olin kolmeteistkümnes.
K. veel enne rääkis, et see plats on ju "tagurpidi", et skeem võib sassi minna. Ma suure suuga kiitsin, et mis tagurpidi, plats on ju plats ja kõik on omal kohal, kuidas saab sassi minna.
Tuli siis minu kord. Luuna oli ebatavaliselt innukas Fogelit otsima ja Fogel karjus soojendusplatsi taga, see ajas Luunat närvi. Ta ei olnud tavapäraselt lõdvestatud ja raske oli sõita nii. Poolde skeemi saime kenasti, isegi täisistaku osa enne galopile tõstet ei tundunud kõige hullem. Siis aga tuli mu enda puusse panek, kus galopi voldil ma ei teinud seda lõpuni, vaid panin õkva vale tähe poole minema.
Kohtunik kutsus enda juurde, seletas, mis valesti, alustasin siis uuesti samast kohast, aga Luuna oli juba nii närviline, kiskus kohtunikuga rääkimise ajal mul ratsmed jõuliselt käest ja peale seda ei tulnud skeemist ka enam midagi välja. Hobune oli seljast kumer ja jooksis jäigalt, ma ise olin käega löönud! :S
Olin enda peale nii vihane. Karma võlg sai tasutud KOHE! Ei tasu kiidelda, et ei lähe sassi. Skeem oli mul väga hästi peas, ma kartsin hoopis, et see läheb meelest. Aga mul lihtsalt läksid platsi poole sassi ja kõik!
Luuna oli läbimärg, kui lõpetasime, päris tükk aega jalutasin teda, kuni ta kuivas. Minu meelest oli ta ennast lihtsalt märjaks närveldanud. Sest päris pikalt sai ikka oodata enne enda sõitu ja Luuna oli siis juba kärsitu.
Saime 17ne (60,000%) võistlejapaari seast 13nda koha! Irooniline, mis?!
Mõni pilt sõidust, tänud Mairitile!
K. sai samas sõidus teise koha, nii et midagigi head! :)
Võtsin Luuna lahti, päitsed pähe, siis kohe parem olla hobusel.
K. sõitis enda teise sõidu ka ära. Ootasime soojendusplatsi ääres. Luuna oli nii rahulik ja kannatlik, seisis ühel kohal, toetas pead aiale ja tukkus :)
Suht kohe, kui K. oli oma sõidu lõpetanud, panime hobused peale. Luuna jälle natuke torises, aga läks ikkagi suht kiiresti peale. Fogeliga polnud üldse muret.
K. juures pakkisime asjad lahti, tegime hobustel patsid lahti ja lasime nad kohe koplisse sööma. Ise läksime grillmajja vorste grillima ja šampust jooma. Kõht oli nii tühi ja tühja kõhu peale šampust ei tahtnud, samas oli vaja ju K. teist kohta tähistada!
Mairit, hea inimene, viis mu pärast koju ja jäi mulle isegi seltsi, veinitasime veel õhtul õues, nii hea oli :)
Oma eesmärgi ma siiski täitsin, viimaseks ma ei jäänud ja küll teinekord läheb jälle paremini, päevad ei ole vennad.
K. tegi just bokse, tõime seejärel hobused sisse. Putukatekke ja maske ei olnud nad suutnud seekord koplisse kaotada, kõik oli seljas/peas, kus vaja:) Seetõttu olid hobused ka mõnusalt puhtad. Natuke käisin harjaga üle ja hakkasime patse tegema.
Seekord tuli paremini välja juba, ei pidanud mitut patsi korduvalt üle tegema. Luuna küll väsis ühel hetkel sellest patside punumisest ja hakkas rohkem siputama, aga polnud hullu, saime suht ruttu need tehtud. Meil jäi lõpuks isegi pool tundi aega veel toas istuda ja muljetada, riided vahetasin enne hobuste peale laadimist ära.
K. arvas, et Fogel hakkab treikusse panekul kahel jalal käima, sest viimasel ajal on ta treikuga natuke jonninud. Luuna pidi esimesena peale minema. Ja hoopis Luuna üllatas negatiivselt, sest treilerisse ta minna küll ei kavatsenud. No tegelikult ei läinud laadimisega ikkagi kaua, sest paaril korral stekiga märgu andmist, et tagurdada ei tohi ja ta jalutas kenasti peale. Fogel läks peale üllatuslikult hästi.
Treiler hakkas K. elukaaslasega ees minema ja K. vahetas ruttu riided, et teise autoga järele sõita. Tagasi pidi K. ise treikuga sõitma.
ST sõidu viimased alles sõitsid, kui me sinna jõudsime. Hakkasime aga tasapisi hobuseid valmis panema. Sooja tegemist alustasime sealsamas auto juures koplis, sai tasakesi traavi tiksuda küll, kuigi suhteliselt ebatasane pinnas oli seal.
Õigele soojendusväljakule sai alles 5 võistlejat enne enda starti, sest üle viie sinna lihtsalt ei lubatud. Tegelikult oli isegi nii natuke kitsas, kogu aeg pidid silmad-kõrvad pärani olema, et kellagagi kokku ei põrka või ette ei jää.
K. startis kümnendana, mina olin kolmeteistkümnes.
K. veel enne rääkis, et see plats on ju "tagurpidi", et skeem võib sassi minna. Ma suure suuga kiitsin, et mis tagurpidi, plats on ju plats ja kõik on omal kohal, kuidas saab sassi minna.
Tuli siis minu kord. Luuna oli ebatavaliselt innukas Fogelit otsima ja Fogel karjus soojendusplatsi taga, see ajas Luunat närvi. Ta ei olnud tavapäraselt lõdvestatud ja raske oli sõita nii. Poolde skeemi saime kenasti, isegi täisistaku osa enne galopile tõstet ei tundunud kõige hullem. Siis aga tuli mu enda puusse panek, kus galopi voldil ma ei teinud seda lõpuni, vaid panin õkva vale tähe poole minema.
Kohtunik kutsus enda juurde, seletas, mis valesti, alustasin siis uuesti samast kohast, aga Luuna oli juba nii närviline, kiskus kohtunikuga rääkimise ajal mul ratsmed jõuliselt käest ja peale seda ei tulnud skeemist ka enam midagi välja. Hobune oli seljast kumer ja jooksis jäigalt, ma ise olin käega löönud! :S
Olin enda peale nii vihane. Karma võlg sai tasutud KOHE! Ei tasu kiidelda, et ei lähe sassi. Skeem oli mul väga hästi peas, ma kartsin hoopis, et see läheb meelest. Aga mul lihtsalt läksid platsi poole sassi ja kõik!
Luuna oli läbimärg, kui lõpetasime, päris tükk aega jalutasin teda, kuni ta kuivas. Minu meelest oli ta ennast lihtsalt märjaks närveldanud. Sest päris pikalt sai ikka oodata enne enda sõitu ja Luuna oli siis juba kärsitu.
Saime 17ne (60,000%) võistlejapaari seast 13nda koha! Irooniline, mis?!
Mõni pilt sõidust, tänud Mairitile!
Võtsin Luuna lahti, päitsed pähe, siis kohe parem olla hobusel.
K. sõitis enda teise sõidu ka ära. Ootasime soojendusplatsi ääres. Luuna oli nii rahulik ja kannatlik, seisis ühel kohal, toetas pead aiale ja tukkus :)
Suht kohe, kui K. oli oma sõidu lõpetanud, panime hobused peale. Luuna jälle natuke torises, aga läks ikkagi suht kiiresti peale. Fogeliga polnud üldse muret.
K. juures pakkisime asjad lahti, tegime hobustel patsid lahti ja lasime nad kohe koplisse sööma. Ise läksime grillmajja vorste grillima ja šampust jooma. Kõht oli nii tühi ja tühja kõhu peale šampust ei tahtnud, samas oli vaja ju K. teist kohta tähistada!
Mairit, hea inimene, viis mu pärast koju ja jäi mulle isegi seltsi, veinitasime veel õhtul õues, nii hea oli :)
Oma eesmärgi ma siiski täitsin, viimaseks ma ei jäänud ja küll teinekord läheb jälle paremini, päevad ei ole vennad.
reede, 11. juuli 2014
Putukavabadus! :) - 10. juuli
Eile oli jahe ja tuuline ilm. Kohe külm oli tegelikult, aga ratsutamiseks ideaalne. Putukatevaba olemine! :)
Seega läksin talli juba viie paiku, palavuse kartust küll ei olnud.
Trenni alguses oli Luuna natuke kramplik, aga tegime pikalt sammu, siis muutust elastsemaks, traavi alustades oli juba täitsa hea. Tunnen, et oleme väga palju arenenud. Mõistame hobusega teineteist juba rohkem, trenni ajal temaga rääkimine mõjub kohe väga hästi, siis on kohe näha, kuidas ta kuulab ja püüab.
Olen viimastes trennides palju sammule rõhku pannud. Kippus muidu sammus pea üles tõstma ja seljast krampis olema, lühikesi sammukesi tippima. Nüüd otsib juba ise paremini ratsme kontakti ja liigub läbi selja, tunnen kohe seljas, kui pikad ja elastsed ta sammud on.
Eile oli ta aga kuidagi uimane. Stekki mul ka kaasas ei olnud ja kippus "magama" jääma, kogu aeg oli tunne, et pean teda sundima edasi liikuma. Tegin paar pikendust traavis, siis nagu ärkas natuke rohkem ja hakkas liikuma.
Skeem läks esimese hooga pekki. Kuni täisistaku kohani on kõik ok, aga seal lähen ma krampi, siis kaovad mul jalused, siis Luuna koperdas jne... Ühesõnaga seda kohta tegin oma kolm korda vist, kuni tehtud sain!
Siis tegi vahepeal K. A9 läbi. Mina seni puhkasin, sest olin nii väsinud. Jalad ei kuulanud üldse sõna.
Otsustasin veel korra skeemi läbi sõita. No tekkis tunne, et mis ma sinna lähen ennast lolliks tegema. Minu puhul täisistakus jalad jalustes ei püsi ja kõik! Sain ikka skeemi läbi sõidetud, ülejäänud osa on hea, ei saa nagu kurta väga. Selle täisistaku kohaga rikun ma meie sõidu ära kahjuks! :(
Hiljem harjutasin veel lihtsalt samm-traav-samm täisistakus. Vahepeal justkui tuli, aga samas tunnen ma, et midagi on väga valesti ja muutun krambihunnikuks.
Mõtlesin, et mis ma ikka "piinan" hobust selle tõttu, et mina ei saa hakkama. Tuleb see võistlustel, kuidas tuleb, trenni lõpetasin ära.
Pika ratsmega traavi tegin peale.
Võtsin varustuse koju puhastada ja kreemitada, aga õhtul ma seda teha ei jõudnudki, sest läksin väiksele istumisele sõbranna juurde. Tegin seda alles täna hommikul enne tööle tulekut.
Täna Luuna puhkab, ehk tuleb kasuks nii mulle, kui talle.
Ja eesmärk on meil ka selleks võistluseks olemas. Viimaseks ei tohi jääda! :D Stardijärjekorra number on meil igatahes paljulubav...13!
Seega läksin talli juba viie paiku, palavuse kartust küll ei olnud.
Trenni alguses oli Luuna natuke kramplik, aga tegime pikalt sammu, siis muutust elastsemaks, traavi alustades oli juba täitsa hea. Tunnen, et oleme väga palju arenenud. Mõistame hobusega teineteist juba rohkem, trenni ajal temaga rääkimine mõjub kohe väga hästi, siis on kohe näha, kuidas ta kuulab ja püüab.
Olen viimastes trennides palju sammule rõhku pannud. Kippus muidu sammus pea üles tõstma ja seljast krampis olema, lühikesi sammukesi tippima. Nüüd otsib juba ise paremini ratsme kontakti ja liigub läbi selja, tunnen kohe seljas, kui pikad ja elastsed ta sammud on.
Eile oli ta aga kuidagi uimane. Stekki mul ka kaasas ei olnud ja kippus "magama" jääma, kogu aeg oli tunne, et pean teda sundima edasi liikuma. Tegin paar pikendust traavis, siis nagu ärkas natuke rohkem ja hakkas liikuma.
Skeem läks esimese hooga pekki. Kuni täisistaku kohani on kõik ok, aga seal lähen ma krampi, siis kaovad mul jalused, siis Luuna koperdas jne... Ühesõnaga seda kohta tegin oma kolm korda vist, kuni tehtud sain!
Siis tegi vahepeal K. A9 läbi. Mina seni puhkasin, sest olin nii väsinud. Jalad ei kuulanud üldse sõna.
Otsustasin veel korra skeemi läbi sõita. No tekkis tunne, et mis ma sinna lähen ennast lolliks tegema. Minu puhul täisistakus jalad jalustes ei püsi ja kõik! Sain ikka skeemi läbi sõidetud, ülejäänud osa on hea, ei saa nagu kurta väga. Selle täisistaku kohaga rikun ma meie sõidu ära kahjuks! :(
Hiljem harjutasin veel lihtsalt samm-traav-samm täisistakus. Vahepeal justkui tuli, aga samas tunnen ma, et midagi on väga valesti ja muutun krambihunnikuks.
Mõtlesin, et mis ma ikka "piinan" hobust selle tõttu, et mina ei saa hakkama. Tuleb see võistlustel, kuidas tuleb, trenni lõpetasin ära.
Pika ratsmega traavi tegin peale.
Võtsin varustuse koju puhastada ja kreemitada, aga õhtul ma seda teha ei jõudnudki, sest läksin väiksele istumisele sõbranna juurde. Tegin seda alles täna hommikul enne tööle tulekut.
Täna Luuna puhkab, ehk tuleb kasuks nii mulle, kui talle.
Ja eesmärk on meil ka selleks võistluseks olemas. Viimaseks ei tohi jääda! :D Stardijärjekorra number on meil igatahes paljulubav...13!
Tellimine:
Postitused (Atom)